KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks
- august 2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-16157 Tsiviilasi K T hagi E T, A T vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 2250 eurot. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Kostja K T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Kostja I E T (isikukood xxx, registrijärgne elukoht x); Kostja II A T (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxx); Kostjate seaduslik esindaja M T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx). Kohtuistungi toimumise aeg või Kirjalik menetlus menetluse liik RESOLUTSIOON
- Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 2-17-16157 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Harju Maakohtu 5.09.2016 otsusega tsiviilasjas 2-16-5111 mõisteti K Telt välja elatis 215 eurot E Te kasuks ja 215 eurot A Te kasuks. Seoses kolmanda lapse, F D Te (isikukood xxx) sünniga, palub K T vähendada elatise suurust. K T ei suuda tasuda 500-600 euro suurusest sissetulekust kohtuotsusega väljamõistetud elatist. Hageja on tööl katseajaga x OÜ autoremonditöökojas abilisena. Varasemalt on hageja töötanud perioodil 05.01.2016 kuni 28.10.2016 x OÜ ja OÜ x vahelise käsunduslepingu alusel x OÜ juures. Hagejal on keskharidus ja eelnevalt, 2005 – 2011.a, tegelenud autoremondi alal ettevõtjana ja omanud autoremonditöökoda. Praegu ei kuulu talle enam ühegi ettevõtte osalust ega ühtegi sõidukit või kinnisvara. Hageja väitel tuleb põhiline sissetulek tema elukaaslaselt, kellega ta on koos olnud umbes 4,5 aastat. Hageja elukaaslasele kuulub kinnisvara Viimsis ja sõiduauto liising. Hageja elukaaslase deklareeritud sissetulek eelmisel aastal oli umbes 20 000 eurot. Varasemalt on elukaaslane töötanud catering ettevõttes. Hageja kasutab elukaaslase sõidukit või kokkuleppel klientidega lühiajaliselt nende sõidukeid. Hageja on korduvalt käinud välisreisidel hageja elukaaslase kulul: viimane puhkusereis oli sellel aastal Taisse, lisaks mitmed ärireisid Poola ja Soome. Kostja seisukohad Kostjad hagiga ei nõustu. Kostja leidis, et hageja väited elatise vähendamiseks on tõendamata. Lisaks ei ole hageja varasemalt korrektselt elatist tasunud. Hageja saab varjatud tulu, hageja teenitud tulu on kantud hageja elukaaslase kontole. Kontole laekuvad rahad autoremondi eest, kuigi hageja elukaaslane ei ole tegev autode remontimisega. Hagejal on lisasissetulek seeläbi, et hageja elukaaslane tasub tema eest erinevaid arveid ja puhkusel käimisi. Dubai reis oli kokku 3380 eurot, mida ei saa võimaldada endale selliste väidete alustel tegutsev perekond. Kohtu põhjendused Hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. PKS § 102 lg 1 2
(5)2-17-16157 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018.a tsiviilasjas nr 2-16118651 p-s 17 selgitanud: „Teiste laste olemasolu annab aga alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (Riigikohtu
- aprilli
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse.).“ Kohus on rahvastikuregistri väljavõttest tuvastanud, et K Tel on kolm alaealist last, kellest üks elab hageja ja kaks kostja aadressil. Harju Maakohtu 5.09.2016 otsusega tsiviilasjas 2-16-5111 mõisteti K Telt välja elatis 215 eurot E Te kasuks ja 215 eurot A Te kasuks. Seoses kolmanda lapse, F D Te (isikukood x) sünniga, palub K T vähendada elatise suurust. Hageja väitel on tema sisstuleku suuruseks 500-600 eurot. Kui hageja väited leiavad tõendamist, siis oleks muude seadusest tulenevat eelduste täitmisel hagejal võimalik maksta elatist 150 eurot lapsele ning 150 eurot kulutada iseenda ülalpidamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja väited tema sissetulekute kohta on vastuolulised ning ebausaldusväärsed. Kaheldav on hageja väide tema töötamise asjaolude kohta. Hageja on väitel on tööl katseajaga x OÜ autoremonditöökojas abilisena palgaga 500-600 eurot kuus. Aastatel 2005 – 2011.a oli hageja autoremondi alal ettevõtja ning ta oli praegu OÜ x opereeritava ettevõtte omanik. Perioodil 05.01.2016 kuni 28.10.2016 töötas hageja x OÜ ja OÜ xvahelise käsunduslepingu alusel x OÜ juures. Maksu- ja Tolliameti on esitanud 21.12.2017
- aasta detsembri kuni
