Obsah (9)
§ 201§ 299§ 345§ 63§ 68§ 73§ 831§ 288§ 3441-18-986 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2018.a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-986 Kohtukoosseis kohtunik Ind
§ 201
lg 2 p 3, § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Küllike Kask Süüdistatav Helena Aia Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend: xx 46909020330 xx xxx xxx xxx xxx xxx Kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, kokkuleppel Kannatanu xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Helena Aia:
§ 201
lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;
§ 299lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust; 1
(21)1-18-986
§ 345
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 8 (kaheksa) kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2016, s.o 1 päev. Ärakandmata karistus on seega 7 (seitse) kuud ja 29 päeva vangistust.
§ 73
lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult tingimisi vangistus kohaldamata, kui Helena Aia ei pane 1 (ühe) aastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Tsiviilhagi Rahuldada kannatanu P. L. Ü. P kaudu tsiviilhagi osaliselt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel ning välja mõista Helena Aialt kannatanu P. L. Ü.P kasuks 3874,54 eurot.
§ 831
lg 3 alusel vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra ning jätta Pärnu Maakohtu 01.02.2017 määrusega aresitud sularaha 1777,08 eurot täielikult arestituks tsiviilhagi katteks kuni kohtuotsuse jõustumiseni, pärast mida kanda Rahandusministeeriumil kannatanu avalduse alusel kannatanule tsiviilhagi katteks.
- Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuluna KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 750 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
- Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanul on õigus otsuse jõustumisel koheselt esitada hüvitamata hagi korral nõue täitemenetlusse.
- Tõkendit ei ole kohaldatud.
- Asitõendid: Tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Helena Aiale 14.12.2016 läbiotsimisel xxx, xxx ära võetud Helena Aia kalendermärkmik (pakend nr 1; III kd, tl 33-43), mis on hoiul KKP korruptsioonibüroo Lääne talituses. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: pakend nr 9: A4 formaadis ja kokku murtud paberileht jäetakse vaatlusprotokolli juurde /I kd, tl 138/; pakend nr 3: ümbrik ja märkmepaber jäetakse vaatlusprotokolli juurde/I kd, tl 136/; pakend nr 5: valget värvi ümbrik, millele käsitsi kirjutatud „xxx jäetakse vaatlusprotokolli juurde/I kd, tl 137/; 2
(21)1-18-986 pakend nr 10: CD-plaat rahakupüüride fotodega jäetakse vaatlusprotokolli juurde /I kd, tl 139/; pakend nr 11: SEB Pank 02.02.2017 nr 112-2-6/18920305 vastus 11.07.2017 jäetakse asitõendi vaatlusprotokolli juurde /I kd, tl 243/; pakend nr 14: digitaalne andmekandja (DVD plaat), mis sisaldab 15.02.2017 jälitustoimingu protokollis kajastamist leidnud muutmata kujul telefonikõnesid, kokku 11 kõne, jäetakse protokolli juurde /II kd, tl 58/; pakend nr 15: digitaalne andmekandja (DVD plaat 2tk), mis sisaldab 02.02.2017 jälitustoimingu protokollis kajastamist leidnud ja vaadeldud kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude puutumuses olevaid videofaile, kokku 105 faili, jäetakse protokolli juurde /II kd, tl 112/; pakend nr 16: digitaalne andmekandja (CD-plaat), mis sisaldab 06.02.2017 jälitustoimingu protokollis kajastamist leidnud tõendamisesemeid asjaoludega puutumuses olevaid fotosid, jäetakse protokolli juurde /II kd, tl 31/; pakend nr 17: digitaalne andmekandja (CD-plaat), mis sisaldab 06.02.2017 jälitustoimingu protokollis kajastamist leidnud tõendamisesemeid asjaoludega puutumuses olevaid fotosid, jäetakse protokolli juurde /II kd, tl 31/. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada xxx: pakend nr 12: 14.12.2016 teostatud läbiotsimisel ära võetud kolm kassaaparaadi registripaberirulli /II kd, tl 8-20/; hoiul KKP korruptsioonibüroo Lääne talituses; pakend nr 13: x toidusaali elektrooniline kassaaparaadi xx registripaber /II kd, tl 1-7/; hoiul KKP korruptsioonibüroo Lääne talituses. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 30.07.2018.a (pooled taotlesid pikemat tähtaega seoses puhkustega) Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Helena Aia on kohtu alla antud süüdistatuna kohtu alla kokkuvõtlikult alljärgnevas: - et tema töötades ajavahemikul 01.09.2015 kuni 14.12.2016 P. Ü. P ja P. K R vastates ametiisiku tunnustele, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks ajavahemikul 01.09.2015 kuni 14.12.2016 talle usaldatud võõra vara, st P. L eelarvelisi vahendeid, s.o kahe kooli, P. Ü. P ja P. K. G puhvetist ja müügipraadidest saadud raha, tekitades oma tegevusega P. L kahju kokku 5562.00 3
(21)1-18-986 eurot. Seega Helena Aia, isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks pööramisega ametiisiku poolt, pani toime
§ 201lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- samuti selles, et Helena Aia, töötades ajavahemikul 01.09.2015 kuni 14.12.2016 P. Ü. P ja P. K. G toitlustusjuhina, võltsis talle usaldatud võõra vara ebaseadusliku enda ja kolmandate isikute kasuks pööramise varjamise eesmärgil raamatupidamisdokumente. Helena Aia, olles ametiisikuks
§ 288
lg 1 järgi, kelle ametiisiku funktsioonid ning ametiseisund tulenesid temaga 01.09.2015 sõlmitud töölepingust nr ja töölepingu lisana ametijuhendist, mille järgi täitis ta P. L poolt talle kohustuseks pandud P. K. G (xx ja P. Ü. P (xxx), st E. V ja P. L hallatavate asutuste, toitlustamise juhtimist, kes oma ametijuhendi järgi (p 3.6) pidi pidama väikevahendite ja lao arvestust, esitama kord kuus aruande P. L raamatupidamisele ning kelle kohustus oli laekuv sularaha viia P.L SEB panga kontole, võltsis kavatsetult ajavahemikul 01.09.2015 kuni 14.12.2016 P. Ü. P toitlustamisega seotud koondaruandeid ja kassade perioodi raporteid. Koondaruannetesse kirjutas Helena Aia laekunud sularaha summad, mis ta viis P. L SEB Pank AS arvelduskontole nr xxx, jättes tegelikud andmed koondaruannetesse ja kassa perioodi raportitesse kirjutamata. Oma tegevusega, s.o valeandmete kandmisega eelnimetatud dokumentidesse lõi Helena Aia P. L raamatupidamisele vale ettekujutuse P. Ü. P ja P. K. G puhveti ja müügipraadide müügist laekunud summadest ning seeläbi sai võimalikuks Helena Aia poolt talle usaldatud võõra vara, summas 5562.00 eurot, ebaseaduslik enda ja kolmandate isikute kasuks pööramine. Seega Helena Aia, ametiisiku poolt dokumentide võltsimisega, pani toime
§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- samuti selles, et töötades nimetatud koolide toitlustusjuhina, esitas P. L raamatupidamisele ajavahemikul 01.09.2015 kuni 14.12.2016 iga kuu alguses eelneva kuu kohta valeandmetega koondaruandeid ja kassa perioodi raporteid. Helena Aia, kes tulenevalt oma ametikohustustest ja ametijuhendist (p 3.6) pidi pidama väikevahendite ja lao arvestust, esitama kord kuus aruande raamatupidamisele, esitas tahtlikult ebaõigete andmetega, s.o tema poolt võltsitud, aruandeid P. L raamatupidamisele, kes usaldades andmete õigsust, kandis need andmed üldistesse raamatupidamisaruannetesse, millega P. L sai näidata arveldusarvele laekuvat raha kui toitlustustegevusest tulenevat raha. Sellega lõi Helena Aia P. L raamatupidamisele vale ettekujutuse tegelikult toitlustustegevusest laekunud summade suurusest, mis võimaldas tal varjata talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks pööramist. Seega Helena Aia, teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime
§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör taotles H. Aia süüdi mõistmist
§ 201
lg 2 p 3 järgi ja karistatuseks 1 aasta 6 kuud vangistust;
§ 299
lg 1 järgi 1 aasta vangistust ning
§ 345
lg 1 järgi 1 aasta vangistust.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista vangistus 1 aasta 4 kuud.
