KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-19285 Tsiviilasi Sih
) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
§ 13
lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal.
§ 13
lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. 7.
- Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldub, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire ja haiglaravita jätmisel võib ta olla ohtlik endale ja teistele. Arstide arvamuse kohaselt on puudutatud isik ärev ja hirmunud, elavate hallutsinatsioonide ja laialdaste paranoidsete mõtetega. Tema käitumine on täielikult meelepetetest ja luulumõtetest ajendatud. Arstile demonstreeris olematuid telefonisalvestusi, kus arvas olevat kuritegelike inimeste jutt. Kirjeldas hirme, et teda tahetakse tappa, pidevalt jälgitakse, tahetakse mürgitada jms. Igasugune haiguskriitika puudub. Tema käitumine on ettearvamatu, täiel määral haiguslikest elamustest tingitud ja seisundist tulenevalt ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Puudutatud isik vajab rahustavat ja psühhoosi vastast ravi haiglatingimustes. Kodune ravi ei ole võimalik. 7.
- Puudutatud isik vajab ravi ja ravimite manustamist, seega tuleb anda luba tahtevastaselt rahustava ning psühhoosivastase toimega ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui ta vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. 7.
- Maakohus ei kuulanud ära teisi isikuid, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. 3
(5)MÄÄRUSKAEBUS
- Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Puudutatud isik leiab, et ta on terve ja ei vaja haiglaravi. Sattus haiglasse politseinike eksituse tõttu. Enda sõnul läks politseisse üheks ööks varjupaika paluma, kuna teda jälitati. Selle asemel aga toodi hoopis haiglasse. Tema tervist iseloomustavad näitajad, sh vererõhk ja muud näitajad, on korras. Praegu on tal kõige kiirem aeg töö tegemiseks, aga haiglas viibimise tõttu ei saa oma firmas tegutseda, kuigi on seal ainus töötaja. Ravimeid ta ei vaja ja tahaks kiiresti koju saada. Puudutatud isiku hinnangul ei ole ta ohtlik endale ega teistele, mistõttu ei ole täidetud tema haiglasse paigutamise tingimused. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et vajadusel ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- jaanuaril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tema haiglasse paigutamise tingimused polnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel täidetud.
§ 11
lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on vastavate eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures raviasutuse psühhiaatri arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine on põhjendatud. 12. Määruskaebuse väited, mille kohaselt puudutatud isik leiab, et ta ei ole haige, et ta ei ole ohtlik endale või teistele ning, et tõendatud ei ole asjaolu, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, on vastuolus raviarsti arvamuses märgituga. Nähtuvalt raviarsti arvamusest on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire äge psühhootiline häire (F23.9), puudutatud isiku käitumine on täielikult mõjutatud temal esinevate psühhootiliste sümptomite (kuulmismeelepetted, paranoidsed mõtted) poolt, mistõttu vajab ta rahustava ning psühhoosivastase toimega ravi kinnise režiimiga raviasutuses. Puudutatud isik toimetati haiglasse politseitöötajate poolt, kuna ta tegi hädaabinumbril 112 ebaadekvaatseid väljakutseid, avaldades, et igal pool jälgitakse teda, on kaamerad, salvestatakse ja filmitakse. Haiglasse vastuvõtmisel oli puudutatud isik väga ärev, hirmunud, elavate hallutsinatsioonide ja laialdaste paranoidsete mõtetega. