← Eesti

2-16-12622/37

Obsah (12)§ 280§ 423§ 368§ 441§ 463§ 407§ 442§ 3401§ 162§ 168§ 174§ 445

2-16-12622 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2018 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12622 Tsivi

§ 280lõikele 1.

  1. Kostjad ei ole vaidlustanud hagiavalduses toodud faktiväiteid, et nad turustavad ja müüvad Eestis tooteid. Vaidlust ei saa olla, et kostja Tradehouse OÜ on pahauskne. Nimelt on hageja eelnevalt tutvustanud kostjale Tradehouse OÜ-le vaidlusaluseid kaubamärke ning Farouk Systems Inc. tooteid. Hageja on teinud talle toodete presentatsioone ning toodete tutvustusi. Lisaks on hageja ja kostja eelnevalt pidanud läbirääkimisi vaidlusaluste kaupade turustamiseks võrgukaubamaja www.tradehouse.ee kaudu. Viimane hageja poolne pöördumine oli 31.08.2015, millele on kostja Tradehouse OÜ vastas 08.09.
  2. 25.11.2015 on kostja Tradehouse OÜ juba pöördunud hageja lepingupartneri poole, teatades viimasele, et ta on toodete ainuesindaja Eestis.
  3. Hageja viitas KonkS § 50 lõikele 1 ja lõikele 2, samuti § 51 lõikele
  4. Kostja Tradehouse OÜ on pannud toime kõlvatu konkurentsina käsitletavad teod, asudes esiteks teadlikult teostama hagejaga samu õigusi samade kaubamärkide osas, mida eelnevalt teostas ainuisikuliselt Eesti Vabariigis hageja, samuti avaldanud teadlikult ebaõigeid andmeid, millega on jäetud ekslik mulje sellest, et ta on ainus, kellelt võib Eesti Vabariigi territooriumil soetada vaidlusaluseid kaupu. Seetõttu on põhjendatud kohustada kostjat võimaldama hagejal tutvuda viimase nõutud dokumentidega.
  5. Hageja viitas VÕS § 1037 lõikele 1 ja lõikele 3, samuti VÕS § 1045 lg 1 punktile 5, samuti §-le
  6. Vaidlust ei saa olla, et vähemalt alates 03.12.2015 pidi kostja DBH Baltics OÜ olema teadlik hageja õiguste rikkumisest. Kostjaid tuleb kohustada teatama, millist tulu nad on teeninud. Kostjatelt tuleb välja mõista rikkumisega saadud tulu, milleks on CHI Infra-, CHI Thermal Styling-, CHI Keratin-, CHI Argan Oil-, Farouk Royal Treatment by CHI-, CHI 44 Iron Guard-, CHI Styling Line Extension-, CHI Man-, CHI Tools-, BIOSILK Silk Therapy-, BIOSILK Volumizing Therapy-, BIOSILK Color Therapy-, BIOSILK Hydrating Therapy-, Farouk Kardashian Beauty nime kandvate kaupade müügilt ja kaubamärkide “BIOSILK”, “BIOGLITZ”, “CHI”, „CHI ENVIRO“, „CHI MAN“, „CHI PET“, “ROYAL TREATMENT”, “SILK THERAPY”, “FAROUK” ja/või “FAROUK SYSTEMS” majandustegevuses kasutamisest saadud kogu müügihind, millest on maha arvatud hind, mida kostjad on ise kaupade eest tasunud ning transpordikulud. Kui hageja on saanud tutvuda nõutud dokumentidega, peab kohus määrama kindlaks kostjate rikkumise tagajärjel saadud tulu ning kohus peab kohustama kostjaid selle tulu välja andma. 12
  7. 24.08.2016 ei nõustunud hageja kohtu selgitustega hagiavalduses esinevate puuduste osas. Hageja selgitas üksnes seda, et tema tuvastusnõuded on esitatud selgelt äratuntavatel põhjustel ja kaalutlustel. Nõuete sundtäidetavuse eesmärgil formuleeris hageja ümber hagiavalduse punktides
  8. 7.
  9. ja 13.1 toodud nõuded.
  10. Hageja palus nõude punktis 7 kohustada kostjat Tradehouse OÜ viivitamatult lõpetama hageja ainulitsentsilepingust tulenevate kaubamärgiõiguste rikkumine, sealhulgas kohustada Tradehouse OÜ-d lõpetama Eesti Vabariigi territooriumil tähiste BIOSILK”, “BIOGLITZ”, “CHI”, „CHI ENVIRO“, „CHI MAN“, „CHI PET“, “ROYAL TREATMENT”, “SILK THERAPY”, “FAROUK” ja “FAROUK SYSTEMS” või eelnimetatud tähiseid sisaldavate tähiste kasutamine-, reklaamimine-, turustamine- ja tähistamine (sh Tradehouse OÜ-le kuuluvas ja viimase poolt hallatavas võrgukaubamajas www.tradehouse.ee) kaupade puhul, mille suhtes on kaitstud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) registreeritud kaubamärgid “BIOSILK” (kaubamärk nr 000343301), “BIOGLITZ” (kaubamärk nr 000343350), “CHI” (kaubamärk nr002963833), „CHI“ (kaubamärk nr 008393662), „CHI“ (kaubamärk nr 004105672), „CHI ENVIRO“ (kaubamärk nr 010138188), „CHI MAN“ (kaubamärk nr 009876533), „CHI PET“ (kaubamärk nr 009876418), “ROYAL TREATMENT” (kaubamärk nr 009105883), “SILK THERAPY” (kaubamärgid nr 000940049 ja nr 004613782), “FAROUK” (kaubamärk nr 006481139) ja “FAROUK SYSTEMS” (kaubamärk nr 006481535) kuni 30.09.
  12. Hageja palus nõude punktis 7.1 kohustada kostjat Tradehouse OÜ kõrvaldama turustusvõrgust ja vajadusel hävitama tema valduses ja/või omandis olevad õigusvastaselt tähistega “BIOSILK”, “BIOGLITZ”, “CHI”, „CHI ENVIRO“, „CHI MAN“, „CHI PET“, “ROYAL TREATMENT”, “SILK THERAPY”, “FAROUK” ja/või “FAROUK SYSTEMS” tähistatud kaubad ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendid, sealhulgas reklaamplakatid, -kampaania teated vms bannerid jms, samuti eelmärgitud tähistega tähistatud toodete ülesvõtted ja -pakkumised võrgukaubamajast aadressil www.tradehouse.ee ning Tradehouse OÜ poolt üüritavatest üüriruumidest (kauplustest) aadressitel Narva mnt 13, 10151 Tallinn (Pro Kapitali Ärikeskus), Turu tänav 14, 51014 Tartu (Zeppelini Keskus) ja Hommiku tn 2, 80010 Pärnu (Port Artur I kaubanduskeskus).
  13. Hageja palus nõude punktis 13 kohustada kostjat DBH Baltics OÜ viivitamatult lõpetama hageja ainulitsentsilepingust tulenevate kaubamärgiõiguste rikkumine, sealhulgas kohustada DBH Baltics OÜ-d lõpetama Eesti Vabariigi territooriumil tähiste BIOSILK”, “BIOGLITZ”, “CHI”, „CHI ENVIRO“, „CHI MAN“, „CHI PET“, “ROYAL TREATMENT”, “SILK THERAPY”, “FAROUK” ja “FAROUK SYSTEMS” või eelnimetatud tähiseid sisaldavate tähiste kasutamine-, reklaamimine-, turustamine- ja tähistamine kaupade puhul, mille suhtes on kaitstud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) registreeritud kaubamärgid “BIOSILK” (kaubamärk nr 000343301), “BIOGLITZ” (kaubamärk nr 000343350), “CHI” (kaubamärk nr 002963833), „CHI“ (kaubamärk nr 008393662), „CHI“ (kaubamärk nr 004105672), „CHI ENVIRO“ (kaubamärk nr 010138188), „CHI MAN“ (kaubamärk nr 009876533), „CHI PET“ (kaubamärk nr 009876418), “ROYAL TREATMENT”(kaubamärk nr 009105883), “SILK THERAPY” (kaubamärgid nr 000940049 ja nr 004613782), “FAROUK” (kaubamärk nr 006481139) ja “FAROUK SYSTEMS” (kaubamärk nr. 006481535) kuni 30.09.
  15. Hageja palus nõude punktis 13.1 kohustada kostjat DBH Baltics OÜ-d kõrvaldama turustusvõrgust (sh. DBH Baltic OÜ poolt üüritavatest ruumidest aadressil Paldiski mnt 102, 13522 Tallinn) ja vajadusel hävitama tema valduses ja/või omandis olevad õigusvastaselt tähistega “BIOSILK”, “BIOGLITZ”, “CHI”, „CHI ENVIRO“, „CHI MAN“, „CHI PET“, “ROYAL TREATMENT”, “SILK THERAPY”, “FAROUK” ja/või “FAROUK SYSTEMS” 13 tähistatud kaubad ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendid, sealhulgas eelnimetatud tähistega tähistatud reklaamplakatid, -kampaania teated, bannerid, samuti õigusvastaselt tähistatud toodete ülesvõtted ja –pakkumised.
  16. 19.03.2017 seisukohtades ei nõustunud hageja Lika J Ltd vastuväidetega. Kostja on esitanud teadvaid valeväiteid. Kostja ei saa eitada, et ta on aastate vältel müünud hagejale kaubamärkidega tähistatud kaupu nende turustamiseks Eesti Vabariigis. Samuti ei saa kostja Lika J Ltd eitada fakti, et on saatnud hagejale lepingu täitmise aruandeid. Kostja Lika J Ltd on lepingu täitmise käigus eelnevalt keelanud kolmandatel isikutel kaupade turustamise Eesti Vabariigis.
  17. 24.03.2017 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja Tradehouse OÜ vastuväidetega hagile. Kostja vastuväiteid hagile pidas hageja alusetuteks ja otsituteks. Kostja Tradehouse OÜ vastuväited põhinevad vaid ühel tõendil, milleks on Lika J Ltd ülesütlemise avalduse. Teised tõendid on kostja jätnud tähelepanuta. Kostjal Tradehouse OÜ-l ei ole puutumust hageja ja Lika J Ltd vahel sõlmitud ainulitsentsilepinguga. Kostja seisukohti ei saa õigussuhte tuvastamisel arvestada.