§ 68
lg 1 kohaselt lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 14.12.2016, so 1 päev ka kandmisele kuulub vangistus 1 aasta 3 kuud 29 päeva.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui Helena Aia ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja leidis, et süüdistatav ei olnud ametiisik. Kaitsja taotles kergemat karistust, kuna tegemist on esimese kriminaalkaristusega, menetlus ebamõistlikult koormav ning süüdistatav on avaldanud kahetust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4
(21)1-18-986 Süüdistus
§ 201
lg 2 p 3 järgi Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud süüdistuse on tõendatud
§ 201lg 2 p 3 järgi, kuid selle maht on osaliselt tuvastamist leidnud.
Käesolevas kriminaalasjas on Helena Aiale esitatud süüdistus kokkuvõtlikult selles, et tema töötades ajavahemikul 01.09.2015 kuni 14.12.2016 P. Ü. P ja P. K. R toitlustusjuhina ning olles ametiisik, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks ajavahemikul 01.09.2015 kuni 14.12.2016 talle usaldatud võõra vara, s.t. P. L eelarvelisi vahendeid, s.o kahe kooli, P. Ü. P ja P. K G puhvetist ja müügipraadidest saadud raha, tekitades oma tegevusega P. L kahju kokku 5562.00 eurot. H. Aia tunnistas end kohtuistungil süüdi osaliselt – omastamises, kuid väiksemas summas kui on esitatud süüdistus. Kohus analüüsib esmalt, kas H. Aia oli ametiisikuks
§ 288
lg 1 mõttes.
§ 288
lg 1 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Isikut on võimalik lugeda ametiisikuks ainult juhul, kui tal on üheaegselt ametiseisund ja ta täidab avalikku ülesannet. Ametiseisund on määratletud Korruptsioonivastases seaduses (KVS) § 2 lg-s 2, mille kohaselt moodustab ametiseisundi õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet. 01.09.2015 töölepinguga nt 392 (I kd tl 60-62) on tõendatud, et Helena Aia töötas süüdistuses toodud ajal P.Ü. P ja P. K. R toitlustusjuhi ametikohal. Helena Aia ametiseisund tulenes P. Ü. P 01.09.2015 sõlmitud töölepingust nr 392 ja töölepingu lisana kehtestatud ametijuhendist, mille järgi täitis ta P.L poolt talle kohustuseks pandud P. K. G (xxx) ja P. Ü. P (xxx), st Eesti Vabariigi ja P. L hallatavate asutuste, toitlustamise juhtimist. Seega H. Aia ametiülesanded tagasid koolides toitlustamise. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 2 on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas mh põhikoolide ja gümnaasiumide ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Vastavalt P. K. g põhimääruse (vastu võetud 30.07.2015 nr 33, https://www.riigiteataja.ee/akt/104082015009) § 2 lg 1 on gümnaasium Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Nimetatud määruse § 17 lg 4 kohaselt rahastatakse kooli tegevust kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud kooli osutavatest teenustest saadud tuludest. P. Ü. P on P. L hallatav munitsipaalüldhariduskool (P. Ü kooli põhimääruse § 3 lg 2) ning kooli rahaliste vahendite arveldamine toimub linnavalitsuse arvelduskontode kaudu ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus (§ 28 lg 5,6). Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord (P. L määrus nr 9) sätestab riigieelarvest ja P linna eelarvest eraldatud koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra. P LV korraldused 19.01.2015 nr 34, 24.01.2011 nr 33 ja 29.08.2016 nr 474 tõendavad koolilõuna arvestusliku maksumuse kinnitamist ja toetuse kasutamise aruande 5
(21)1-18-986 esitamise korda. P. L raamatupidamise sise-eeskirja p 8.8.4 (I kd tl 20-48) kohaselt ei tohi päeva lõpuks ühes kassas olla rohkem raha kui 127.82 eurot. Mõlemas eelpoolnimetatud koolis tuli nii sööklates (müügiaparaatide) kui ka puhvetites tekkiv kogu sularaha panna P. L kasutuses oleva SEB Pank AS arvelduskontole nr xx. P. L raamatupidamise sise-eeskirja p 6.1.1. 2) kohaselt P linna eelarve tulud on kaupade ja teenuste müük – laekumised linna hallatavate asutuste majandustegevusest. Seega oli mõlemas koolis nii sööklates (müügipraadide) kui ka puhvetites tekkiv sularaha P. L eelarveline raha ja toitlustuse korraldamine koolides avalikes huvides täidetav ülesanne. Ametikoha põhiülesanded, töökohustused, vastutus ja õigused nähtuvad ametijuhendist (I kd tl 6364). Ametijuhendi kohaselt oli H. Aia põhiülesandeks tegeleda eelnimetatud koolide toitlustamise korraldamisega. Tema töökohustuseks oli mh kooli sööklates töö korraldamine, ökonoomselt etteantud summade piires majandamine ning pidada väikevahendite ning lao arvestust, esitama kord kuus aruande raamatupidamisele. Toitlustusjuht tegeles ka koolides tekkinud sularahadega. Seega korraldas H. Aia sularaha liikumist ning kontrollis seda Seega ametiülesannetest nähtuvalt täitis toitlustusjuht avalikku ülesannet, kuna tal oli õigus teha finantstoiminguid koolide toitlustamisel ja sisuliselt ka järelevalvet fintantside üle, sest pidi tagama õigete summade üleandmise linnale ja õiged koondaruanded. Ka tunnistajate M. P, K. Ü, A. A, K. K A. O, K. K, R. T, A. M, E. P, V. K, A.R ütlustega on tõendatud, et H. Aia viis raha kassadest panka. H. Aia sularaha kontrollikohustus tulenes aruannete esitamise kohustusest – H. Aia toitlustusjuhina pidi koostama iga kuu alguses eelneva kuu kohta toitlustamise tulude kohta õige koondaruande, kus näitab ära algsaldo, mis tähendab eelmise kuu lõpuseisu inventuuri tegemise hetkel oleva kauba väärtust, teiseks sissetuleku (ostuhinnas), mis näitab kulusid ostetud kaubale, kolmandaks sissetuleku (müügihinnas), mis näitab kaupade müügist teenitud summat, neljandaks lõppsaldo, mis näitab jooksva kuu lõpus tehtud inventuuri tegemise hetkel olnud kaupade seisu summaliselt, viiendaks sularaha laekumise summa perioodil ning kuuendaks lõppsaldos oleva pandisumma. Lisaks aruande juurde esitama kassaaparaadi väljavõte eelneva kuu kohta. Õiges summas sularaha pidi jõudma linna kontole, sellest mingisuguseid kulusid ükski toitlustusjuht katta ei tohtinud, kõik tekkivad kulud tasuti arvete alusel ülekandega. Seda siis vastavalt P. L raamatupidajast tunnisaja T. L ütlustele ning nähtuvalt H. Aia poolt esitatud koondaruannetele koos lisaga. Seega pidi H. Aia raha panka