TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-17-2197 Otsuse tegemise kuupäev 28.02.2018 ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks T.T. kaebus Politsei- ja Pii

§ 36

lg 1 p 6 on vastuolus Põhiseaduse § 11 kuna see säte ei näe ette kaalutlusõiguse teostamist. 5.Kohus leiab, et PPA on õigesti juhindunud RelvS § 36 lg 1 p 6. Nimetatud säte ei võimalda tõepoolest kaalutlusõiguse teostamist loa esmataotlusel, kuid kohus ei rahulda kaebaja taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks nimetatud sätte puhul. Samas on välja toodud,

§ 43lg 3 p 2 ja § 41 lg 9 koostoimes Relv

S § 36 lg 1 p 6 on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna need sätted ei võimaldanud arvestada 3 kriminaalkorras karistatud isikut ja tema toimepandud tegu nii relvasoetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel kui ka relvaloa või relvakandmisloa vahetamisel. Antud juhul on tegemist relvasoetamisloa taotlusega, kus kaebaja näeb ette sama olukorda. 6.Kohtu arvates ei ole tegemist olemasolevas asjas sama olukorraga ning kohus ei näe põhjust põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks RelvS § 36 lg 1 p 6 osas. Sama olukorraga ei ole tegemist seetõttu, et tegemist on isikuga, kellel ei ole olnud varasemalt relvasoetamisluba ega relvaluba. Antud juhul on isik esitanud esmakordselt taotluse relvasoetamisloa saamiseks ning sellise taotluse esitamisel koheldakse kõiki taotlejaid võrdselt ja ühetaoliselt, samas on veel RelvaS § 36 lg 1 sätestatud muud juhud, mis ei luba anda füüsilisele isikule relva soetamisluba ega relvaluba asjaolusid kaalutlemata. Samuti kui RelvS § 36 lg 1 p 6 ütleb otseselt, et kriminaalkorras karistatud füüsilistele isikutele ei anta relvasoetamisluba ega relvaluba, siis kohaldub see säte võrdselt kõigile kriminaalkorras karistatud isikutele ja siin ei saa rääkida ebavõrdsest kohtlemisest. 7.Kuna T. T. on kriminaalkorras karistatud ja T. T. mõistetud kriminaalkaristus KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi kustub alles 04.07.2020, sellest tulenvalt saab isik taotleda relvasoetamisluba pärast nimetatud kuupäeva, kuna hetkel on ta isik, keda on kriminaalkorras karistatud. 8.Kohus märgib,

§ 36

lõike 1 punkti 6 tuleb vaadata koostoimes § 36 lõikega 2, milles isiku vabadusõiguse piirang ei ole absoluutne, sest see on seotud karistuse kandmisega ja karistusandmete kustutamisega ettenähtud tähtaja jooksul. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7, 11, 111 ja 14 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt. 9.Kohus leiab, et kriminaalkorras karistatud isikule relvasoetamisloa andmisest keeldumine aitab ennetada võimalikust tulirelvade õigusvastasest kasutamisest tulenevat ohtu inimeste elule ja tervisele. Kriminaalkorras karistatud isik on näidanud üles ükskõiksust õiguskorra vastu, mistõttu relvasoetamisloast keeldumisel püütakse vältida olukorda, mis võiks tekkida tulirelva omamisega. Tulirelv on suurema ohu allikas ja isiku teod ei pruugi alati olla õiguspärased. 10.Eeltoodu kohaselt on riik juba andnud hinnangu isikule ja tema teole, karistades teda kuriteo toimepanemise eest kriminaalkorras ning seega on õige juhinduda RelvS § 36 lg 1 p

1. Antud juhul relvasoetusloa väljastamisel kaalutlust T.T. isiku ja tema toimepandud teo üle mitte võimaldav säte ei mõjuta kaebajal võimalust tagada enda suhtes turvalist keskkonda ning seega ei piira see ka tema vaba eneseteostuse õigust, kuna pärast 04.07.2020 saab kaebaja esitada uue taotluse, mis tõenäoliselt ka rahuldatakse.
2. Kohus märgib, et samas kui PPA oleks saanud kaalutleda kaebaja poolt toime pandud tegu ja kaebaja isikut, ei oleks see pruukinud tagada kaebajale positiivse otsustuse saamist. 12.Samas kui seadusandja ei ole ise pidanud vajalikuks anda vaidlusaluse sätte rakendamisel menetlejale kaalutlusõigust, ei ole põhjust seda ka edaspidi põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada samal alusel. Riik on tuvastanud isiku süülise käitumise läbi kohtumenetluse ja kohtu arvates ei muuda see, et isikut ei ole karistatud elu või tervise vastu suunatud või relva väärkasutusega seotud teo eest, olematuks fakti, et isik on olulisel määral rikkunud kehtestatud õiguskorda. Õiguskorra rikkumine sellisel määral, mis on endaga kaasa toonud kriminaalkaristuse, muudab igal juhul ebausaldusväärseks isiku ning ei saa eeldada, et ta täidab igakülgselt oma käitumisega hilisemalt relva käitlemisega sätestatud nõudmisi. 13.Kohus märgib, et ainult kaalutlusõiguse puudumine ei tähenda vastuolu põhiseadusega. Seadusandja on siin pidanud iga kuritegu nii tõsiseks, et pole andnud kaalutlusruumi sätte 4 kohaldamisel. Kuriteod on erineva ohtlikkusega ja selle toimepanemine isiku poolt näitab tema suhtumist õiguskorda. Samas ei pruugi ka kaalutlusõiguse võimaldamine tagada isikute võrdset kohtlemist ning seaduse ühetaolist kohaldamist. 14.Kuna T.T. puhul on ilmnenud, et isik on kriminaalkorras karistatud ja omab kaevatava otsuse tegemise ajal kehtivat kriminaalkaristust, on põhjendatud PPA poolt relvasoetamisloa väljastamisest keeldumine ning seega puudub kohtul alus kaevatava otsuse 885/17 23.10.2017 nr 4.2-1/47701-4 tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata tühistamisnõudes. 15.Kokkuvõttes on kaevatav haldusakt õiguspärane, välja antud pädeva haldusorgani poolt ning kehtiva õiguse alusel. Kaevatavast otsusest nähtuvalt on haldusorgan andnud ka enne otsuse tegemist isikule võimaluse omapoolsete selgituste andmiseks, viidatud on haldusmenetluse seaduse § 40 lg
3. Seega oli tagatud ka isiku ärakuulamisõigus. RelvS § 36 lg 1 p 6 ei näe ette seadusandja tahtel kaalutlusõigust, seega on tegemist imperatiivse normiga. 16.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks saatmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav otsus õigusvastaseks mis oleks seetõttu tühistatud. Kohus märkis eespool, et kaevatav PPA otsus 885/17 23.10.2017 nr 4.2-1/47701-4 on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele, seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. 17.Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kaebaja poolt kaevatava otsuse suhtes tühistamisnõude, ja kohustamisnõude asja uueks läbivaatamiseks ja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks RelvaS § 36 lg 1 p 6 osas. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 18.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Politsei- ja Piirivalveamet ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik 5