  18. Kostja Tradehouse OÜ ei ole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks. Kostja ei ole samas vastu vaielnud tema teavitamist puudutavatele faktiväidetele. Kostja ei ole eitanud, et ta on vaatamata teavitusele jätkanud kaubamärkide kasutamist ja kaupade müüki. KOSTJA TRADEHOUSE OÜ VASTUVÄITED
  19. Kostja Tradehouse OÜ vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja ei saa esitada nõuet, sest ta ei ole hagi aluseks oleva lepingu pooleks. Vaidlus ei allu Eesti kohtule. Hageja on esitanud perspektiivitu nõude. Hagejale ei tulene hagile lisatud hulgimüügi-edasimüügi lepingust mingeid õigusi, sest ta ei ole lepingu pooleks. Isegi juhul, kui hageja oleks leping pooleks, ei ole selle esemeks litsentsi või ainulitsentsi andmine.
  20. Hageja ei saa ette heita kostjale kaubamärgiõiguste rikkumist, sest kostja ei ole hulgimüügi lepingu pooleks ning kostjal on kaupade müügiks olemas kõik load. Kostjal ei olnud kohustust küsida müügitegevuseks luba hagejalt. Kostja palus ühtlasi dokumentide väljanõudmise nõude jätta rahuldamata.
  21. Kostja osundas, et hagi aluseks oleva hulgimüügi-edasimüügilepingu osapooleks ei ole mitte hageja, vaid teine juriidiline isik nimega Korsett OÜ, mille registrikood on
  22. Hageja registrikood on 11975242 ja hageja nimi Korsett Kaupluste OÜ. Ka juhatuse liikmed kahel äriühingul erinevad. Hageja juhatuse liige on H R ja Korsett OÜ juhatuse liige on S M .
  23. Kostja Lika J Ltd tegi selgelt vahet, et tal ei ole hagejaga kirjalikku lepingulist suhet ja hageja ei olnud lepingu osapooleks. Hagejaga olid kostjal Lika J Ltd-l tavalised ärilised suhted, mida kirjaliku lepinguga ei reguleeritud. Vaidlust ei ole selles, et ka kostja Tradehouse OÜ ei ole lepingu osapooleks.
  24. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega tagatud õiguste kaitseks. Asjaolu, et hageja müüs samuti vaidlusaluseid tooteid, ei muutnud teda automaatselt lepingu pooleks. Vaidlusalune leping on üles öeldud. Isegi juhul, kui see kehtiks, ei tuleneks sellest hagejale mistahes õigusi. Vaidlusalune leping ei ole litsentsileping, vaid müügileping. Kui nõustuda hageja tõlgendusega, oleksid kõik müügilepingud automaatselt litsentsilepingud. Litsentsileping on olemuslikult kasutusleping. Antud juhul tuleneb lepingust vaid müügilepingule ehk võõrandamislepingule omane. Lepingu punkt 2.1 sedastab: „Käesoleva Lepingu alusel nimetatud Edasimüüja on 14 vastavalt lepingutingimustele Toodete Edasimüüja Territooriumil/---/“. Lepingus ei ole midagi märgitud ainulitsentsi ega isegi ainuedasimüügi õiguse kohta. Litsentsilepingu sõlmimises oleks tulnud selgelt kokku leppida.
  25. Isegi juhul, kui hageja oleks lepingu pooleks, tuli sellekohased vaidlused lahendada Läti Vabariigi kohtus vastavalt Läti Vabariigi seadustele. Alusetud on hageja väited, et lepingu punkt 5.
  26. on tühine tüüptingimus. Tegemist ei ole tingimusega, mis võiks hagejat ebamõistlikult kahjustada. Läti Vabariik ei ole ebamõistlikult kaugel, et sinna kohtusse minek oleks geograafiliselt ebamõistlik. Lisaks on paljudel Eesti advokaadibüroodel Lätis filiaal või koostööpartner, mis hõlbustab kohaliku kvalifitseeritud õigusabi leidmist. Äriühingule ei tohiks viimane kuidagi ebamõistlikult üle jõu käia.
  27. Euroopa Liidu määrustest ei tulene keeldu kahele äriühingule omavahel kokku leppida kohtualluvuses ja kindlasti ei tulene Euroopa Liidu ega Eesti õigusaktidest põhimõtet, et poolte kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu korral asutakse kohaldama seadusest tulenevat erandlikku kohtualluvust. See on vastuolus kogu lepinguõiguse eesmärgi ja sisuga.
  28. Isegi juhul, kui lepingust oleks tulenenud hagejale mõni litsents, ei saa tema nõuded olla suunatud kostja Tradehouse OÜ vastu, sest viimane ei ole lepingu pooleks. Kostja müügitegevus toimub vastavalt tema enda sõlmitud lepingutele ja kostja poole ei ole nõuetega pöördunud ükski kaubamärgiomanik. Lepingust ei tulene midagi, mis annaks hagejale õiguse kasutada hagis mainitud kaubamärke kuidagi eraldiseisvalt toodetest, mida lepingu alusel ostetakse-müüakse. Korsett OÜ-l (ning mitte hagejal) oli lepingu kohaselt õigus selles kokkulepitud tingimustel osta kostjalt Lika J Ltd-lt teatud kaupu ning neid Eestis müüa.
  29. Hagejal ei ole kostjalt Tradehouse OÜ-lt dokumentide väljanõudmise nõuet. Kuna hagi on alusetu, ei ole põhjendatud konkurendile ärisaladusi sisaldava teabe väljastamine. Vaatamata kohtu selgitustele sisaldab taotlus sõna „sealhulgas“. Kohus ei saa rahuldada nõudeid või taotlusi, mis on ebaselged. Kostja palus nõue jätta rahuldamata.
  30. Menetluskuludena palus kostja Tradehouse OÜ hagejalt välja mõista 7200 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista seaduses sätestatud viivise. Kostja palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustuks hageja kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole XXX (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.
  31. Kostja esindaja selgitas, et kostjale on osutatud õigusabi koondtasuna. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 198,18 eurot ilma käibemaksuta. Kui kohus ei lähtu menetluskulude kindlaksmääramisel koondtasust, vaid ajakulu ja tunnitasu korrutisest, palus kostja arvestada, et advokaadibüroo TRINITI tavapärane tunnitasu kohtumenetluses esindamise eest on 150 eurot + KM. Antud asjas esindamiseks kulus kostjal 2 kokku 36 h ja 20 m. KOHTU PÕHJENDUSED
  32. Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
  33. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja viidatud kaubamärgid BIOSILK (registreeringu nr 000343301), BIOGLITZ (registreeringu nr 000343350), CHI (registreeringud nr 002963833, nr 008393662, nr 004105672), CHI ENVIRO (registreeringu nr 010138188), CHI MAN (registreeringu nr 009876533), CHI PET (registreeringu nr 009876418), ROYAL TREATMENT (registreeringu nr 009105883), SILK THERAPY (registreeringud nr 000940049 ja nr 004613782), FAROUK (registreeringu nr 006481139) ja FAROUK SYSTEMS 15 (registreeringu nr 006481535) on Euroopa Ühenduse kaubamärgid, mis kuuluvad Farouk Systems Inc-le.
  34. Hageja esitas kolme kostja vastu mitmeid nõudeid põhjendusel, et tal on ülalviidatud kaubamärkide suhtes Eestis ainulitsentsiõigus. Kostja Tradehouse OÜ vaidles hageja väidetele vastu.
  35. 11.01.2018 määrusega võttis kohus vastu hageja loobumise hagiavalduse resolutsiooni punktides 6 ja 12 märgitud nõuetest. Samas määruses jättis kohus läbi vaatamata hageja nõuded kostja Lika J Ltd vastu hagiavalduse resolutsiooni punktides 2.1, 2.2 ja
  36. Samuti jättis kohus samas määruses läbi vaatamata hagiavalduse punktides 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6, 7.7, 7.8, 13.2, 13.3, 13.4 ja 13.
  37. Kohtu 11.01.2018 määrus on jõustunud.
  38. Harju Maakohtu 19.06.2018 määruses jättis kohus läbi vaatamata hageja nõude hagiavalduse resolutsiooni punktis 5, milles hageja nõudis Euroopa Liidu kaubamärkide õiguskaitse tuvastamist Eesti Vabariigi territooriumil. Läbi vaatamata jäetud nõude osas lõpetas kohus käesoleva tsiviilasja menetluse. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata hageja menetluslikud tõendeid puudutavad taotlused hagiavalduse resolutsiooni punktides 3, 3.1, 8, 8.1, 9, 10, 14, 14.1, 15, 16, 18 ja
  40. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 5 märgitud nõude läbivaatamata jätmisel tugines kohus