viimise kohustuse täitma iga päeva lõpuks, et kassasse ei jääks rohkem kui 127.82 eurot, kuid hiljemalt eelneva kuu kohta koondaruande esitamise ajaks kuu alguses. Tööandja P. L poolt praktikas aktsepteeritavaks tavaks oli nähtuvalt P. L kontoväljavõttest oli see, et H. Aia viis raha kontole paari päeva tagant. Kohus leiab, et kindlasti pidi raha panka olema viidud koondaruande esitamise ajaks ehk iga kuu viimaseks kuupäevaks, et koostada „õigete“ andmete alusel koondaruanne. Ka P. Ü P direktor, tunnistajana ülekuulatud M. V kinnitas, et H. Aia pidi sularaha panka viima. Ametiülesannetest lähtudes olid Helena Aia käsutuses rahalised vahendid, mis kuulusid P linnale. Raha omastamine oli H. Aial võimalik just tema ametiseisundist tulenevate volituste piires, sest talle oli usaldatud eelarveliste vahendite kontroll ning edasitoimetamine kui toimingu tegemine. Kellelgi teisel ei olnud pädevust raha panka viia ega koostada vastavaid aruandeid. Seega oli A. Aia ametiisikuks
§ 288mõttes. 6
(21)1-18-986 H. Aia süüdistuse teksti järgi raha omastamises saab jagada n.ö kolme blokki: 1) ebaseaduslikult perioodil 01.10.2016 – 12.12.2016 enda kasuks 2417,44 euro pööramine, mis kuulus P. L. 2) ebaseaduslikult ajavahemikul 25.11.2016 kuni 02.12.2016 enda kasuks 300 euro ja kolmandate isikute kasuks 45 euro pööramine, mis kuulus P. L. 3) ebaseaduslikult ajavahemikul 01.09.2015 kuni 27.07.2016 kolmandate isikute kasuks 2800 euro pööramine (2015 detsembris 1400 eurot ning 2016 aasta juunis 1400 eurot), mis kuulus P. L. Süüdistuse tekstist tulenevate summade järgi on esitatud ka tsiviilhagi. Kohus analüüsib süüdistust järjest eeltoodud blokkide kohaselt. I 11.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga koos lisade ja salvestiga (I kd, tl 151-243), milles on kõrvutatud P.L konto xx väljavõtet ja 14.12.2016 tunnistaja M. P ülekuulamisele lisatud tabelit, on tõendatud palju tegelikult esitatud süüdistuse esimese bloki osas sellel perioodil raha kooli puhvetisse ning müügitoitude müümisest raha laekus ning milline on vahe tegelike laekumiste ning H. Aia poolt koondaruannetes kirja panduga. Lisaks kontoväljavõttele on summade suurus, mis H. Aia panka viis koondaruannetega, mis on vaadeldud 20.07.2017 vaatlusprotokollis ning elektrooniliste kassaaparaatide seest läbiotsimisel ära võetud registerpaberirullide alusel, mis on vaadeldud 20.03.2017 ja 20.02.2017 vaatlusprotokollidega (II kd, tl 1-7; 8-20). Kontoväljavõtted ning koondaruanded on omavahel vastavuses, seda kinnitas ka tunnistajana ülekuulatud linna raamatupidaja T. L. Eelnimetatud tõendite järgi Helena Aia jättis panka viimata ajavahemikul 01.10.2016 kuni 12.12.2016 P. K. G puhvetist ning müügipraadide müümisest tekkinud sularaha, pannes P. L kasutuses oleva SEB Pank AS arvelduskontole nr xxx väiksemaid summasid, kui tegelikult P. K G puhvetis müüdavatest kaupadest ja müügipraadidest laekus. Seda järgmistel kuupäevadel järgnevalt: 07.10.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. R müügipraadide ja puhveti raha: xxx 03.10-06.10.2016 on P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse järgmiselt: xxx P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa oli ajavahemikul 03-06.10.2016 kokku 777.00 eurot. 07.10.2016 viis Helena Aia P. L arveldusarvele P. K. G müügipraadide ja puhveti raha 460.00 eurot. Seega on tõendatud summade vahe 317.00 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 12.10.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: 7
(21)1-18-986 xx P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: xxx Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 0711.10.2016 kokku 599.00 eurot. 12.10.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K G müügipraadide ja puhveti raha 465.00 eurot. Summade vaheks 134.00 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 17.10.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: xxx x xxx x P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: xx Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 1214.10.2016 kokku 655.00 eurot. 17.10.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K G müügipraadide ja puhveti raha 585.00 eurot. Summade vaheks 70.00 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 21.10.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: P.K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 1720.10.2016 kokku 823.00 eurot. 21.10.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K G müügipraadide ja puhveti raha 685.00 eurot. Summade vaheks 138.00 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 8
(21)1-18-986 31.10.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: xxx x x x x x P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: xx vahetus paber Mündid Kokku Kohvik kokku (müügipra ed) x x xx x xx x x xx xx xx xx xx Kokku: xx xx xx xx xx xx Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 2131.10.2016 kokku 143.00 eurot. 31.10.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K G müügipraadide ja puhveti raha 348.15 eurot. Antud tabelites saab võrrelda müügipraadide raha, tabeli järgi vaadeldava ajavahemiku müügipraadide summaks on kokku 226.00 eurot. Panka on viidud ja arvele pandud 179.30 eurot müügipraadide raha ning vaheks on 46.70 eurot, mida Helena Aia ei pannud P.L arveldusarvele. 07.11.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: xx P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 0104.11.2016 kokku 893.00 eurot. 07.11.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K G müügipraadide ja puhveti raha 590.00 eurot. Summade vaheks on 303.00 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 10.11.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: 9
(21)1-18-986 Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 0709.11.2016 kokku 703.00 eurot. 10.11.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K. G müügipraadide ja puhveti raha 515.00 eurot. Summade vaheks on 188.00 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele.. 16.11.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 1015.11.2016 kokku 1003.00 eurot. 16.11.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K. G müügipraadide ja puhveti raha 730.00 eurot. Summade vaheks on 273.00 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 22.11.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 1621.11.2016 kokku 838.00 eurot. 22.11.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K. G müügipraadide ja puhveti raha 725.20 eurot. Summade vaheks on 112.80 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 25.11.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: 10
(21)1-18-986 Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 2224.11.2016 kokku 788.00 eurot. 25.11.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K. G müügipraadide ja puhveti raha 585.00 eurot. Summade vaheks on 203.00 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 30.11.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 2530.11.2016 kokku 839.00 eurot. 30.11.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K. G müügipraadide ja puhveti raha 640.06 eurot. Summade vaheks on 198.94 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 07.12.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. G müügipraadide ja puhvetite summa on ajavahemikul 0106.12.2016 kokku 913.00 eurot. 07.12.2016 pani Helena Aia P. L arveldusarvele P. K G müügipraadide ja puhveti raha 480.00 eurot. Summade vaheks on 433.00 eurot, mida Helena Aia ei pannud P. L arveldusarvele. 12.12.2016 Helena Aia poolt panka viidud P. K. G müügipraadide ja puhveti raha: 11
(21)1-18-986 P. K. G müügipraadide ja puhveti müügist laekunud raha kassasse: kokku Tabelite võrdlusel on tuvastatud, et P. K. R müügipraadide ja puhvetite kogusumma ajavahemikul 07-09.12.2016 ei ole teada, kuna müügiprae 07.12.2016 tulu pole tabelisse kantud. Selle alusel kohus ei tuvasta, et omastamist oleks toime pandud pärast 07.12.2016.a. Eeltoodust tulenevalt kokku jättis H. Aia panka viimata 2417.44 euro suuruses summas sularaha, seda perioodil 01.10.2016 kuni 07.12.2016.a. Müügipraadide müümisest ja puhvetis kaupade müümisest saadud raha oli H. Aia valduses, talle usaldatud seoses tema ametiseisundiga ning see oli talle võõras vara. H. Aia kabinetist leiti läbiotsimisel 2399,98 eurot, millest tagastati P. l 622,90 eurot. Ning arestiti kohtumäärusega 1777,08 eurot. Kuigi H. Aia hoidis raha töökoha ruumides, on H. Aia omastamistahe kinnitust leidnud sellega, et ta pidi sularaha viima panka, kuid ta ei teinud seda. Raha oli osaliselt pandud ka eraldi ümbrikku vaatlusprotokollis 30.01.2017 on vaadeldud ümbrikke. Ümbrikus, millele kirjutatud tagaküljele erinevat summad, oleva raha seas on jälitustoimingu käigus (06.02.2017 protokoll) UV pliiatsiga märgistatud rahakupüüre ning samuti valget värvi märkmepaber millele kirjutatud „Preemiad“ ning koolide kõikide söökla ja puhveti töötajate nimed. Samuti on UV pliiatsiga märgitatud rahad ümbrikus, mille tagaküljele kirjutatud „2.okt 430), kuid märgitatud rahatähed ei ole samad, mis jälitustoimingut tehes – 21.11.2016, 06.03.2017 protokollis fikseeritu kohaselt. Algselt oli märgitatud kupüürideks 10 ja 20 eurone ning hiljem kaks viiekümne eurost. Eeltoodu näitab, et H. Aia vahetas ümbrikes olevaid kupüüre. Läbiotsimisprotokolliga 14.12.2016 on tõendatud, et lisaks oli raha veel pakendanutud erinevatesse kilekottidesse ja karpidesse. P. L raamatupidamise siseeeskirjade p 8.8.4 nõude kohaselt ühes kassas ei tohi päeva lõpuks olla rohkem raha kui 127,82 eurot. Lisaks sellele kinnitas ka H. Aia enda ütlustes, et raha kogus ta ümbrikku selleks, et maksta töötajatele preemiat. Seega H. Aia tahtlus oli suunatud omastamisele, sh manifesteerimisele ning selliselt raha ümbrikesse panemisega ja koondaruannetes kuu lõpus valeandmete kajastamisega manifesteeris H. Aia omastamistahet. H. Aia jättis ilma võimalusest seda raha eelarves arvestada. H. Aial õigust preemiad maksta ei olnud, seega pööras ta võõra vara kolmandate isikute kasuks ebaseaduslikult. E. T e-kirjadega (18.04.2017, 20.04.2017, 22.08.2017 I kd tl 10, 53-54, III kd tl 16) ning tema ütlustega on tõendatud P.Ü. P direktori pädevus lisatasude, preemiate ja toetuste määramisel ning töötajatele palga maksmisel. P. Ü. P põhimääruse § 7 lg 3 kohaselt annab direktor oma pädevuse piires käskkirju. P linna haridusasutuste palgajuhendi § 6 lg 1 sätestab, et ainult haridusasutuse juhil on õigus asutuse eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires määrata lisatasusid, preemiat ja toetust. P. Ü. P direktori käskkirjadega 18.11.2015 nr 9.1-1/26 (I kd tl 49-50) ja 25.11.2016 nr 9.1-1/46 (I kd tl 51-52) on tõendatud, et P. Ü põhikooli direktor on 2015 ja 2016 12
(21)1-18-986 aastal ka lisatasusid kooli söökla töötajatele määranud. Samuti on lisatasu makstud H. Aiale (P. Ü. P käskkiri 14.09.2016 nr 9.1-1/9). Samas tunnistajad M. P, K. Ü, A. A, K. K, A. O, K. K, R. T, A. M, E. P, V. K, A.R on kinnitanud, et varasemalt, s.o ka esitatud süüdistuse kolmanda bloki järgi on H. Aia neile preemiat sularahas ümbrikus maksnud. Eeltoodu kinnitab A. Aia ütlusi selle kohta, et tema tahe oli raha omastada ka kolmandate isikute kasuks. Jälitustoimingu protokolliga 15.02.2017 ja salvestisega on samuti tõendamist leidnud rahade omastamistahe kolmandate isikute kasuks – H. Aia kõne K. U 14.12.2016 kell 18-43-18.53, kus H. Aia selgitab K. U, et teda süüdistatakse rahade varastamises, mida ta jõulupreemiateks korjas. Lisaks kinnitab jälitustoimingu käigus märgistatud raha jõudmine ümbrikku tahet raha omastamiseks. Tunnistaja E. P ütluste kohaselt H. Aia ei lubanud kassast kõiki toite läbi lüüa ja on öelnud, et muidu ta ei saa preemiat maksta. Kaitsja on seisukohal, et modus operandi-ga ei ole samuti võimalik kõrvaldada tõendite puudumist. Antud juhul on teada ainult see, et töötajatele jagati ümbrikus raha, tõendeid ei ole, et 2417,66 eurot, mis on omastamisena on tõendatud ja mille üle vaidlust pole – oleks jõudnud ümbrikutesse. Kaitsja leiab, et märgistatud raha jõudmine ümbrikutesse ei tõenda omastamistahet, sest raha oli LV ruumides. Süüdistatav rikkus raha käitlemise korda, mis on üksnes tsiviilõiguslik rikkumine. Kohus leiab, et süüdistataval puudus õiguslik alus linnavalitsuse raha kõrvale panna, hoida seda selliselt, et selle omanikul puudus teave selle olemasolu kohta ning süüdistatav tegi seda eesmärgiga see omastada. Nimelt, seda raha hoiti süüdistatava poolt eraldi, tema teadmise järgi tema valduses ning selliselt oli selle olemasolu süüdistatava poolt L poolt varjatud. Esitatud süüdistus on tõendatud tõendite kogumiga, mis näitab ära konteksti alates aastast 2015 detsember (süüdistatav ütluste järgi toimub selliselt preemiateks raha kõrvale panemine isegi ammu enne seda), milles H. Aia tegutses - alluvale korralduste jagamine mitte kõike kassast läbi lüüa, raha mitte panka viimine, kõrvaldatud raha eraldi kogumine ja koondaruannetes selleks valeandmete kajastamine. Seeläbi sai aset leida omastamine ning toimus omastamistahte korduv ja korduv manifesteerimine. Kontekst kinnitab seda, et H.Aia kogus ja omastas raha nö preemiateks. Preemiate maksmise soovi selliste tegevuste kaudu on kinnitanud ka H. Aia ise oma ütlustes. Vastavalt eeltoodule tõendatud, et Helena Aia pööras kavatsetult ajavahemikul 01.10.2016 kuni 07.12.2016 P. linnas ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks talle usaldatud P. L kuuluva vara, s.o P. K. G müügipraadide müümisest ja puhvetis kaupade müümisest saadud raha 2417.44 euro suuruses summas. Asjaolu, et H. Aia omastas raha ka enda kasuks on kinnitatud I bloki puhul läbi ajalise telje, s.t II süüdistuse bloki kaudu. II Süüdistus H. Aia poolt 300 euro omastamises enda kasuks ja kriminaalmenetlusega tuvastamata, st kolmanda isiku kasuks 45 eurot ajavahemikul 25.11.2016 kuni 02.12.2016. 345 euro omastamine on tõendamist leidnud jälitustoimingu protokolliga 02.02.2017 ning salvestisega DVD plaatidel (2 tk, pakend 15; II kd, tl 59-112), millistes nähtub järgnev: 1) 25.11.2016.a kell 12:42 tuli H.Aia kabinetti tuvastama isik ta võttis arvuti laua ülevalt kolmandast sahtlist asuvast ümbrikust 20 ja 5 eurose, kokku 25 eurot ja andis tuvastama isikule; 2) 30.11.2017.a kell 11:52 viibides oma kabinetis võttis ta raudkapi ülemisest eraldi hoiuruumist 13
(21)1-18-986 mitu kilekotti sularahaga, pani lauale, võttis kokku välja 270 eurot. Ühe 50 eurose ja 5 20-st eurost 8 10-st eurost ja 8 5-e eurost kupüüri ja pani oma rahakotti; 3) 02.12.2016.a kell 4:54 võtab valgest ümbrikust ühe 20-e eurose ja 2 5-e eurost, kokku 30 eurot ja paneb oma roosat värvi rahakotti; 4) samal kuupäeval kell 12.55 võtab siis valgest avatud ümbrikust paberraha, kus siis leob välja neli 5-e eurost rahatähte kokku 20 eurot ja annab selle raha tuvastama isikule. Ümbrikes ja kilekottides olev raha oli nn müügipraadide müümisest ja puhvetis kaupade müümisest saadud raha, see oli H. Aia valduses, talle usaldatud seoses tema ametiseisundiga ning talle võõras vara. Süüdistaja on jaganud esitatud süüdistuse kolme blokki. Kohus leiab, et oluline on aga siinjuures esitatud süüdistuse ajaline periood – 25.11.2016 – 02.12.2016, mis kattub osaliselt süüdistuse esimese blokiga - 01.10.2016 – 12.12.2016. Nimelt, selle perioodi osas raha omastamisese objektiivse koosseisu on kohus juba tuvastanud. Raha sai pärineda ainult kassadest ning seega ei saa sealt pärinevalt ühte ja sama raha korduvalt omastada. Nimetatud süüdistuse blokk, mis on sisuliselt ka varakäsutus, kinnitab üksnes esimese süüdistuse osa paikapidavust - H. Aia poolt omastamistahte manifesteerimist. Ta käitus rahaga nii nagu see oleks tema oma olnud. Ta omastas raha nii kolmandate isikute kasuks kui enda kasuks, viimasel juhul sellega, et pani raha enda rahakotti. III Süüdistus ebaseaduslikult ajavahemikul 01.09.2015 kuni 27.07.2016 kolmandate isikute kasuks 2800 euro pööramine (2015 detsembris 1400 eurot ning 2016 aasta juunis 1400 eurot), mis kuulus P. L. H. Aia poolt töötajatele ümbrikes preemia rahade maksmine on tõendatud tunnistajate ütlustega. Nimelt on andud tunnistajaid järgmiseid ütlusi rahade saamise kohta: 1) tunnistaja M. P (tlk 46, III kd) ütluste kohaselt iga aasta sai ta jõuluks ning jaanipäeva paiku preemiat üle 100 euro; 2) tunnistaja K. Ü ütlused (III köide tlk 56-57, tlk 71-73) kus ta ütleb, et ta on saanud H.Aialt ümbrikus preemiat 12.2015.a 50 juunis 06.2016.a 50 eurot; 3) tunnistaja A. A (III köide tlk 74-75) on öelnud, et ta on saanud H.Aialt ümbrikus preemiat, kahel korral 100 euro piires – 2015 a detsembris ja 2016 juunis; 4) tunnistaja K. K ütluste (III köide tlk 76-78) kohaselt, et on saanud H.Aialt preemiat kahel korral - esimene kord 2015 detsembris 70 eurot ja teine kord 2016 juunis 120-140 eurot; 5) tunnistaja A. O ütluste (III köide tlk 79-82) kohaselt on ta saanud kahel korral H. Aialt preemiat 2015 jõulude ajal 70 eurot ja 2016 kooli lõppedes 140 eurot; 6) tunnistaja K. K (III köide tlk 83-87) on öelnud, et on saanud H.Aialt preemiat jõuludel ja kooli lõpus u 100 eurot igal korral. Selline praktika on H.Aia puhul aastast 2012.a ning on seega ümbrikus preemiat maksnud u 9-l korral, kokku u 900 eurot; 7) tunnistaja R. T ütluste (III köide tlk 88-92) kohaselt ta sai preemiat H.Aia käest, 2015.a jõulude ajal 70 eurot ja 2016.a suvel 130 eurot; 14
(21)1-18-986 8) tunnistaja A. M enda ütlustes (III köide tlk 93-98) ütleb, et ta on saanud preemiat juunis 2016.a 110 eurot; 9) tunnistaja E. P (III köide tlk 99-103) on öelnud, et ta on saanud preemiat detsembris 2015.a 150 eurot ja juunis 2016.a 150 eurot; 10) tunnistaja V. K ütluste kohaselt (III köide tlk 104-108) ta on saanud kahel korral H. Aialt preemiat - detsembris 2015.a 70 eurot ja juunis 2016.a 100 eurot; 11) tunnistaja A.R ütluste ( III köide tlk 113-115, 116-121, 122-124) järgi tema sai samuti preemiat H.Aialt kevadel 130 eurot ja jõulude paiku 70 eurot, need summad mis on ette heidetud tulevad tunnistajate ütlustest. Eeltoodud ütlustega on tõendamist leidnud, et H. Aia 2015 aasta detsembris, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, jagas Helena Aia P. l P. Ü. P ja P. K. G köögitöötajatele ümbrikuid, millesse pani iga töötaja jaoks erinevad rahasummad. Kokku arvestades ütlusi oli jagatavatesse ümbrikutesse pandud 910 eurot. Samuti 2016 aasta juunikuus, Helena Aia märkmikusse märgitud 21.07.2016 kuupäeval, kuid eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, jagas Helena Aia P linnas P. Ü. P ja P. K. G köögitöötajatele ümbrikuid, millesse pani iga töötaja jaoks erinevad rahasummad. Kokku arvestades ütlusi oli jagatavatesse ümbrikutesse pandud 1170 eurot. Seega on süüdistus tõendamist leidnud väiksemas mahus, kui see on esitatud. Süüdistatav enda 14.12.2016 ütlustes tunnistanud, et maksis alluvatele preemiat. Tema ütluste kohaselt jäid summad 100 ja 200 eurot vahele. 200 eurot on kõige rohkem kokkadele ning abitöölistele 100 eurot. Süüdistatava eelnimetatud ütluste pinnalt aga ei saa süüdistus tõendatud olla, kuna süüdistatav on toonud välja summade vahemiku, mitte kui palju ta konkreetsel ajal kellelegi preemiat maksis. Seega on esitatud süüdistus tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega väiksemas summas. Kaitsja on seisukohal, et tunnistajad ei räägi sellest, kust see raha ümbrikutesse tekkis. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, sest ükski tõend ei kinnita, et raha ümbrikesse oleks tekkinud linnavalitsuselt raha äravõtmisega. Kaitsja viitab Tallinna Ringkonnakohtulahendile (S. P), et elulist usutavust ei saa käsitleda iseseisva tõendina. Kohus ei nõustu väitega, et ükski tõend raha päritolu ei tõenda. Tunnistaja E. P ütluste kohaselt H. Aia ei lubanud kassast kõiki toite läbi lüüa ja H. Aia poolt talle öeldi, et muidu ta ei saa preemiat maksta. Sellega on tõendatud, et töötajatele A. Aia poolt preemiateks makstav raha pärines kassadest. Süüdistatav on end süüdi tunnistanud süüdistuse esimeses osas ning selgitanud, et ta pani koolide puhvetitest ja müügipraadidest laekuvast rahast raha n.ö kõrvale köögitöötajatele preemiate maksmisteks. Viimasel 31.08.2017 ülekuulamisel H. Aia ei ole ütlusi soovinud anda käesoleva süüdistuse episoodi kohta, millise kohaselt on ta esimesest episoodist varem töötajatele preemiaid maksnud. Samas 14.12.2016 ülekuulamisel on ta tunnistanud, et ta on raha niimoodi kõvale pannud praktiliselt kogu aeg. Seda siis selleks, et töölistele preemiat maksta. Ta on preemiat maksnud nii jõulude ajal kui ka suvel, siis kui puhkusele saavad ning summad on kõikidel töötajatel erinevad. Summad jäävad 100 ja 200 vahele. Selline süsteem on olnud mitmeid aastaid ja mõlemas koolis. Ü. P alates september 2015 ja K. G ligemale 5 aastat. Ka 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga, 15
(21)1-18-986 milles vaadeldud H. Aia märkmik, on tõendatud, et H. Aia pidas arvestust tema poolt töötajatele makstava preemia kohta (III kd tlk 35). Kaitsja väitel süüdistatav ei ole öelnud, et raha mis ümbrikesse läks, oleks pärinenud äravõetud rahast. Ta kogus sinna raha enda töötasust, preemiatest. Kohus selliseid väiteid tõendina arvestada ei saa. H. Aial õigust preemiad maksta ei olnud, seega pööras ta tema valduses oleva võõra vara kolmandate isikute kasuks ebaseaduslikult. Muuhulgaks ka ümbrikes kooli töötajatele raha andmisega H. Aia manifesteeris omastamistahet kolmandate isikute kasuks. Tunnistaja A. H ei ole andnud tõendamiseseme seisukohast olulisi ütlusi. H. Aia pani raha omastamise toime kavatsetult. Ta seadis eesmärgiks iga kord kassadest raha kokku korjates osa raha kõrvale panemise, et maksta kooli söökla töötajatele n.ö preemiat. Selleks ta ei lubanud kassapidajatel kõiki toite kassast läbi lüüa. Selline süsteem oli tal välja kujunenud aastate jooksul. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus H. Aia
§ 201lg 2 p 3 alusel süüdi.
Süüdistus
§ 299
lg 1 järgi Asitõendi vaatlusprotokollis 20.07.2017 (II kd, tl 115-255) on vaadeldud H. Aia poolt allkirjastatud P. K. G ja P. Ü. P söökla ja puhvetite koondaruandeid perioodi 01.09.2015 kuni 14.12.2016 kohta. Eelpool on kohus tuvastanud, et H. Aia oli ametiisik. Helena Aia, olles ametiisikuks
§ 288
lg 1 järgi, kelle ametiisiku funktsioonid ning ametiseisund tulenesid temaga 01.09.2015 sõlmitud töölepingust nr 392 ja töölepingu lisana ametijuhendist, mille järgi täitis ta P. L poolt talle kohustuseks pandud P. K. G ( ja P. Ü. P (xxx), st Eesti Vabariigi ja P.L hallatavate asutuste, toitlustamise juhtimist, kes oma ametijuhendi järgi (p 3.6) pidi pidama väikevahendite ja lao arvestust, esitama kord kuus aruande P. L raamatupidamisele ning kelle kohustus oli laekuv sularaha viia P. L SEB panga kontole. 11.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga koos lisade ja salvestiga (I kd, tl 151-243), millises on kõrvutatud P. L konto xx väljavõtet ja 14.12.2016 tunnistaja M. P ülekuulamisele lisatud tabelit on tõendatud, palju tegelikult esitatud süüdistuse esimese bloki osas sellel perioodil raha kooli puhvetisse ning müügitoitude müümisest raha laekus ning milline on vahe tegelike laekumiste ning H. Aia poolt koondaruannetes kirja panduga. Lisaks konto väljavõttele on summade suurus, mis H. Aia panka viis koondaruannetega, millised on vaadeldud 20.07.2017 vaatlusprotokollis ning elektrooniliste kassaaparaatide seest läbiotsimisel ära võetud registerpaberirullidega, millised on vaadeldud 20.03.2017 ja 20.02.2017 vaatlusprotokollidega (II kd, tl 1-7; 8-20). Konto väljavõtted ning koondaruanded on omavahel vastavuses, seda kinnitas ka tunnistajana ülekuulatud linna raamatupidaja T. L. Seega eeltooduga on tõendatud, et andmed H. Aia poolt koostatud dokumentidel – tema poolt allkirjastatud koondaruannetel ja kassa perioodi raportitel ei vastanud tegelikkusele, need olid sisult ebaõiged. H. Aia võltsis andmeid aruannetes, mis tuli esitada üks kord kuus. Tegemist on intellektuaalse võltsimisega. 16
(21)1-18-986 Aruannete võltsimise eesmärgiks varjata raha mittepanemist panka ja selle vara enda ja kolmandate isikute kasuks pööramist. Nimelt, märkis H. Aia aruannetele väiksemad summad, kui tegelikkuses puhvetist ning koolitoidu müügist raha laekus. Seega aruannete võltsimisega sai H. Aia vabaneda teatud ulatuses kohustusest raha panka viia. Eelnevast nähtub, et H. Aia poolt võltsitud dokumendid olid kohased kohustusest vabanemiseks ja ta täitis sisult ebaõigete dokumentide koostamisega
§ 344objektiivse koosseisu.
