Obsah (4)

§ 450§ 162§ 174§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-16-13231 Tsiviilasi Westmor Capital OÜ hagi Matching Hold

§ 450

lg 2 sätestatu alusel Pärnu Maakohtu 31.08.2017 osaotsus tsiviilasjas nr 2-16-13231 võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel (reservatsioon).

§ 450

lg 3 sätestatu alusel tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud Pärnu Maakohtu 31.08.2017 osaotsus tsiviilasjas nr 2-16-13231 on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus.

§ 450

lg 4 sätestatu alusel kui tsiviilasjas nr 2-1613231 tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud Pärnu Maakohtu 31.08.2017 osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuväide rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda.

§ 450

lg 5 sätestatu alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab hageja hüvitama kostjale osaotsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju. Osaotsus jõustus 03.09.2018. Kostja on esitanud 02.05.2017 menetlusliku tasaarvestusavalduse ning 04.05.2017 esitas oma vastunõude tõendamiseks ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule 04.05.2017 esitatud hagiavalduse koos lisadega. Kostja leiab, et hageja nõue on tasaarvestamisega lõppenud. Kostja esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule hagiavalduse, milles kostja nõuab Träknaggen I Göteryd AB-lt ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ-lt (likvideerimisel) 487.936,00 euro tasumist. Hagi on käesolevas asjas asjakohane tõend, kuivõrd kostjal on hagis toodud asjaoludel sissenõutavaks muutunud nõue hagis viidatud isikute vastu. Üheks selliseks isikuks on loovutaja, kellelt omandatud nõudega on hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse pöördunud käesolevas tsiviilasjas. Hagist nähtuvalt on alates 09.05.2016 muutunud sissenõutavaks kostja nõue loovutaja vastu suuruses 487 936 eurot. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Loovutaja loovutas hagejale käesoleva tsiviilasja esemeks oleva nõude 08.08.2016. Hagiavalduse lisast nähtuvalt muutus kostja nõue loovutaja vastu sissenõutavaks 09.05.2016. Seega esines juba ajal, mil loovutaja loovutas käesoleva tsiviilasja esemeks oleva nõude hagejale, hagis esitatud kostja nõue loovutaja vastu. Vastava nõudega tasaarvestab kostja käesolevaga hageja nõude. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Seega on tsiviilasja esemeks olev võlasuhe käesoleva avalduse esitamisega lõppenud (VÕS § 186 p 2). Riigikohus on korduvalt leidnud, et tasaarvestuseavalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal. Kostja 3 tasaarvestab käesolevaga hageja poolt Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-16-13231 esitatud nõude kostja vastu hagis esitatud ning 09.05.2016 sissenõutavaks muutunud nõudega loovutaja vastu. Kuna kostja on käesolevaga tasaarvestanud hageja nõude tsiviilasjas nr 2-16-13231, palub kostja jätta hageja hagi tsiviilasjas nr 2-16-13231 rahuldamata. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusele vastu. Hageja leiab, et kostja ei ole oma väidetavat nõuet Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vastu tõendanud ning nõude olemasolu ei tõenda ka kostja poolt arbitraažikohtule esitatud hagiavaldus. Hagiavaldus sisaldab vaid kostja subjektiivset arvamust nõude olemasolu kohta. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on vastastikuste, samaliigiliste nõuete olemasolu (VÕS § 197 lg 1). Kuna kostja ei ole tõendanud menetluslikus tasaarvestuses toodud nõuet Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vastu ning sellest tulenevalt ei ole kostja tasaarvestuseavaldusel mitte mingisuguseid õiguslikke tagajärgi. Hageja esmaseks vastuväiteks on, et kostja ei ole tõendanud nõude olemasolu, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada. Hagejal on vastuväide ka selle kohta, et antud juhul võivad esineda tasaarvestust välistavad asjaolud. VÕS § 171 lg-s 3 on sätestatud, millistel juhtudel võlgnik ei või senise võlausaldaja vastu kuulunud nõuet tasaarvestada uue võlausaldaja nõudega. VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja poolt loovutusega omandatud nõue on sissenõutavaks muutnud 08.03.2016. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. 02.05.2017 esitatud menetlusdokumendis väidab kostja, et tema nõue Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vastu muutus sissenõutavaks 09.05.2016. Seega kostja nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui hageja nõue. Samas ei ole välistatud, et täidetud võib olla ka VÕS § 171 lg 3-s 2 sätestatud teine eeldus, et kostja väidetav nõue (kui see üldse eksisteerib) võis sissenõutavaks muutuda hiljem kui kostja loovutamisest teada sai või pidi teada saama. 02.05.2017 esitatud menetlusdokumendis väidab kostja, et hagist ja hagi lisast nähtuvalt on alates 09.05.2016 muutunud kostja nõue sissenõutavaks. Hagiavalduses kostja oma väidetava nõude sissenõutavaks muutumise aega ei käsitle. Millisest lisast seda peaks järeldama, kostja oma menetlusdokumendis ei selgita. Arbitraažikohtule esitatud hagiavaldusest järeldub, et kostja väidetav kahju seisneb Pirita Keskuse rekonstrueerimise täiendavas kulus. Samas märgib kostja hagiavalduse p-s 1.9., et tema ja tütaräriühingu poolt finantseeritud ja Messiehituse poolt rekonstrueeritud Pirita Keskus avati 10.11.2016. On mõistetamatu, kuidas kostjale väidetav kahju tekkimine ja kahju täpne suurus saaks selguda juba 09.05.2016, s.o kuus kuud enne rekonstrueerimistööde lõppemist. Seejuures viitab kostja hagiavalduse p-s 1.11., et 17. juunil 2016 sõlmiti täiendavaid lisasid ehitustöövõtulepingule. Lisaks kostja väidetava nõude olemasolule on ka kostja väide nõude sissenõutavaks muutumisest 09.05.2016 ebaselge ja vastuoluline. Hageja leiab, et LOI ei ole põhilepinguga samas vormis ning selles kokkulepitu ei ole pooltele siduv. Hagiavalduse p.-s 1 märgitu kohaselt sõlmisid pooled LOI (mida hagis nimetatakse kokkuleppeks) xxxxxxxxx xxx xx-x korteriomandi ostmise osas. Hagiavalduse p-s 1.4. märgitakse, et kinnistu omandamise eesmärgiks oli kinnistul nn administratiivhoone rekonstrueerimine ning selles kaasaegse kaubanduskeskuse (Pirita Keskus) avamine. LOI p-s 4.8. on pooled kokku leppinud, et LOI-st tulenevate küsimuste lahendamisel kohaldatakse Eesti õigust. Teatavasti kehtestab Eesti õigus, et kinnisasja omandamisel tuleb sõlmida vastavasisuline leping notariaalses vormis. VÕS § 11 lg 3 kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja hagiavalduse lisaks 7 olevas, 4 04.03.2016 sõlmitud xxxxxxxxx xxx xx-x korteriomandi müügilepingus (milles ka notar oma selgitustes viitab VÕS § 11 lg-le 3), rekonstrueerimisega seonduvaid kokkuleppeid ei ole. Lepingus isegi ei viidata LOI-le, viide on üksnes sellele, et müüja I (kes on lepingus xxxxxxxxx xxx xx