§ 423

lg 2 punktidele 1 ja 2, samuti

§ 368lõikele 1.

Kohus viitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (kodifitseeritud tekst) artikli 1 lõikele 2, mille kohaselt on ELi kaubamärk ühtne ja selle mõju on ühetaoline kogu liidus. Sama määruse art 9 lg 1 kohaselt annab ELi kaubamärgi registreerimine kaubamärgiomanikule selle suhtes ainuõiguse. Määruse art 127 lg 1 järgi käsitlevad ELi kaubamärgi kohtud ELi kaubamärki kehtivana, kui kostja ei vaidlusta selle kehtivust tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva vastuhagiga.

  1. Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et kehtivatest ühenduse kaubamärkidest tulenevate õiguste rikkumine on hagi alus. Kaubamärkide kehtivuse tuvastamise nõude esitamiseks puudub hagejal eraldiseisev õiguslik huvi, sest tegemist on faktilise asjaoluga ning kaubamärkide õiguskaitse Eesti Vabariigi territooriumil tuleneb kehtivatest õigusaktidest. Seejuures tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1001 art 1 lg-st 2, et Euroopa Liidu kaubamärgi mõju on ühetaoline kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) ning art 127 lg-st 1, et kohtul tuleb eeldada, et kaubamärk kehtib kuni kostja pole kaubamärgi kehtivust vaidlustanud. Hageja ei suutnud vaatamata kohtu selgitustele ka 11.09.2017 eelistungil põhjendada oma õiguslikku huvi tuvastusnõuete esitamiseks. Hageja hoopis väitis, et tuvastusnõuded ei ole eraldi protsessuaalsed nõuded ning hageja eesmärk oli suunatud kohustamisnõuetele.
  2. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kuna hagejal puudub õiguslik huvi hagiavalduse resolutsiooni p-s 5 esitatud nõude esitamiseks, ei ole vastav nõue esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jääb varasemate määruses toodud põhjenduste juurde. 83.

§ 441

lg 1 sätestab, et kohus vormistab otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute infosüsteemis.

§ 463

lg 1 sätestab, et määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.

§ 463

lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. 16

  1. Kohtu 19.06.2018 määruses lahendas kohus mitmeid hageja menetluslikke taotlusi ning määras kindlaks menetlustähtajad. Kuigi määrus oli hagiavalduse resolutsiooni punktis 5 toodud nõude osas lõpplahend, jäi määrus digitaalselt allkirjastamata. Kohus leiab, et tegemist on vormilise minetusega, mida on võimalik käesoleva kohtulahendiga kõrvaldada. Kohus jääb varasemate 19.06.2018 määruses toodud põhjenduste juurde ning jätab läbi vaatamata hagiavalduse resolutsiooni punkti 5 nõude, milles hageja nõudis Euroopa Liidu kaubamärkide õiguskaitse tuvastamist Eesti Vabariigi territooriumil. Läbi vaatamata jäetud nõude osas tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
  2. Käesolevas asjas jättis kohus hagi läbi vaatamata kostja Lika J Ltd vastu. Hageja esitas nõuded kokku kolme kostja vastu, kellest kostja DBH Baltics OÜ hagile ei vastanud. Hageja palus rahuldada antud kostja suhtes tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kostja DBH Baltics OÜ hagile ei vastanud, ei ole hagi rahuldamine tagaseljaotsusega võimalik ning kohus teeb antud kostja vastu esitatud nõuete osas sisulise lahendi.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud sättest tuleneb, et tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on see, et hagiavalduses märgitud asjaoludega on hagi nõue õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

  1. Pärast eelviidatud määruste tegemist on jätkuvalt menetluses hagiavalduse resolutsiooni punktides 7, 7.1, 11, 13, 13.1, 17, 20 ja 21 toodud nõuded. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 11 esitatud nõudes palus hageja kohustada kostjat Tradehouse OÜ hüvitama ja/või välja andma hagejale hagiavalduses loetletud kaubamärkide ebaseadusliku kasutamise tagajärjel teenitud tulu, sh kaubamärkide tähiseid kandvate kaupade müügilt teenitud tulu alates 07.11.2015 kuni 30.09.2017 või kuni Tradehouse OÜ poolsete rikkumiste lõpetamiseni, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Hageja eelviidatud nõue on ebaselge ja sundtäitmisele mittekuuluv, sest hageja ei ole välja toonud hüvitise summat, mille väljamõistmist ta kostjalt soovib ega täpset ajavahemikku, millise eest ta hüvitist saada soovib. Vaatamata kohtu selgitustele ja kohtu täiendavalt antud tähtajale ei täpsustanud hageja oma nõuet ega täpsustanud ka tõendeid puudutavaid taotlusi, millised võisid olla seotud hüvitise nõudega.
  2. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 17 palus hageja kohustada kostjat DBH Baltics OÜ hüvitama ja/või välja andma hagiavalduses loetletud kaubamärkide ebaseadusliku kasutamise tagajärjel teenitud tulu, sh kaubamärkide tähiseid kandvate kaupade müügilt teenitud tulu alates 07.11.2015 kuni 30.09.2017 või kuni Tradehouse OÜ poolsete rikkumiste lõpetamiseni, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Ka antud hageja nõudes ei toonud hageja välja, millise hüvitise väljamõistmist ta soovib ega ajavahemikku, mille eest ta hüvitist saada soovib. Hageja nõue ei ole sundtäitmisele kuuluv. Vaatamata kohtu selgitustele ei täpsustanud hageja oma nõuet ega nõude seotud tõendeid puudutavaid taotlusi.
  3. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 20 palus hageja välja mõista kostjalt Tradehouse OÜ-lt seaduses sätestatud määras viivise väljamõistetavast ehk rahuldamisele kuuluvast põhinõudest alates hagi esitamisest 01.03.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning ka edaspidi kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 21 palus hageja välja mõista kostjalt DBH Baltics OÜ-lt seaduses sätestatud määras viivise väljamõistetavast ehk rahuldamisele kuuluvast põhinõudest alates hagi esitamisest 01.03.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edaspidi kuni nõude täitmiseni. Hageja mõlemad viivisenõuded on ebaselged ning sundtäitmisele mittekuuluvad, sest hageja ei ole kummaski nõudepunktis märkinud, milliselt põhinõude summalt ta viivise väljamõistmist soovib. Hageja ei täpsustanud oma nõudeid vaatamata kohtu antud täiendavale tähtajale. 17
  4. Riigikohus on rõhutanud, et haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema

§ 442

lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema koostatud ka haginõue (RK TKo 2-14-11930, p 18, 3-2-1-20-12, p 17). Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita (RK TKo 3-2-1-20-12, p 17). Rahaline nõue peab olema esitatud summaliselt kindlaksmääratult (samas, p 18). Maakohtul tuleb sellise nõude esitamisel anda hagejale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ning hagi hinnale vastava riigilõivu tasumiseks. Kui hageja kohtu nõudmist ei täida, tuleb hagi jätta läbi vaatamata (RK TKo 3-2-1-20-12, p 21).

  1. 11.09.2017 eelistungil (toimiku
  2. kd, lk 178-183) selgitas kohus hagejale vajadust oma nõudeid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale, et tema nõuded on ebaselged. Kohus selgitas, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selge ning sundtäitmisele pööratav. Kohus selgitas, et saadud tulu väljamõistmise nõuete rahuldamine esitatud kujul ei ole võimalik. Kohus andis hagejale täiendavalt aega oma nõuete formuleerimiseks, põhistamiseks ja tõendamiseks kuni 11.01.2018, kuid vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõudeid ei täpsustanud.
  3. Arvestades eeltoodut ning tuginedes

§ 423

lõikele 3, samuti

§ 3401

lõikele 2 jätab kohus läbi vaatamata hagiavalduse resolutsiooni punktis 11 esitatud nõude kohustada kostjat Tradehouse OÜ hüvitama ja/või välja andma hagejale hagiavalduses loetletud kaubamärkide ebaseadusliku kasutamise tagajärjel teenitud tulu, sh kaubamärkide tähiseid kandvate kaupade müügilt teenitud tulu alates 07.11.2015 kuni 30.09.2017 või kuni Tradehouse OÜ poolsete rikkumiste lõpetamiseni, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Samal õiguslikul alusel jätab kohus läbi vaatamata hagiavalduse resolutsiooni punktis 17 esitatud nõude kohustada kostjat DBH Baltics OÜ hüvitama ja/või välja andma hagiavalduses loetletud kaubamärkide ebaseadusliku kasutamise tagajärjel teenitud tulu, sh kaubamärkide tähiseid kandvate kaupade müügilt teenitud tulu alates 07.11.2015 kuni 30.09.2017 või kuni Tradehouse OÜ poolsete rikkumiste lõpetamiseni, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Samal õiguslikul alusel jätab kohus läbi vaatamata hagiavalduse resolutsiooni punktis 20 esitatud nõude välja mõista kostjalt Tradehouse OÜ-lt seaduses sätestatud määras viivise väljamõistetavast ehk rahuldamisele kuuluvast põhinõudest alates hagi esitamisest 01.03.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edaspidi kuni nõude täitmiseni. Samal õiguslikul alusel jätab kohus läbi vaatamata hagiavalduse resolutsiooni punktis 21 esitatud nõude välja mõista kostjalt DBH Baltics OÜ-lt seaduses sätestatud määras viivise väljamõistetavast ehk rahuldamisele kuuluvast põhinõudest alates hagi esitamisest 01.03.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edaspidi kuni nõude täitmiseni. Läbi vaatamata jäetud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