- aasta novembri kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD lisa 1) deklareeritud töötajate brutopalkade andmete isikute lõikes x OÜ kohta, millest lähtub, et K T on saanud brutotöötasu oktoobris 460,44 ja novembris 470 eurot. Kohus toob välja, et 2017 aastal oli Harjumaa keskmine palk 1353 eurot kuus (vt https://www.stat.ee/pressiteade-2018-023). Mootorsõidukite remondi valdkonnas on keskmine palk võrreldes Eesti keskmise palgaga samal tasemel (vt samas). Hageja on autoremondi valdkonnas pikaajalise kogemusega ning sealjuures on aastaid töötanud selles valdkonnas juhtival kohal. Seega võib eeldada, et hageja peaks üldjuhul oma eelneva kogemusega teenima suuremat palka kui 1353 eurot kuus. Hageja ei ole kohtu arvates suutnud selgitada, miks tema sissetulekud tema olukorras oluliselt väiksemad on. Hageja enda seletustest nähtuvalt on ta korduvalt käinud välislähetustes Poolas ja Soomes. Sellest võib järeldada, et hageja on tööalaselt aktiivselt tegev ning et ettevõte usaldab talle tavalisest vastutusrikkamaid ülesandeid, mida näiteks alles alustavale lukksepale ei antaks. Hageja ei ole suutnud pakkuda loogilist seletust ka selle kohta, miks laekuvad autoremondiga seotud maksed tema elukaaslase kontole. Hageja elukaaslase pangaväljavõtetest selgub, et hageja elukaaslasele on tehtud mitmeid ülekandeid autode müümise või remontimise eest. Lisaks on hageja ise tunnistanud, et tema väljaminekute eest mitmetel välisreisidel, sh ka ärireiside eest, tasub tema elukaaslane. Hageja elukaaslase pangakonto arvelduskontole on tehtud ülekanded, mis viitavad hageja 3
(5)2-17-16157 äritegevusele on näiteks: 28.11.2017 K K tehtud ülekanne summas 1 000,00 eurot, selgitusega „auto parandus (audi)“; 04.11.2017 K K tehtud ülekanne 1 360,00 eurot, selgitusega „auto parandus“; 15.05.2017 H H K tehtud ülekanne 1 000,00, selgitusega „BMW remont“; 26.05.2017 x OY poolt Audi A7 x eest laekunud 18 287,00 eurot; 26.06.2017 xOY poolt laekunud 22 000,00 eurot; 12.01.2017 M V laekunud summa 9 150,00 eurot, selgitusega „auto müük“; 25.11.2016 x OY poolt tasutud summa 2 251,00 eurot, selgitusega „Ford mustang osaline makse. 9000.- makstud sularahas“; 14.08.2017 K K laekunud summa 1 500,00 eurot selgitusega „auto remont“; 05.05.2017 K K laekunud summa 2 000,00 eurot selgitusega „auto rahad“; 04.01.2017 tehtud kanne Rahandusministeeriumile 200,00 eurot selgitusega „Trahv K T“; 02.06.2017 tehtud kanne K T 220,00 eurot, selgitusega „KANNE“; Suurel hulgal sularaha sissemakseid, näiteks: o 09.01.2017.a 3 000,00 eurot, o 11.01.2017.a 4 250,00 eurot, o 26.07.2017a 2 000,00 eurot, o 20.09.2017.a 1 200,00 eurot. o 29.10.2017.a 2 500,00 eurot. Kohus saab eelneva alusel tuvastada, et hageja elukaaslase kontol liiguvad märkimisväärsed autoremondiga seotud summad. Kui hageja oleks ettevõttes üksnes abiline, siis oleks väga kummaline, et sellised summad liiguvad hagejale lähedase inimese kontol, mitte aga ettevõtte kontol. Võrreldes väidetava abilise palgaga 500 eurot kuus, on kontol tuvastatud summad väga suured. Loogilist seletust ei ole ka asjaolule, et hageja ei kasuta temaga seotud summade liikumiseks mitte enda, vaid oma elukaaslase kontot. See viitab kohtu arvates soovile kajastatud summade liikumist varjata. Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud pakkuda rahuldavat selgitust selle kohta, kust pärinevad tema elustiilile vastavate väljeminekute katteallikad. M V esitatud konto väljavõtetest nähtub, et novembris 2016 sai ta viimati töötasu 1000 eurot neto. Kontode väljavõttest nähtub (LHV), et 2017 aasta sügisest laekub M V vanemahüvitis 1306 eurot. Hageja sissetulekuks on tema väitel 500-600 eurot (tõendite alusel brutotöötasu brutotöötasu oktoobris 460,44 ja novembris 470 eurot). Kokku on hageja ja M.V sissetulekuks 1500-1900 eurot. Hageja selgitas, et kasutab elukaaslase liisitavat sõidukit BMW (aasta 2012) ja liisingmakse suurus on umbes 200 eurot kuus. M V kontode väljavõttelt nähtub, et liisingmaksed on igakuiselt 250 eurot. Selline sõiduk võib küll vastata sissetuleku tasemele 1500-1900 eurot pere peale, kuid võib viidata ka kõrgemale sissetulekute tasemele. Hageja seletuse kohaselt käis ta viimati puhkusereisil 2017 aasta sügisel Tai Kuningriigis kogu perega ning reisi eelarve oli ligi 2000 eurot. Üldisele teadmisele tuginedes on selline eelarve 2-3 inimesele ebausutavalt väike. Swedbank konto väljavõttelt nähtub, et KAW KWANG Beach Resort kirjeldusega 4
(5)2-17-16157 on M.V teinud makseid 487 eurot ja 254 eurot ja THANACHART BANK selgitusega 528. Viimane on eeldatavasti raha vahetus. Ainuüksi need kanded on kokku 1269 eurot. Arvestades lennupiletiks 500 eurot * 3 = 1500 eurot, on kogu eelarve vähemalt 2769 eurot, millele lisanduvad kulutused toidule ja muudele teenustele. Hageja ei ole eitanud kostja väiteid, et 2017 jaanuaris käis ta perega Dubais ning selle reisi eelarve oli 3800 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja ja M.V netosissetulekut pere peale kokku 1500-1900 eurot, on ebarealistlik, et sellise sissetuleku juures õnnestub 2 korda aastas puhata kauges sihtkohas soojamaareisil. Hinnates toodud asjaolusid ja tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et hageja väited tema sissetulekute kohta on ebausutavad ja on tõenäoline, et hagejal on tegelikult suuremad sissetulekud, mida ta kohtule avaldanud ei ole. Sellises olukorras ei ole alust asuda seisukohal, et hageja juures elav laps on halvemas olukorras, kui kaks last, kelle ees tal elatise maksmise kohustus on. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 5
(5)