Oma tegevusega, s.o valeandmete kandmisega eelnimetatud dokumentidesse lõi Helena Aia P. L raamatupidamisele vale ettekujutuse Pärnu Ü. P ja P. K. G puhveti ja müügipraadide müügist laekunud summadest ning seeläbi sai võimalikuks Helena Aia poolt talle usaldatud võõra vara ebaseaduslik enda ja kolmandate isikute kasuks pööramine. Seega H. Aial oli pädevus neid dokumente koostada ja neid koostades teadis H. Aia, et kannab sinna andmed, mis ei vasta tegelikkusele. Samuti teadis ta, et nende dokumentidega on võimalik vabaneda kohustustest – s.o on vastutada sularaha puudujäägi eest, mis omastati tema kuriteo läbi. H. Aia pani teo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus H. Aia süüdi
§ 299lg 1 järgi.
Süüdistus
§ 345lg 1 järgi Eelpool tooduga on tõendamist leidnud, et H.
Aia võltsis koondaruandeid ja kassa perioodi raporteid. Süüdistatav H. Aia kasutas võltsitud dokumente. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt selle dokumendi otstarbele. H. Aia esitas võltsitud koondaruanded ja kassa perioodi raportid linnavalitsuse raamatupidajale. H. Aia teadlikult võltsis koondaruandeid, tema tegevus oli suunatud sellele, et varjata tema poolt toime pandud omastamist. P. L raamatupidaja, kes usaldades andmete õigsust, sest need olid koostatud selleks oma ametikohustustest tulenevalt volitatud isiku H. Aia poolt, kandis need andmed üldistesse raamatupidamisaruannetesse, millega P. L sai näidata arveldusarvele laekuvat raha kui toitlustustegevusest tulenevat raha. Sellega lõi Helena Aia P. L raamatupidamisele vale ettekujutuse tegelikult toitlustustegevusest laekunud summade suurusest, mis võimaldas tal omastada ning varjata talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks pööramist. Võltsitud aruannete esitamisega kaasnes eesmärk vabandada raha pangakontole viimise kohustusest. H. Aia pani võltsimise toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus H. Aia süüdi
§ 345lg 1 järgi.
Tsiviilhagi Kannatanu P. Ü. P kaudu on esitanud 06.12.2017 tsiviilhagi H. Aia vastu 5562 euro varalise kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilhageja on märkinud, et hagi on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Tsiviilhageja esindaja jäi kohtuistungil esitatud tsiviilhagi juurde. Kaitsja hinnangul on tsiviilhagi tõendatud osaliselt. Ei ole tõendatud, kust tuleb 2800 eurot (süüdistuse II blokk) ning et raha kuulus just P. L. Arvestades kooli söökla käivet, ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav sai nii lühikese aja jooksul nii suure summa kõrvale panna. Tõendatud ei ole ka süüdistus 645 euro omastamises. Tsiviilhagi osas on vastavalt süüdistuse esimesele blokile oluline, millised summad H.Aia kabineti 17
(21)1-18-986 läbiotsimisel P. l tagastati. Nimelt tagastati järgmised summad: • Metallraha kokku on 95.35 eurot tagastati 30.01.2017 P. L raamatupidamisele SEB pank arvelduskontole panemiseks /I kd, tl 144/; • „KG puhvet“ kotis 40.00 eurot tagastati 30.01.2017 P. L raamatupidamisele SEB pank arvelduskontole xxx) panemiseks /I kd, tl 144/; • „KG müük“ 209.70 eurot tagastati 30.01.2017 P. L raamatupidamisele SEB pank arvelduskontole xx) panemiseks /I kd, tl 144/; • „ÜJ lisatoit“ metallraha 57.85 eurot tagastati 30.01.2017 P. L raamatupidamisele SEB pank arvelduskontole xxx) panemiseks /I kd, tl 144/; • „ÜJ puhvet“ 220.00 eurot tagastati 30.01.2017 P. L raamatupidamisele SEB pank arvelduskontole xxx) panemiseks /I kd, tl 144/; Kokku tagastati P. l 622,90 eurot. Ülejäänud raha, mis leiti H. Aia kabinetist ehk 1777,08 eurot arestiti. Kokku seega leiti H. Aia kabinetist 2399,98 eurot, milline on vaid veidi väiksem tõendamist leidnud H. Aia poolt omastatud summast – 2417,44 eurot. Arvestades tegelikult kassas olnud raha ning H. Aia poolt panka viidud raha summade vahet, on leidnud tõendamist esitatud süüdistuse järgi 2417,44 euro omastamine. Eeltoodud raha oli puudu just linnavalitsuse kontolt ning sealjuures ei ole mingilgi määral arvestatud H. Aia kabinetis olevat raha. Arvestades ka esitatud süüdistuse ajalist perioodi, kuulub kohtu hinnangul linnavalitsusele tagastatud summa H. Aia poolt omastatud raha hulka. Koolis õppeaasta koos toitlustamisega teadupärast hakkab septembris ning enne seda perioodi, s.o suvel, ei saanud H. Aial kabinetis raha olla, arvestades ka seda, et tõendamist on leidnud tema poolt juunis 2016 töötajatele preemiate maksmine. Samas tsiviilhagi osas tuleb arvestada ka seda, millised summad on H. Aia kabinetist leitud ning tagastatud P. L. Need summad tuleb esitatud tsiviilhagist maha arvata. Seega selles osas on põhjendatud, et H. Aialt kuulub väljamõistmisele 1794, 54 eurot (2417,44-622,90). Mis puudutab 340 euro omastamist, siis kohus on selles osas leidnud, et see kattub ajaliselt süüdistuse esimese blokiga ning seega ei saa seda summat eraldi käsitleda. Esitatud tsiviilhagi summast tuleb see samuti maha arvata. Süüdistuse kolmanda bloki osas tõendamist ei leidnud vastavalt esitatud süüdistusele kokku 2800 euro omastamine, vaid kokku 2080 euro omastamine. Seega on tsiviilhagi selles osas samamoodi tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud summas 2080 eurot. Eeltoodut tulenevalt ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kuulub tsiviilhagi osaliselt rahuldamisele ja H. Aialt väljamõistmisele, s.o summas 3874,54 eurot.
§ 831
lg 3 alusel tuleb vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra ning jätta Pärnu Maakohtu 01.02.2017 määrusega arestitud sularaha 1777,08 eurot täielikult arestituks tsiviilhagi katteks kuni kohtuotsuse jõustumiseni, pärast mida kanda summa kannatanu avalduse alusel talle tsiviilhagi katteks. Karistus 18
(21)1-18-986 Kaitsja on seisukohal, et kohus peaks H. Aia süüdi tunnistama vaid
§ 201
järgi ning ülejäänud koosseisud neelduvad ehk on hõlmatud selles ja kaitsja nimetab seda ideaalkogumiks. Prokurör oli seisukohal, et tegemist on erineva sisuga kuritegudega. Kohus leiab, et kaitsja toodud käsitlus ei ole antud juhtumil sisuliselt ideaalkogumi käsitlus
§ 63
lg 1 mõttes, sest ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus mitme erineva kuriteo eest ja üksnes raskeimat sanktsiooni ette nägeva koosseisu järgi. See ei tähenda aga seda, et süüditunnistamist ei toimuks antud juhul kõikides §-des, mis on H. Aia poolt toime pandud. Kohus möönab, et H.Aiale inkrimineeritud koosseisude alusel võib tegemist olla erinevate teoreetiliste käsitluste järgi ka ideaalkogumiga
§ 63
lg 1 mõttes (s.o mitte kaitsja ekslik arusaam ideaalkogumi põhimõtetest), kuid kohtupraktika on läinud teist teed - neid tegusid teoühtsuse mõttes on vaadeldud eraldi tegudena ja tegemist on kuritegude reaalkogumiga. Näiteks Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-20-14 ei olnud tegemist küll ametialase võltsimisega vaid
§-dega 344 ja 345, ning süüdistatav mõisteti süüdi ja teda karistati kuritegude reaalkogumi eest. Samuti maakohus mõistis ka omastamises süüdi ja see jäi reaalkogumina eraldi. Samastest põhimõtetest on kantud ka jõustunud 22. veebruar 2017 Tallinna Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-16-5548.
§ 201
lg 1 p 3 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süü suuruse juures arvestab kohus, et H. Aia pani teo toime kavatsetult. Kohus arvestab omastamise toimepanemise perioodi ning omastatud summat. Kohus arvestab, et süüdistus on leidis tõendamist väiksemas mahus. Süüdi ei tunnistanud H. Aia end täielikult just etteheidetavate summade suuruse tõttu. Kergendava ajaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes H. Aia süü suurusest ning ka asjaolust, et linnavalitsusele on kahju hüvitamata, ei pea kohus põhjendatuks kohaldada rahalist karistust. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega. Eeltoodu alusel mõistab kohus H. Aiale
§ 201
lg 3 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 299lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kohus arvestab, et H. Aia pani teo toime kavatsetult. Kergendava ajaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes H. Aia süü suurusest ning ka asjaolust, et l on kahju hüvitamata, ei pea kohus põhjendatuks kohaldada rahalist karistust. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega. Eeltoodu alusel mõistab kohus H. Aiale
§ 299
lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 345lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kohus arvestab, et H. Aia pani teo toime kavatsetult. Kergendava ajaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes H. Aia süü suurusest ning ka asjaolust, et kannatanule on kahju hüvitamata, ei pea kohus põhjendatuks kohaldada rahalist karistust. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega. Eeltoodu alusel mõistab kohus H. Aiale
§ 345lg 1 järgi 19
(21)1-18-986 karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergeim karistus kaetuks raskeimaga, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra - 8 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 kohaselt lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 14.12.2016, so 1 päev ka kandmisele kuulub vangistus 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et H. Aia ei ole varem kriminaalkorras karistatud, saab karistuse jätta piisava katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, ilma kontrollnõueteta. Seega vastavalt
§-le 73 lg 1 ja 3 tuleb mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui H. Aia ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid Pakend nr 1: 14.12.2016 läbiotsimisel xx ära võetud Helena Aia kalendermärkmik /III kd, tl 33-43/; hoiul KKP korruptsioonibüroo Lääne talituses tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Helena Aiale. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde: Pakend nr 9: A4 formaadis ja kokku murtud paberileht jäetakse vaatlusprotokolli juurde /I kd, tl 138/; Pakend nr 3: ümbrik ja märkmepaber jäetakse vaatlusprotokolli juurde/I kd, tl 136/; Pakend nr 5: valget värvi ümbrik, millele käsitsi kirjutatud „2. Okt 430.-„ jäetakse vaatlusprotokolli juurde/I kd, tl 137/; Pakend nr 10: CD-plaat rahakupüüride fotodega jäetakse vaatlusprotokolli juurde /I kd, tl 139/; Pakend nr 11: SEB Pank 02.02.2017 nr 112-2-6/18920305 vastus 11.07.2017 jäetakse asitõendi vaatlusprotokolli juurde /I kd, tl 243/; Pakend nr 14: digitaalne andmekandja (DVD plaat), mis sisaldab 15.02.2017 jälitustoimingu protokollis kajastamist leidnud muutmata kujul telefonikõnesid, kokku 11 kõne, jäetakse protokolli juurde /II kd, tl 58/; Pakend nr 15: digitaalne andmekandja (DVD plaat 2tk), mis sisaldab 02.02.2017 jälitustoimingu protokollis kajastamist leidnud ja vaadeldud kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude puutumuses olevaid videofaile, kokku 105 faili, jäetakse protokolli juurde /II kd, tl 112/; Pakend nr 16: digitaalne andmekandja (CD-plaat), mis sisaldab 06.02.2017 jälitustoimingu protokollis kajastamist leidnud tõendamisesemeid asjaoludega puutumuses olevaid fotosid, jäetakse protokolli juurde /II kd, tl 31/; Pakend nr 17: digitaalne andmekandja (CD-plaat), mis sisaldab 06.02.2017 jälitustoimingu protokollis kajastamist leidnud tõendamisesemeid asjaoludega puutumuses olevaid fotosid, jäetakse protokolli juurde /II kd, tl 31/. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada K. G: Pakend nr 12: 14.12.2016 teostatud läbiotsimisel ära võetud kolm kassaaparaadi registripaberirulli /II kd, tl 8-20/; hoiul KKP korruptsioonibüroo Lääne talituses; Pakend nr 13: P. K. G toidusaali elektrooniline kassaaparaadi xx registripaber /II kd, tl 1-7/; hoiul KKP korruptsioonibüroo Lääne talituses. 20
(21)1-18-986 Menetluskulud Välja tuleb mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuluna KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 21
(21)