  1. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 7 palus hageja kohustada kostjat Tradehouse OÜ viivitamatult lõpetama hageja ainulitsentsilepingust tulenevate kaubamärgiõiguste rikkumine, sealhulgas kohustada kostjat lõpetama Eesti territooriumil hagiavalduses loetletud tähiste või neid tähiseid sisaldavate tähiste kasutamine, reklaamimine, turustamine ja tähistamine, sealhulgas kostjale kuuluvas ja viimase poolt hallatavas võrgukaubamajas www.tradehouse.ee, kaupade puhul, mille suhtes on kaitstud hagiavalduses loetletud kaubamärgid kuni 30.09.
  2. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 7.1 palus hageja kohustada kostjat Tradehouse OÜ kõrvaldama turustusvõrgust ja vajadusel hävitama tema valduses ja/või omandis olevad õigusvastaselt hagiavalduses loetletud tähistega tähistatud kaubad ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendid, sealhulgas reklaamplakatid, kampaania teated vms bannerid jms, samuti eelmärgitud tähistega tähistatud toodete ülesvõtted ja pakkumised võrgukaubamajast aadressil www.tradehouse.ee ning kostja üüritavatest üüriruumidest (kauplustest) aadressitel Narva mnt 13, 10151 Tallinn (Pro Kapitali Ärikeskus), Turu tänav 14, 51014 Tartu (Zeppelini Keskus) ja Hommiku tn 2, 80010 Pärnu (Port Artur I kaubanduskeskus). 18
  3. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 13 palus hageja kohustada kostjat DBH Baltics OÜ-d viivitamatult lõpetama hageja ainulitsentsilepingust tulenevate kaubamärgiõiguste rikkumine, sealhulgas kohustada kostja lõpetama Eesti territooriumil hagiavalduses loetletud tähiste või eelnimetatud tähiseid sisaldavate tähiste kasutamine, reklaamimine, turustamine ja tähistamine kaupade puhul, mille suhtes on kaitstud hagiavalduses loetletud kaubamärgid kuni 30.09.
  4. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 13.1 palus hageja kohustada kostjat DBH Baltics OÜ kõrvaldama turustusvõrgust, sealhulgas DBH Baltic OÜ üüritavatest ruumidest aadressil Paldiski mnt 102, 13522 Tallinn (Rocca al Mare kaubanduskeskus, “Debenhams” nimelisest kauplusest) ja vajadusel hävitama tema valduses ja/või omandis olevad õigusvastaselt hagiavalduses loetletud tähistega tähistatud kaubad ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendid, sealhulgas eelnimetatud tähistega tähistatud reklaamplakatid, kampaania teated, bannerid, samuti õigusvastaselt tähistatud toodete ülesvõtted ja –pakkumised.
  5. Hageja põhjendas eelviidatud nõudeid väitega, et tal on ainulitsents kaubamärkidele BIOSILK, BIOGLITZ, CHI, CHI ENVIRO, CHI MAN, CHI PET, ROYAL TREATMENT, SILK THERAPY, FAROUK ja FAROUK SYSTEMS kuni 30.09.
  6. Hageja ainulitsentsiõigus tulenes Lika J Ltd-ga sõlmitud lepingust, mida mõlemad pooled tõlgendasid kui ainulitsentsilepingut.
  7. aasta oktoobris keeldus Lika J Ltd hageja tellimuste täitmisest ja teatas 23.10.2015, et on sõlminud litsentsilepingu kostja Tradehouse OÜ-ga, kellele ta on andnud samad õigused. 04.12.2015 esitas Lika J Ltd lepingu ülesütlemise avalduse.
  8. Hageja leidis, et kostja Lika J Ltd lepingu ülesütlemise avaldus oli tühine ning leping kuulub täitmisele. Leping oli ainulitsentsileping, sest selle punktiga 7.4 anti hagejale kohustus teavitada Farouk Systems Inc kõigist autoriõiguse või kaubamärgiõiguse rikkumistest. Hageja kui litsentsi omanik teavitas kaubamärgiomanikku 01.12.2015 tekkinud olukorrast ja kavatsusest esitada hagi kostjate vastu. Kuna Farouk Systems Inc hagi ei esitanud ega teatanud selle esitamise kavatsusest, oli hagejal endal õigus esitada hagi. Hageja esitas nõuded kostjate Tradehouse OÜ ja DBH Baltics OÜ vastu kaubamärgiseaduse rikkumise tõttu. Hageja ei nõustunud kostja Lika J Ltd ülesütlemise avalduses väidetuga, et tema ja kostja vahel olid tavalised ärisuhted. Lepingus oli ekslikult pooleks märgitud hageja asemel teine äriühing. Lepingut täitis hageja ning järelikult olid lepingulised kohustused üle läinud hagejale. Leping oli ainulitsentsileping, sest sellega anti hagejale õigus müüa Eestis kaupu ja kasutada kaubamärke. Hageja ainuõiguse olemasolu toetavad juhtumid, kus kostja Lika J Ltd keelas teistel äriühingutel Eestis litsentsilepinguga hõlmatud kaupu müüa. Kuigi leping ei sisaldanud viiteid kõigile hagiavalduses loetletud kaubamärkidele, olid need lepingu osaks, sest praktikas on tavapärane, et litsentsilepingu sõlmimise hetkel ei osata ette näha kõiki tooteid ja kaubamärke. Mõlemad kostjad kasutavad hageja ainukasutuses olevaid kaubamärke.
  9. Kostja Tradehouse OÜ vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja ei saa esitada nõudeid, sest ta ei ole vaidlusaluse lepingu pooleks. Hageja on esitanud perspektiivitu nõude. Hagile lisatud hulgimüügi-edasimüügi lepingust ei tulene hagejale õigusi ning kui hageja oleks lepingu pooleks, ei ole tegemist litsentsilepingu või ainulitsentsilepinguga. Kostjal on kaubamärgiga tähistatud kaupade müümiseks olemas kõik load ning kostja ei pea müügitegevuseks luba küsima hagejalt. Hageja ei ole esitanud hagi oma seadusega tagatud õiguste kaitseks.
  10. Kohus nõustub kostja Tradehouse OÜ väidetega. Hageja ei ole hagiavaldusele lisatud lepingu pooleks ning vaatamata esitatud väidetele ei ole hageja tõendatud, et lepingusse märgiti ekslikult teise äriühingu nimi või et lepingulised kohustused oleksid talle üle läinud. Hagiavaldusele lisatud leping ei ole kaubamärkide litsentsileping või ainulitsentsileping, millest oleksid hagejale tulenenud litsentsi saaja õigused. Kaubamärkide omanik ei ole lepingut alla kirjutanud ning selles puuduvad viited kõigile hagiavalduses loetletud kaubamärkidele. Kuivõrd 19 hagejal ei ole hagiavalduses loetletud kaubamärkide suhtes üle antud litsentsi saaja õigusi, on hageja nõuded kostjate Tradehouse OÜ ja DBH Baltics OÜ vastu alusetud, sest viimased isikud ei pea kaubamärkidega tähistatud kaupade müümiseks Eestis küsima hagejalt luba.
  11. Hageja esitas kohtule väljavõtted Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasist (toimiku
  12. kd, lk 163-199, toimiku
  13. kd, lk 1-16), mille kohaselt kuuluvad kaubamärgid SUNGLITZ, BIOSILK, BIOGLITZ, CHI, CHI ENVIRO, CHI INFRA, CHI MAN, CHI PET, ROYAL TREATMENT, SILK THERAPY, FAROUK, FAROUK SYSTEMS Farouk Systems Inc.-le.
  14. Euroopa Nõukogu 26.02.2009 määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 1 lg 1 kohaselt nimetatakse ühenduse kaubamärkideks neid kaubamärke, mis on registreeritud antud määrusega sätestatud tingimuste kohaselt ja määruses sätestatud viisil. Seega on eelviidatud kaubamärkide näol tegemist ühenduse kaubamärkidega.
  15. Ühenduse kaubamärgimääruse artikkel 9 lg 1 kohaselt annab ühenduse kaubamärk omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki tähiseid, mis on identsed ühenduse kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks on registreeritud ühenduse kaubamärk (artikkel 9 lg 1 p a), kõiki tähiseid, kui identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgi ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga (artikkel 9 lg 1 p b), kõiki tähiseid, mis on identsed või sarnased ühenduse kaubamärgiga, seoses kaupade või teenustega, mis ei ole sarnased nende kaupade ja teenustega, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kui ühenduse kaubamärgil on ühenduses maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks ühenduse kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist (artikkel 9 lg 1 p c).
  16. Kooskõlas sama määruse artikli 9 lõikega 2 võib sama artikli lõike 1 alusel muuhulgas keelata tähise kandmist kaupadele või nende pakendile, kõnealuse tähisega kaupade pakkumist, turule viimist või nende ladustamist nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumist või osutamist, samuti kaupade importimist ja eksportimist kõnealuse tähise all ning tähise kasutamist äridokumentidel või reklaamis. Seega kuuluvad õigused keelata kolmandatel isikutel tähisega tähistatud kaupade müümist ja turustamist kaubamärgiomanikule. Hageja ei ole hagiavalduses viidatud kaubamärkide omanik.
  17. Kaubamärgimääruse artikkel 14 lõige 1 sätestab, et ühenduse kaubamärgi mõju reguleerivad ainult käesoleva määruse ehk ühenduse kaubamärgimääruse sätted. Muudel juhtudel reguleerib ühenduse kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb siseriikliku kaubamärgi rikkumist kaubamärgimääruse X jaotise sätete kohaselt. Seega ei ole õige hageja hagiavalduses väljendatud seisukoht, et ühenduse kaubamärkide õigusliku mõju osas kohalduvad samaaegselt kaubamärgimäärus, kaubamärgi direktiiv ning siseriiklik õigus.
  18. Kaubamärgimääruse artikli 22 lg 1 kohaselt võib ühenduse kaubamärk olla litsentsi objektiks seoses ühe või kõigi kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud, kogu ühenduses või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents. Sama artikli lõige 3 näeb ette, et ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsiaat algatada menetluse ühenduse kaubamärgi rikkumise suhtes üksnes selle omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud. Lisaks näeb artikkel 23 lg 1 ette, et ühenduse kaubamärgi puhul toovad artiklis 22 nimetatud õigustoimingud kõikide liikmesriikide kolmandatele isikutele tagajärgi üksnes alates registrisse kandmisest. Eeltoodust nähtub, et lisaks kaubamärgiomanikule võib õigusrikkumise hagiga 20 kohtusse pöörduda ainulitsentsi omanik, kui kaubamärgiomanik ise ei ole menetlust algatanud mõistliku aja jooksul pärast teatamist. Kolmandate isikute suhtes omavad litsentsilepingud tähendust ainult siis, kui need on kantud kaubamärkide registrisse. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et väidetava ainulitsentsilepingu suhtes oleks olnud tehtud kannet ühenduse kaubamärkide registrisse. Kuivõrd kannet tehtud ei ole, ei oma hageja väited litsentsi olemasolu osas tähendust kolmandate isikute suhtes isegi siis, kui vastav leping oleks olnud sõlmitud. Lisaks kaubamärgiomanikule endale võib kaubamärgi õiguste rikkumise nõudega pöörduda kohtusse ainulitsentsi omanik.