1. xx)on sõlminud Messiehitus OÜ-ga ehituse töövõtulepingu nr 1503, mille alusel on lepingu sõlmimise hetkel tasumata lepingus nimetatud arved (lepingu p 1.8.5.). Seega on LOI vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning LOI-s sisalduv ei saa kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi. Hageja rõhutab, et ka LOI ise ei sisalda mingeid kokkuleppeid selle siduvuse kohta. Ka sellel põhjusel ei tulene LOI-st selle pooltele mingeid õigusi ja kohustusi. Seega peaks arbitraažikohus eeldatavalt kostja hagi jätma menetlemata või siis menetlemise korral rahuldamata, sest LOI ei ole sõlmitud põhilepinguga samas vormis, see ei ole pooltele siduv ning sellest ei tulene ega saagi tuleneda pooltele mingeid õigusi ja kohustusi Hageja leiab, et kostja ei ole kahju tekkimist tõendanud ning tegelikkuses ei ole LOI-s sisalduvast kostjale kahju tekkinud. Väidetava kahju suuruse, mis kostja poolt arbitraažikohtule esitatud hagis märgitu kohaselt on 487 936 eurot (ilma projekteerimistööde maksumust arvestamata), tõendamiseks on kostja esitatud vaid Messiehitus OÜ 19.03.2015 pakkumuseelarve, 13.11.2015 sõlmitud ehitustöövõtulepingu ärakiri ning ehitustöövõtulepingu lisa 18 (kostja hagiavalduse lisad 4,9,10). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused rekonstrueerimisel sellises mahus ka tehti. Ainuüksi lepingute olemasolu ei tõenda, et kostja tegelikkuses selles ulatuses kulusid rohkem ka kandis. Hageja osundab ka sellele, et kui LOI-s sisaldusid nö eelkokkulepped xxxxxxxxx xxe xx-x korteriomandi ostmise osas kostja poolt, siis tegelikkuses kostja xxxxxxxxx xxx xx-x korteriomandit ei ostnud. Kostja hagi lisaks 7 olevast korteriomandi lepingust nähtub, et kostja osales notariaalses ostu-müügilepingus üksnes hoiustajana. xxxxxxxxx xxx xx-x korteriomandi omandas Pirita Center OÜ. Seega kui teoreetiliselt rääkida xxxxxxxxx xxx xx-x korteriomandi rekonstrueerimisega kaasaaegseks kaubanduskeskuseks tekkida võinud kahjust, saanuks see kahju tekkida Pirita Center OÜ-le, kui kaubanduskeskuse omanikule, mitte kostjale. Samas ei olnud Pirita Center OÜ LOI pooleks ning hagiavalduse juures puuduvad ka mistahes tõendid selle kohta, et Pirita Center OÜ oleks kostjale üle andnud õigusi Pirita Keskuse rekonstrueerimisega tekkida võinud kahju sissenõudmiseks. Hageja hinnangul, kui üldse mingi kahju Pirita Keskuse rekonstrueerimisega võis tekkida, ei ole kostja üldse õigustatud isik seda nõudma. Isegi siis, kui LOI oleks pooltel siduv ning kostjal oleks selle alusel õigus midagi nõuda (millega hageja ei nõustu), siis kas olukorras, kus Pirita Keskuse arendamine oli ja on suunatud üüritulu teenimisele, siis kas lepingus märgitust suurema pinna saamine ja selle välja ehitamisega seonduvad kulud ikka saab kahjuna üldse määratleda, sest suurema pinnaga kaasnevad eelduslikult ka suuremad üüritulud. VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, seega ei ole kostja üldse kahju tekkimist tõendanud. Lisaks eeltoodule on hageja hinnangul hagiavalduses esitatud nõude alused esitatud vääralt. Hagiavalduse p-s 1.13. märgitu kohaselt nõuab kostja hagiavalduse punktis 1.11. käsitletud ehitustööde maksumuse vahe hüvitamist ning sellelt arvestatud viivise tasumist. Kostja poolt esitatud hagiavalduse lisaks 9 on RMI ja Messiehitus OÜ poolt