1-16-8908/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-8908 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Silvi Erro (kokkuleppel) Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Vinki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI VINK, isikukood 37004293712, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 12.06.2016 ja lõpp 12.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.01.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada SERGEI VINK tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni s.o. 12.12.2019 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Sergei Vinki suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Sergei Vink vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Vinki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Vink on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 12.06.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglas viibib isik samuti esimest korda. Väärteokorras on isikut karistatud kahel korral. Käesolevat karistust kannab suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Kuriteo pani isik toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, grupi mõju tagajärjel ning oskamatusest lahendada probleeme seaduskuulekal teel. Tulenevalt ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Sergei Vink taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et talle on broneeritud ehitusalane töökoht ning lisaks on tal võimalus taastada töövõimetuspension. Lähedasteks nimetas ema, õe, õepoja ja sõbrad. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja Silvi Erro leidis, et Sergei Vinkile võiks anda võimaluse vabaduses seadusekuulekalt elada, kuna ta on esmakordselt karistatud ja isik on ennast oma teo pärast hukka mõistnud. Vanglas on kinnipeetav aega mõistlikult kasutanud: lõpetas A1 ja A2 kategooria eestikeele kursused hea tulemusega, osales B1 kategooria kursustel, on töötanud vanglas koristajana, kuigi paljud süüdimõistetud hoiavad sellest tööst kõrvale. Praegu ta töötab personalisööklas köögitöölisena. Kaitsja sõnul viitab see sellele, et kuigi isikul on töövõimetus xxxx, ei hoia ta ühestki tööst kõrvale ning on kokkuvõttes positiivne inimene, kes ei kuritarvitanud alkoholi ja narkootikume. Karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristusi pole olnud. Vabaduses on tal olemas alaline elukoht, ta saab tööd, samuti hakkab ta saama töövõimetuspensioni. Vabaduses ootavad teda ema ja õde, kes teda armastavad ja on alati valmis teda toetama. Võlgasid isikul ei ole, tema ema aitas tasuda kõik kriminaalasjaga seotud menetluskulud. Ka uue kuriteo 2 toimepanemise tõenäosus on 8%, mis on kaitsja hinnangul kaduvväike. Kaitsja palus vabastada Sergei Vink tingimisi enne tähtaega kohustades teda mitte tarvitama alkoholi, asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vabanemist ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Sergei Vinki saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Sergei Vinkile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Sergei Vinki käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetav on töötanud vanglas koristajana, läbinud riigikeele õppe A2 tasemel ning alustanud B1 taseme õpet, mis jäi aga pooleli seoses avavanglaosakonda üleviimisega. Ka on kinnipeetav läbinud vestluse probleemide seadusekuuleka lahendamise teemal, mille tulemusena saab aru, et ühiskonna liikmeks olemine toob kaas nii õigused kui ka vastutuse. Seega on Sergei Vink kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt ja enese arendamise-täiendamise huvides. Vähetähtis pole ka asjaolu, et alates 23.10.2018 paikneb Sergei Vink avavanglaosakonnas ning alates 06.11.2018 töötab personalisööklas köögitöölisena. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama talle endale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse xxxx. Seega on Sergei Vinkil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale xxxx töökoha garanteerinud xxxx. Kinnipeetav töötas ka enne vangistust xxxx, samas omab ta lukksepa kutseharidust. Ka on Sergei Vinkil võimalik saada töövõimetuspensioni. Positiivne on ka see, et isikul on vabanemisfondis 1324 eurot ning rahalised nõuded puuduvad. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema ja õde ning suhted nende vahel on head ning toetavad. Lähedased on kinnitanud, et nad on valmis kinnipeetavat vanglast vabanemisel moraalselt ja vajadusel võimaluste piires materiaalselt toetama. Seega on Sergei Vinki vabaduses ootamas teda positiivselt toetavad lähedased. Kuna kuritegu on toime pandud grupis, siis võib eeldada, et Sergei Vink võib olla mõjutatav. Kriminaalse mõtteviisi ning taustaga isikutega läbikäimine peale vabanemist ei soodusta kohtu hinnangul isiku resotsialiseerumist, seega tuleks Sergei Vinkil sellistest isikutest eemale hoida. Kinnipeetaval oli vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, mida tunnistab osaliselt ka ise, kuid hindab olukorra siiski üldiselt kontrolli all olevaks. Kuritegusid isik joobeseisundis 3 sooritanud pole, alkoholijoobes vägivaldset käitumist esinenud ei ole ja meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust ei esine, narkootikume ei tarvita. Kohus peab eelloetletut äärmiselt positiivseks. Vangla hinnangul enesehinnangu ja igapäevaelus hakkamasaamisega Sergei Vinkil probleeme ei ole, suhtlemisel on isik viisakaks ja rahulik, vägivaldset ega impulsiivset käitumist ei esine. Ametnikesse suhtub hästi, on koostöövalmis ja varem kriminaalhoolduse all olnud ei ole. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu püüdlikkus (vanglas töötamine, riigikeele õppe ja vestluste läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) ning üldised positiivsed hoiakud viitavad sellele, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Edasi leiab kohus Sergei Vinki vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada siingi. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elukoht ning töökoht ja suhted lähedasega on head ning toetavad. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Sergei Vink on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Sergei Vinki õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Sergei Vinki üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada siiski alkoholi varasem tarvitamine (isik on väärteod toime pannud alkoholijoobes) ja majanduslikult raske olukord (soov elada oma võimalustest paremini). Lisaks on kohus seisukohal, et taasühiskonnastavad tegevused sotsiaalprogrammis osalemise näol maandavad uue kuriteo toimepanemise riski ning aitavad parandada Sergei Vinki väärtushinnanguid. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Sergei Vink lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Sergei Vink suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4