  19. Kohus leiab, et ainulitsentsilepingu olemuse tõlgendamisel on võimalik lähtuda siseriiklikust õigusest, sealhulgas võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 370 lg 1 näeb ette, et lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Kooskõlas VÕS § 370 lõikega 2 annab ainulitsentsileping litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud sätetest, et kaubamärgi litsentsilepinguga on tegemist siis, kui lepinguga on kaubamärgiomanik andnud litsentsi saajale üle mõne kaubamärgiomanikule kuuluva õiguse. Litsentsilepinguga ei ole tegemist siis, kui lepingu alusel üksnes müüakse isikule kaubamärgiga tähistatud tooteid. Kuigi kaubamärgiga toodete tähistamine on üks kaubamärgiomanikule kuuluvatest õigustest, ei anna kaubamärgiomanik toodete müümisel ostjale üle õigust tähistada omakorda mistahes uusi kaupu kaubamärgiga, vaid annab üksnes üle omandiõiguse nendele füüsilistele objektidele ehk kaupadele, millised on juba kaubamärgiomaniku loal kaubamärgiga tähistatud. Ühtlasi tuleneb kohtu hinnangul võlaõigusseaduse sätetest, et litsentsi saajal lasub kohustus tõendada, et ta enda väidetud litsentsi saanud on. Hageja ei ole tõendanud endal väidetud litsentside olemasolu.
  20. Eesti KaMS § 57 lg 1 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks või tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. KaMS § 57 lg 3 näeb ette, et litsentsisaajal on õigus esitada ainuõiguse kaitse hagi ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul. Litsentsisaaja võib pärast kaubamärgiomanikule teate saatmist ainuõiguse rikkumise kohta hagi esitada ka kaubamärgiomaniku nõusolekuta, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul ise hagi esitanud. Seega näeb Eesti seadus ette analoogilise regulatsiooni võrreldes Euroopa kaubamärgimääruse artikli 22 lõikega
  21. Kohus leiab, et hagejal puuduvad mistahes õigused esitada hagiavalduses loetletud kaubamärkidest tulenevate õiguste rikkumise hagi kostjate vastu, sest hageja ei ole vaatamata oma väidetele tõendanud, et ta on vaidlusaluste kaubamärkide osas ainulitsentsi omanik.
  22. 11.09.2017 eelistungil (toimiku
  23. kd, lk 178-183) selgitas kohus hagejale vajadust oma nõudeid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale, et tema väidetest ja esitatud tõenditest ei ole võimalik mõista, miks on kohtule esitatud leping hageja arvates kaubamärkide ainulitsentsileping. Kohus selgitas, et lepingul puudub kaubamärkide omaniku allkiri ning lepingu pooleks ei ole hageja, vaid teine äriühing. Kohus selgitas, et ainuüksi hageja lepingulise esindaja seletused ei ole piisavad hageja väidete tõendamiseks. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja täiendavalt oma nõuet.
  24. Hageja esitas kohtule eesti ja inglisekeelse lepingu, mille pealkirjaks on „hulgimüügilepingedasimüügileping“ (tõlge toimiku
  25. kd, lk 49-61, leping vene keeles ja inglise keeles,
  26. kd, lk 62-75). Lepingu on allkirjastanud edasimüüjana Lika J Ltd ning all-edasimüüjana Korsett OÜ (registrikood 11916009) esindaja. Hageja ei ole märgitud lepingu pooleks. Kohus nõustub kostja väitega, et lepingu alla kirjutanud isikul on hagejast erinev registrikood, kuigi hageja nimi sarnaneb lepingu poole nimega. 21
  27. Lepingus on selle poolena viidatud ka ettevõttele nimega Farouk Systems Europe, kuid antud ettevõtte esindaja lepingut allkirjastanud ei ole. Hagiavalduses viidatud ühenduse kaubamärkide omanik Farouk Systems Inc ei ole lepingu pooleks. Seega leiab kohus, et ühenduse kaubamärkide omanik ei saanud kohtule esitatud lepinguga anda kellelegi õigusi oma kaubamärkide suhtes.
  28. Lepingu sissejuhatuse kohaselt soovis Lika J Ltd edasimüüjana nimetada teatud territooriumi suhtes all-edasimüüja (inglise keeles „Sub-Distributor“, mis on eestikeelses tõlkes ekslikult tõlgitud kui „esindusmüüja“) kaubamärkidega CHI, BIOSILK ja SUNGLITZ tähistatud toodete jaoks. Kohus osundab, et teisi hagiavalduses kajastatud kaubamärke ehk kaubamärke BIOGLITZ, CHI ENVIRO, CHI INFRA, CHI MAN, CHI PET, ROYAL TREATMENT, SILK THERAPY, FAROUK ja FAROUK SYSTEMS lepingus märgitud ei olnud.
  29. Lepingu punkti 2.
  30. kohaselt sai all-edasimüüja õiguse müüa tooteid kokku lepitud territooriumil. Vastavalt lepingu punktile 2.
  31. ei võinud all-edasimüüja korraldada aktiivset müüki teatud kindlal territooriumil, mis on reserveeritud edasimüüjale või mis on reserveeritud mõnele teisele edasimüüjale. Kohtu hinnangul nähtub nimetatud lepingu punktidest, et sellega anti Korsett OÜ-le olla Eesti territooriumil kaupade ainus all-edasimüüja. Lepingus puuduvad mistahes sätted või kokkulepped kaubamärkidest tulenevate õiguste kasutada andmise kohta.
  32. Lepingu punktis 3.10 oli märgitud, et all-edasimüüjal on kavatsus osta edasimüüjalt tooteid
  33. aastal vähemalt 45 000 euro eest,
  34. aastal 60 000 euro eest,
  35. aastal 75 000 euro eest,
  36. aastal 90 000 euro eest ning
  37. aastal 1 000 000 euro eest. Leping reguleeris ka müüdavate kaupade hindu ning transpordiga seotud küsimusi. Lepingu punkti 7.4 alusel nõustus Korsett OÜ teavitama lepingu teist poolt koheselt kõigist autoriõiguste rikkumistest või mõne toote, ettevõtte omandi või ettevõtte kaubamärgi jäljendamisest, mida ta märkab lepingu kehtivusaja jooksul.
  38. Lepingu punkti 11.1 kohaselt pidi see kehtima 5 aastat alates allkirjastamisest Lepingu punkt 11.2 nägi ette, et edasimüüjal on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, teatades sellest ette 3 kuud, kui all-edasimüüja on pahatahtluse või raske hooletuse tõttu rikkunud lepingu tingimusi, seadusi või õigusakte, mis kahjustab edasimüüja tegevust. Lepingu punkti 15.5 kohaselt tuli lepingulised vaidlused lahendada Läti Vabariigi kohtus Läti seaduste alusel.
  39. Kohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud lepingu näol tegemist litsentsilepinguga. Lepingu pooleks ei ole hagiavalduses märgitud kaubamärkide omanik ning lepingus puuduvad mistahes viited sellele, et Lika J Ltd oleks saanud kaubamärkide omanikult mõne litsentsi. Lepingus puuduvad kokkulepped või sätted selle kohta, milliseid õigusi oleks Korsett OÜ saanud mõne kaubamärgi kasutamiseks. Lepinguga ei ole Korsett OÜ-le üle antud luba ehk litsentsi ühegi kaubamärgiomaniku ainuõiguseks oleva toimingu tegemiseks. Litsentsilepingu sõlmimist ei saa järeldada ka hageja viidatud punktist 7.4, sest ainuüksi kohustus teavitada lepingu teist poolt muuhulgas võimaliku kaubamärgi jäljendamisest ei saanud hagejale või Korsett OÜ-le kaasa tuua automaatselt mõnda litsentsi. Alusetud on hageja väited, et ilma litsentsi andmiseta ei oleks lepingu punktis 7.4 toodud informeerimise kohustust saanud täita.
  40. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka väidet, et mõlemad pooled tõlgendasid lepingut ise ainulitsentsilepinguna. Isegi juhul, kui hageja oleks esitanud tõendeid oma väite tõendamiseks, on tegemist asjakohatu väitega, sest kaubamärkide omanik Farouk Systems Inc ei olnud lepingu pooleks. Kaubamärgiomanikeks mitteolevad isikud ei saa omavahel sõlmida kaubamärgi ainulitsentsilepingut ilma kaubamärgiomaniku loata. Ainuüksi viited territooriumile, millise suhtes sai Korsett OÜ kaupade edasimüüja õigused, ei ole piisav selleks, et pidada lepingut kaubamärkide ainulitsentsilepinguks olukorras, kus litsentsi andmist puudutavad sätted 22 lepingus endas täielikult puuduvad. Samuti ei ole põhjendatud hageja väited, et lepingus ei pidanudki ära märkima kõiki kaubamärke, milliste kohta talle litsents anti, sest praktikas ei olevat see alati teada. Kehtivate õigusaktide kohaselt saab kaubamärgi kasutamise litsentsi anda konkreetsete kaubamärkide suhtes ning selleks, et tagada litsentsilepingu kehtivust kolmandate isikute suhtes, tuleks teha kanne kaubamärkide registrisse. Kannet kaubamärkide registrisse ei saa teha ilma teadmata, milliste kaubamärkide suhtes litsents antakse. Hageja väited vastavast tavalisest praktikast ei ole ühegi tõendiga tõendatud.
  41. Lisaks eeltoodule ei ole tõendatud hageja väited, et tema ning mitte Korsett OÜ oli väidetava litsentsilepingu pooleks. Hageja on väitnud, et Korsett OÜ andmed märgiti lepingusse ekslikult, väites samal ajal vastuolus eelnevaga, et Korsett OÜ lepingulised kohustused läksid hoopis hagejale üle. Kummagi omavahel vastuolus oleva väite kohta hageja tõendeid ei esitanud. Kostja Tradehouse OÜ on tuginenud Lika J Ltd väidetele, milliste kohaselt olid hageja ja Lika J Ltd vahel tavalised ärilised suhted ehk hageja lihtsalt ostis Lika J Ltd-lt Eestis edasimüümiseks kaupu. Kohus nõustub, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha muid järeldusi.
  42. Hageja esitas kohtule e-kirja, mille Korsett Kaupluste OÜ ehk hageja esindaja saatis 13.10.2015 Ž nimelisele isikule (koos tõlkega toimiku
  43. kd, lk 76-79). E-kirjas palus selle saatja kontrollida, kas kirja saajal on laos olemas e-kirjas märgitud kolm toodet. Samuti küsis kirja saatja, kas tellimusest oleks võimalik ära saata osa varem, kui kolme kuu pärast. E-kirjale oli lisatud tellimus (toimiku
  44. kd, 79-80). 14.10.2015 saatis T K teise e-kirja ja küsis, kas tema tellimus on kätte saadud (koos tõlkega toimiku 1 kd. lk 81-82). 15.10.2015 saatis sama isik uue e-kirja ja küsis eelmise pöördumise kättesaamise kohta (toimiku
  45. kd, lk 83-84). E-kirjadest ei saa järeldada, et nimelt hageja ehk Korsett Kaupluste OÜ oleks olnud vaidlusaluse lepingu pooleks. Samuti ei saa e-kirjadest järeldada, et pooled oleksid pidanud lepingut kaubamärkide ainulitsentsilepinguks. Tegemist on tavapäraste kauba tellimuste saatmisega ning järelpärimistega tellimuse täitmise kohta.
  46. 15.10.2015 saatis Farouk Systems Baltic esindajana I G e-kirja mitmetele isikutele, sealhulgas hageja juhatuse liikmele ning teavitas, et alates 30.10.2015 on Eesti territooriumil Farouk System toodete edasimüüjaks kostja Tradehouse OÜ (toimiku
  47. kd, lk 85-86), kelle kaudu tuli soovijatel teha tellimused. E-kirjast võib seega järeldada, et kostja Tradehouse OÜ sai Eesti territooriumil Farouk Systems toodete uueks edasimüüjaks.
  48. 16.10.2015 saatis T K kellelegi Ž uuesti e-kirja (toimiku lk 87-88) ning palus põhjusel, et toodete müük messil „Ilu Sõnum 2015“ oli edukas, kinnitada tellimus ning teatada, millal jõuavad tooted Eestisse. E-kirjale oli lisatud tellimus (toimiku
  49. kd, lk 89-90). 19.10.2015 saatis T K veel ühe tellimuse ning palus tellimus kiiresti kinnitada (toimiku
  50. kd, lk 91-93). 20.10.2015 saatis T K Ž e-kirja ning palus kinnitada 13.10.2015, 16.10.2015 ja 19.10.2015 tellimused (toimiku
  51. kd, lk 94-95). 23.10.2015 palus T K selgitada, miks ei ole saadetud tellimuste kinnitusi (toimiku
  52. kd, lk 96-97). E-posti aadressilt xxx saadeti T Kile 23.10.2015 ekiri (toimiku
  53. kd, lk 98-100), milles teatati, et hagejale on varasemalt saadetud teavitus selle kohta, et Farouk Systems ametlik edasimüüja Eestis on Tradehouse OÜ ning hagejal paluti tooteid tellida nimetatud ettevõtte kaudu. E-kirjadest ei ole võimalik kohtu hinnangul erinevalt hageja väidetest järeldada, et hageja oli lepingu pooleks ning lepingu pooled pidasid lepingut ainulitsentsilepinguks.
  54. Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse I G kui Farouk Systems Baltic esindaja ning hageja seadusliku esindaja vahel
  55. aasta juulist ja augustist (toimiku
  56. kd, lk 137-139, tõlge
  57. kd, lk 93-95), millest nähtuvalt saadeti aruanne tehtud tööst. E-kirjadest ei saa järeldada, et lepingu pooleks oleks olnud hageja, sest e-kirjades heideti nimelt Korsett OÜ-le ja mitte hagejale ette, et
  58. aastal tuli saavutada lepingu kohaselt oste 90 000 euro ulatuses. Hageja esitas kohtule ka tabelid (toimiku
  59. kd, lk 141-143,
  60. kd, lk 100), kuid ei selgitanud, mis tõenditest nähtuma 23 peaks. Tabelitest ei saa järeldada, kes need koostanud on. Hageja väiteid ainulitsentsilepingu sõlmimise kohta tabelid ei tõenda.
  61. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et e-posti aadressilt sales@farouk.lv on saadetud K R ja T Kile e-kirjaga arve (toimiku
  62. kd, lk 144, tõlge puudub). Hageja esitas kohtule ka arve (toimiku
  63. kd, lk 145, tõlge toimiku
  64. kd, lk 103), mille Lika J Ltd esitas hagejale ning millega müüdi hagejale erinevaid CHI kaubamärgiga tähistatud tooteid. Kohtu hinnangul ei saa antud arvest järeldada, et hageja oli Lika J Ltd-ga sõlmitud lepingu pooleks ning tegemist oli ainulitsentsilepinguga. Arvest võib järeldada vaid seda, et hageja ostis Lika J Ltd-lt kaupu.
  65. Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse
  66. aastal oma seadusliku esindaja ja I G vahel (toimiku
  67. kd, lk 146-148, tõlge lk 149-150), millest nähtuvalt viitas hageja seaduslik esindaja ühele e-poele ja sellega seotud probleemile, mille I G lubas lahendada. Millega täpselt tegemist oli, e-kirjadest järeldada ei saa. Kohus ei nõustu hageja väitega, et nende e-kirjadega oleks tõendatud ainulitsentsilepingu sõlmimine hageja ja Lika J Ltd vahel ning et e-kirjade kohaselt pidas Lika J Ltd lepingu pooleks nimelt hagejat. E-kirjades puuduvad viited sõlmitud lepingule.
  68. Hageja esitas kohtule samuti e-kirjade vahetuse I Gga
  69. aastal (toimiku
  70. kd, lk 151152, tõlge lk 152-153), millest võib järeldada, et üks Läti ettevõte saatis hageja seaduslikule esindajale soovi osta CHI tooteid, mille hageja seaduslik esindaja saatis edasi I Gle. E-kirjad ei tõenda, et hageja oli Lika J Ltd-ga sõlmitud lepingu pooleks ning hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud ainulitsentsileping.
  71. Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse oma seadusliku esindaja ja J G vahel
  72. aastal (koos tõlgetega toimiku
  73. kd, lk 154-162), mille kohaselt tundis keegi huvi Farouki toodete vastu ning ettevõtte Euroopa esindaja palus pöördumisele vastata J ja I G . E-kirjadest ei saa teha mistahes järeldusi selle kohta, et hageja oli Lika J Ltd-ga sõlmitud lepingu pooleks ning tegemist oli ainulitsentsilepinguga.
  74. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja mistahes kaubamärkidest tulenevad nõuded kummagi kostja vastu ei kuulu rahuldamisele ainuüksi seetõttu, et hagejal puudub õigus vastavaid nõudeid esitada. Hageja ei kuulu ükski hagiavalduses märgitud kaubamärk. Hagejale ei ole kaubamärgiomanik andnud litsentsiõigust ega ainulitsentsiõigust ühelegi hagiavalduses märgitud kaubamärgile. Nõudeid kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise kohta ei saa esitada isik, kellele kaubamärgid ei kuulu ning kes ei oma ühegi kaubamärgi osas ainulitsentsiõigust.
  75. Hageja esitas ühtlasi kohtule ka kaubamärgiõiguste rikkumist puudutavad nõuded kostjatele Tradehouse OÜ ning DBH Baltics OÜ (toimiku
  76. kd, lk 108-114,
  77. kd, lk 116-121) ja pöördumised kaubamärkide omaniku poole (toimiku
  78. kd, lk 125-126,
  79. kd, lk 127-136), kuid ainuüksi nõuete esitamine väidetavate rikkujate vastu ja pöördumine kaubamärgiomaniku poole, millele viimane ei vastanud, ei andnud hagejale kaubamärkidest tulenevaid kaubamärgiomaniku õigusi. Kuivõrd hagejale ei kuulunud ühegi kaubamärgi suhtes ainulitsentsiõigust, ei omanud tema pöördumine kaubamärgiomaniku poole õiguslikku tähendust. Kaubamärgi omaniku vastuse puudumine hageja pöördumisele ei loonud hagejale õiguslikku alust pöörduda kohtusse ja nõuda kaubamärkidest tulenevate õiguste rikkumise lõpetamist.
  80. Hageja esitas kohtule e-kirjad ja arve (toimiku
  81. kd, lk 17, tõlge toimiku
  82. kd, lk 96, toimiku
  83. kd, lk 18-19, tõlge toimiku
  84. kd, lk 101-102), millest nähtuvalt on kostja Tradehouse OÜ ostnud Farouk Systems esindajalt kaupu. Samuti esitas hageja kohtule fotod toimiku
  85. kd, lk 21-22 ja toimiku
  86. kd, lk 31-33), millest nähtuvad tähistega KARDASHIAN BEAUTY, CHI ja BIOSILK tähistatud tooted, kuid fotod ei tõenda hageja õigust esitada kaubamärgiomaniku ainuõigustest tulenevaid nõudeid kostjate vastu. 24
  87. Kuivõrd kohus jättis läbi vaatamata hageja nõuded kostja Lika J Ltd vastu, ei analüüsi kohus hageja väiteid, mis puudutasid Lika J Ltd poolt lepingu ülesütlemist. Samal põhjusel ei hinda kohus lepingu ülesütlemist ja sellega seotud kirjavahetust puudutavaid tõendeid.
  88. Kuna kohtu hinnangul pole hageja tõendanud, et talle oleks kuulunud hagiavalduses märgitud ühegi kaubamärgi osas ainulitsents, tuleb hageja nõuded kostjate Tradehouse OÜ ja DBH Baltics OÜ vastu jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kohustada kostjat Tradehouse OÜ viivitamatult lõpetama hageja ainulitsentsilepingust tulenevate kaubamärgiõiguste rikkumine, sealhulgas kohustada kostjat lõpetama Eesti territooriumil hagiavalduses loetletud tähiste või neid tähiseid sisaldavate tähiste kasutamine, reklaamimine, turustamine ja tähistamine, sealhulgas kostjale kuuluvas ja viimase poolt hallatavas võrgukaubamajas www.tradehouse.ee, kaupade puhul, mille suhtes on kaitstud hagiavalduses loetletud kaubamärgid kuni 30.09.
  89. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kohustada kostjat Tradehouse OÜ kõrvaldama turustusvõrgust ja vajadusel hävitama tema valduses ja/või omandis olevad õigusvastaselt hagiavalduses loetletud tähistega tähistatud kaubad ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendid, sealhulgas reklaamplakatid, kampaania teated vms bannerid jms, samuti eelmärgitud tähistega tähistatud toodete ülesvõtted ja pakkumised võrgukaubamajast aadressil www.tradehouse.ee ning kostja üüritavatest üüriruumidest (kauplustest) aadressitel Narva mnt 13, 10151 Tallinn (Pro Kapitali Ärikeskus), Turu tänav 14, 51014 Tartu (Zeppelini Keskus) ja Hommiku tn 2, 80010 Pärnu (Port Artur I kaubanduskeskus).
  90. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat DBH Baltics OÜ-d viivitamatult lõpetama hageja ainulitsentsilepingust tulenevate kaubamärgiõiguste rikkumine, sealhulgas kohustada kostja lõpetama Eesti territooriumil hagiavalduses loetletud tähiste või eelnimetatud tähiseid sisaldavate tähiste kasutamine, reklaamimine, turustamine ja tähistamine kaupade puhul, mille suhtes on kaitstud hagiavalduses loetletud kaubamärgid kuni 30.09.
  91. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kohustada kostjat DBH Baltics OÜ kõrvaldama turustusvõrgust, sealhulgas DBH Baltic OÜ üüritavatest ruumidest aadressil Paldiski mnt 102, 13522 Tallinn (Rocca al Mare kaubanduskeskus, “Debenhams” nimelisest kauplusest) ja vajadusel hävitama tema valduses ja/või omandis olevad õigusvastaselt hagiavalduses loetletud tähistega tähistatud kaubad ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendid, sealhulgas eelnimetatud tähistega tähistatud reklaamplakatid, kampaania teated, bannerid, samuti õigusvastaselt tähistatud toodete ülesvõtted ja –pakkumised. 130.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd käesolevas asjas ei esine läbi vaamata jäetud nõuete osas

§ 168

lõigetes 3-5 märgitud asjaolusid, tuleb menetluskulud läbi vaatamata jäetud nõuete osas jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

  1. Käesolevas asjas jättis kohus 11.01.2018 määrusega läbi vaatamata hageja nõudes kostja Lika J Ltd vastu ning võttis vastu hageja loobumise hagiavalduse resolutsiooni punktides 6 ja 12 esitatud nõuetest. Kostja Tradehouse OÜ esitas kohtule 09.11.2017 menetluskulude taotluse, 25 milles palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 7200 eurot. Tegemist oli kostja õigusabikuludega, mis olid vajalikud hagiavaldusele tervikuna vastamiseks, sest ilma selleta ei olnud võimalik mõista, milliseid nõudeid hageja üldse esitas ja kelle vastu. Kohus pidas kostja menetluskulusid põhjendatuks 4428 euro ulatuses ning mõistis menetluskulud hagejalt välja.
  2. 03.09.2018 esitas kostja uuesti samasisulise menetluskulude taotluse ning palus hagejalt kostja õigusabikuludena välja mõista 7200 eurot. Menetluskulude taotlusest nähtub, et pärast 11.01.2018 määruse tegemist on kostja esindaja tegelenud hagejaga kontakti otsimisega, etoimikuga tutvumisega, kohtu 19.07.2018 määruse läbi töötamisega ning kohtu nõudele vastamisega kokku täiendavalt 6 h ja 10 min ulatuses. Samas ei esitanud kostja kohtule ühtegi täiendavat sisulist seisukohta peale menetluskulude taotluse.
  3. Kohus leiab, et täiendavalt on kostja õigusabikulud põhjendatud 1 tunni ulatuses, mis kulus kohtu 19.06.2018 määrusega tutvumisele. Kuivõrd kohus on juba varem pidanud põhjendatud kostja esindaja tunnitasu suuruseks 150 eurot ilma käibemaksuta, on kostja täiendav põhjendatud õigusabikulu 150 eurot, mis tuleb hagejalt kostja Tradehouse OÜ kasuks välja mõista. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja Tradehouse OÜ kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 150 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 134.

§ 463

lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustuks Korsett Kaupluste OÜ kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole XXX (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Seetõttu tuleb kohustada hagejat Korsett Kaupluste OÜ-d tasuma kostja Tradehouse OÜ põhjendatud menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ (registrikood 11984324) pangakontole nr XXX AS-s SEB Pank ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri 2-16-12622. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 26

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.