sõlmitud ehituse töövõtulepinguga nr 1503 seonduvalt väärib märkimist, et hagiavalduse p-s 1.8. märgitakse, et MH sai kontrolli MT24 üle osa omandamise hetkest, so 04.03.2016, ning hagiavalduse p-s 1.10. märgitakse, et koheselt pärast MT 24 omandamist selgus, et Pirita Keskuse kaubanduskeskuse rekonstrueerimine Messiehitus OÜ 19.03.2015 hinnapakkumises märgitud summas ei ole võimalik ning tegelik ehituskulu kujuneb oluliselt 5 suuremaks, sest 13.11.2015.a. Messiehitus OÜ-ga ehituse töövõtulepingu kohaselt oli maksumus 3 504 774 eurot ning tegelikkuses ehitustööde maksumuse kujunes veelgi kõrgemaks, sest 17.06.2016 sõlmitud ehitustöövõtulepingu lisa 18 kohaselt moodustus ehitustööde maksumuseks 3 992 710,00 eurot. Väide, et MH sai alles pärast 04.03.2016 lepingu sõlmimist teada, et rekonstrueerimistööd lähevad kallimaks kui Messiehitus OÜ 19.03.2015 hinnapakkumises, on vale. Kuigi Messiehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1503 päises on lepingupooltena määratletud vaid MT24 ning Messiehitus OÜ, on lepingu eelviimasel lehel (lk 21) tekst, et lepingu teksti ja sõlmimisega on nõustunud ka Merivälja tee 24 OÜ tulevane ainuosanik Matching Holding OÜ (so kostja) ning lepingu viimasel lehel on ka Matching Holding OÜ seadusliku esindaja Jüri Ploomi allkiri. Seega juba kostja enda poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja oli juba vähemalt 13.11.2015.a. (so ligikaudu 3,5 kuud enne kostja poolt viidatud ajahetke) teadlik sellest, et Pirita Keskuse rekonstrueerimine läheb kallimaks kui Messiehitus OÜ 19.03.2015 pakkumiseelarves märgitu. Hagejale teadaolevalt osales kostja seaduslik esindaja alates augustist 2015 jooksvalt kõikidel Pirita Keskuse projekteerimiskoosolekutel, kus arutati nii projekteerimisega ja ehitusega seonduvaid küsimusi. Nõupidamiste kohta vormistati ka protokollid, mille kostja ka omalt poolt allkirjastas. Hageja valduses allkirjastatud protokolle ei ole, nimetatud on Messiehitus OÜ valduses, mistõttu ei saa hageja neid siinkohal tõenditena esitada. Hageja aga lisab oma väidete tõendamiseks valikuliselt mitmed e-kirjad koos nendes sisalduvate manustega, millest nähtub, et J. Ploom osales juba 2015 teises pooles projekteerimiskoosolekutel ning oli Pirita Keskuse rekonstrueerimisega ja sellega, et Pirita Keskuse pind rekonstrueerimise käigus suureneb, jooksvalt kursis juba 2015. aastal. Sealhulgas nähtub 22.09.2015 protokollist, et J. Ploomi juhtimisel arutatakse rendipindade laiendamise teemat korteromandi 2 arvelt (lisad 1-4). Ka Pirita Keskuse tegelikkusest suurusest rekonstrueerimise lõppedes sai kostja teada juba 08.02.2016, mil väljastati ehitusluba, mis samal päeval edastati ka kostja seaduslikule esindajale Jüri Ploomile (lisa 5). Lisast 5 nähtub seegi, et samaaegselt Pirita Keskuse (xxxxxxxxx xxx
2. xx)ehitusloale, väljastati ehitusluba ka parkla rajamiseks xxxxxxxxx xxx xx kinnistule, mille rajamise maksumust Messiehitus OÜ esialgses 19.03.2015 pakkumuseelarves arvestatud ei olnud. Lisatud tõendid tõendavad selgelt ja ühemõtteliselt, et kostja poolt arbitraažikohtule esitatud hagis toodud asjaolud on väärad ning kostja hagi on ka sellel põhjusel selgelt perspektiivitu. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tingimusteta ja kostja tasaarvestuseavaldus tuleb jätta rahuldamata.

