1-18-7687/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Viru Maakohus 1-18-7687

1. veebruar 2019, Jõhvi kohtumaja Deniss Minzatov Piret Juuse Valentina Michelson 11.02.2019 avalikul kohtuistungil Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 21.01.2019 erakorraline ettekanne Edvinas Vaišvilale Viru Maakohtu 29.10.2018 kohtuotsusega mõisutetud karistuse täitmisele pööramiseks Edvinas Vaišvila, isikukood 39612040066, elab ja töötab xxx, kontaktaadress xxx Kaja Kriivan Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus MÄÄRAS:
2. Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ning Edvinas Vaišvila´le Viru Maakohtu 29.10.2018 kohtuotsusega nr 1-18-7687 mõistetud karistus täitmisele pööramata.
3. Määruse ärakiri edastada Edvinas Vaišvila´le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata Edvinas Vaišvilale tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Edvinas Vaišvila tunnistati Viru Maakohtu 29.10.2018 kohtuotsusega süüdi KarS § 348 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel karistati 2 aasta 5 kuu 28-päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati karistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 3 aastat. Katseaja kestel pidi Edvinas Vaišvila täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. Erakorralise ettekande kohaselt Edvinas Vaišvila ei ela kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil xxx ning on rikkunud kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. 1 31.12.2018 läks Edvinas Vaišvila enda elukaaslasega lahku ja sõitis xxx enda ema juurde, kus viibis kuni 17.01.
4. 18.01.2019 registreerimise käigus andis isik teada, et tal puudub alaline elukoht Eesti Vabariigis 18.01.2019 võetud kirjalik seletus, kus isik kirjutab, et 31.12.2018 on lahkunud Eesti territooriumilt, kuna elukaaslane saatis teda korterist minema ja blokeeris tema telefoni. Isiku sõnul polnud tal võimalust enda ametnikule helistada ja olukorrast teada anda. Esmane kohtumine hooldusalusega toimus 27.11.
5. Hooldusalusele selgitati 27.11.2018 toimunud esmakohtumisel katsejaks määratud kontrollnõudeid. Hooldusalune allkirjastas õiguste ja kohustuste lehe. Edvinas Vaišvila töötab ametlikult xxx-s alates 23.10.
6. Kokku on kohtutud hooldusalusega 5-l korral. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Edvinas Vaišvilale mõistetud karistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Ettepanekut tehes lähtub kriminaalhooldusametnik asjaolust, et Edvinas Vaišvila ei suuda järgida kriminaalhoolduse nõudeid, sest tal puudub Eesti Vabariigis alaline elukoht. kohtuistungil Süüdimõistetu Edvinas Vaišvila selgitas, et lahkus Eestist 31.12.2018 ja 18.01.2019 tuli Eestisse registreerimisele. Elab ja töötab xxx. Soovib kriminaalhoolduse üle viimist xxx. 31.12.2018 oli raske olukord, elukaaslane ajas teda välja, raha ei olnud, telefon oli blokeeritud, ei saanud ametnikule helistada ega Rakverre ametniku juurde minna. Siis tööandja kandis natuke raha üle ja sai minna ema juurde xxx. 18.01.2019 tuli registreerimisele ametniku juurde ja sealt edasi xxx tööle. xxx elab ema tuttav ja sealt võib ametliku posti kätte saada, kuid faktiliselt elab ja töötab xxx, kus soovib nüüd käima ennast registreerimas. Vabandab, et juhtus niimoodi ja lubab enam kriminaalhoolduse nõudeid mitte rikkuda. Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde. Lisas, et olukord on nüüdseks muutunud, isikul on aadress Eestis olemas. Samas ei tee see olematuks varasema rikkumise ning ametnik jääb oma taotluse juurde. Kriminaalhoolduse xxx üle viimine on keerukas, aga iseenesest võimalik. Tegeleb selle küsimusega. Luba xxx töötamiseks oli süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku poolt antud ja see jääb ka kehtima. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud probleeme süüdimõistetu kättesaadavusega. KOHTU SEISUKOHT KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus tuvastab, et süüdimõistetu rikkus temale pandud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas ning küsima luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Ta omavoliliselt ja luba küsimata (ja ametnikule teatamata) lahkus kohtuotsusega määratud elukohast ja lahkus Eestist. Samas kriminaalhooldus on alles algjärgus ning rikkumine oli ühekordne ja lühiajaline. Rikkumise järgselt ilmus süüdimõistetu vabatahtlikult 2 registreerimisele ning kriminaalhooldusametnik kinnitas, et kättesaadavusega ei olnud. Luba xxx töötamiseks oli temale antud. seni probleeme isiku Kuigi Edvinas Vaišvila seletused rikkumise kohta ei saa pidada mõjuvateks põhjusteks, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine, kui kõige rangem meede, oleks, vähemalt praegu ennatlik. Kriminaalhooldus on algstaadiumis, süüdimõistetu on alati olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ja peale seda rikkumist teisi rikkumisi tal ei olnud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine on, vähemalt praegu, ennatlik ning kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei tuvasta ka alust süüdimõistetule täiendavate kohustuste panemiseks ning kriminaalhooldusametnik ei taotlenudki seda. Süüdimõistetul tuleb esitada taotlus elukoha muutmiseks. Kriminaalhoolduse xxx üle viimise taotlus tuleb süüdimõistetul esitada kriminaalhooldusametnikule ja see lahendatakse eraldi. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3