2-18-12371/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 18.10.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja kantselei Tsiviilasi M S hagi O Sa vastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 2-18-12371 Hageja M S (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (e-post: alo@pormeister.ee) Kostja O Sa (isikukood xxx, elukoht xx, e-post: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar (e-post: menetlus@tgsbaltic.com) Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2018 Resolutsioon Lahutada M S ja O Sa vahel 08.06.1995 Tallinna Perekonnaseisuametis kande nr x all registreeritud abielu (x abielutunnistus x). Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja kostja vastus 17.08.2018 esitas M S (hageja) kohtusse hagiavalduse O Sa (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse (tl 2-3) kohaselt poolte abielu on sõlmitud 08.06.1995 Tallinna perekonnaseisuametis kande nr x, mida tõendab x abielu tõend nr x. Pooltevahelisest kooselust on sündinud kaks last, kes on täiskasvanud. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud augustis 2017, mil kostja asus hagejast eraldi elama. Pooltevaheline abielu ja abielulised suhted ei saa jätkuda, sest poolte abielulised suhted on lõppenud, abikaasad elavad eraldi ja hageja ei pea võimalikuks abielulisi suhteid taastada, mistõttu on abielu lahutamine möödapääsmatu. Hageja palus lahutada poolte vahel x Tallinna Perekonnaseisuametis kande nr x all registreeritud abielu (x abielu tõend nr x). Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. 27.08.2018 kohtunõude täitmise kohta (tl 10) märkis hageja, et poolte vahel on vaidlus abielu lahutamise üle, sest kostja ei ole valmis abielu lahutama kohtuväliselt. Vastasel juhul ei oleks hagi kohtusse esitatud. Hageja esindaja edastas 25.07.2018 kostja kohtuvälisele esindajale kolleeg Nigul Saarele e-kirja, mille punktis 2 tegi ettepaneku poolte abielu lahutada kohtuväliselt ning et ta selgitaks neid asjaolusid oma kliendile, kuna kostja on sellest keeldunud. Kuna selget vastust kolleegilt ei tulnud, siis edastas hageja veelkord 26.07.2018 e-kirja ja küsis konkreetselt, et kas O Sa on valmis abielu lahutama kohtuväliselt või mitte? Kolleeg vastas sellele 30.07.2018 e-kirjaga, et kostja lubas selle üle mõelda ja ise öelda hagejale. Kostja teatas hagejale, et ei ole valmis abielu lahutama kohtuväliselt. Juhul, kui kostja oleks nõustunud abielu lahutamisega kohtuväliselt, siis oleks esitatud ühiselt avaldus perekonnaseisuasutusse abielu lahutamiseks ja kohtusse pöördumine poleks olnud vajalik. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu, kuna hageja lõi 2017 suhted teise naisega. Hageja ei ole seda eitanud ja need suhted kestavad kostja hinnangul senini. Kostja leidis, et menetluskulud peab kandma hageja TsMS § 164 lg 2 toodud alusel. Puudus takistus abielu lahutamiseks kohtuvälises menetluses ja hagi esitamine hageja poolt on kostjale üllatuslik. Hageja soovis abielu lahutamist kohtuvälises menetluses, kostja oli enda väitel nõus abielu lahutama kohtuvälises menetluses. Pooled pidid ka oma varasuhted vormistama notariaalse kokkuleppega, kuna kokkuleppe objektiks oli kinnisasja omandi ülekandmine kostjale. Hagi esitamisel ei käitunud hageja õigussuhte poolena TsÜS § 138 kohaselt ega järgi hea usu põhimõtet. Hagejal ei olnud alust katkestada läbirääkimisi notariaalses vormis sõlmitavate ja pooltevahelisi vaidlusküsimusi maksimaalses ulatuses lahendavate tehingute/toimingute tegemiseks. Ometigi hageja seda tegi. Hageja poolt oma õiguste kuritarvitamise iseloomuga käitumise põhjusel on kohtul alus jätta asjas tekkivad menetluskulud hageja kanda, mh ka kostjale tekkinud lepingulise esindaja menetluskulud. Kohtuistung Hageja palus poolte abielu lahutada, abielusuhteid taastada ja leppida ei soovi. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Kohtuotsuse põhjendused x.a. välja antud abielutunnistuse xxx (tl 5) kohaselt pooled Perekonnaseisuametis 08.06.1995.a., mille kohta on tehtud kanne nr x. abiellusid Tallinna Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotus 2 Kostja oli seisukohal, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda ei ole õiglane, sest ühisvara jagamise ja abielulahutuse oleks saanud lahendada notari juures. Kostja esitas menetluskulude nimekirja ja palus hageja kantud menetluskulud jätta hageja kanda ja kostja kantud menetluskulud (lepingulise esindaja kulud) välja mõista kostjalt. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kui kohus peaks mingil põhjusel menetluskulud hagejalt välja mõistma, siis palus hageja summat vähendada. TsMS § 102 lg 1 p 1 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Abieluasja puhul kohaldatakse TsMS § 164 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 järgi jäävad abieluasja menetluskulud poolte endi kanda. Sellest reeglist erinevaks kulude jaotamiseks – st lõike 2 kohaldamiseks – peab esinema mõistlik põhjus. Lõige 2 võimaldab kohtul jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust kahel juhul: esiteks, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, või teiseks, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Lõike 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniõigus. Käesoleval juhul ei ole tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega. Kostja ei ole tuginenud sellele, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda kahjustaks ülemääraselt kostja olulisi vajadusi. Kostja tugines sellele, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda ei oleks õiglane. Kohus leiab, et lõikes 1 sätestatust erinevalt menetluskulude jagamiseks põhjusel, et see ei ole õiglane, ei piisa üksnes sellest, et pooltel oli võimalik lahendada vaidlus abielu lahutamise üle kohtuväliselt. Kohus on seisukohal, et kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele abielu kohtuväliselt lahutada, oli hageja õigustatud pöörduma abielu lahutamiseks kohtu poole ja hageja ei ole abielulahutuse hagiga kohtusse pöördudes tegutsenud pahauskselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3