§ 450

lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

§ 450

lg 2 sätestab, et kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon).

§ 450

lg 3 sätestab, et tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus.

§ 450

lg 4 sätestab, et kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või 6 muudab seda. Pärnu Maakohus rahuldas hageja poolt kostja vastu esitatud hagi tasaarvestuse reservatsiooniga. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus jättis 23.08.2018 otsusega tsiviilasjas nr 8-1-2-2017 Matching Holding OÜ hagi Träknaggen I Göteryd OÜ ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 23.08.

1. Hageja täpsustas 20.12.2018, et jõustunud arbitraažikohtu otsusega on tuvastatud, et kostjal ei ole Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vastu nõuet, millega tasaarvestada hageja poolt kostja vastu esitatud nõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku II kommenteeritud väljaande § 450 p 3.3.
2. kohaselt jätkub pärast reservatsiooniga otsuse tegemist samas kohtuastmes menetlus kostja vastuväite üle. Selles menetluses ei saa kostja tingimuslikult rahuldatud haginõude kohta esitada uusi vastuväiteid ega taotleda tasaarvestamist nõudega, mida reservatsioon ei hõlma. Kui asi on otsustamiseks valmis, teeb kohus sõltuvalt kostja vastuväite põhjendatusest lõppotsuse, millega muudab või tühistab reservatsiooniga otsuse või rahuldab hagi tingimusteta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et arbitraažikohtu jõustunud otsusest tulenevalt ei ole kostja poolt hageja nõudele esitatud tasaarvestuse vastuväide põhjendatud, kuna kostjal ei ole Rootsi Mööbel Investeeringu OÜ (likvideerimisel) vastu tasaarvestatavat nõuet. Seega ei ole kostja poolt käesolevas tsiviilasjas hageja nõudele esitatud tasaarvestuse vastuväide põhjendatud. Seega tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada tingimusteta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt pärast Pärnu Maakohtu 31.08.2018 otsust tekkinud hageja lepingulise esindaja kulud kogusummas 873,60 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 6,40 t ulatuses, tunnitasuga 144 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on asjatundlikud. Tsiviilasi on olnud mahukas ja keeruline. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude 7 nimekirjas esitatud kulud on kantud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning hageja ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista pärast Pärnu Maakohtu 31.08.2018 otsuse tegemist tekkinud menetluskulud summas 873,60 eurot ning viivis menetluskuludelt. Käesolevaks ajaks jõustunud Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsusega määrati kindlaks ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 1552,76 eurot. Kohus leiab, et tingimusteta tuleb kindlaks määrata ning kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kogusummas 2426,36 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt) 8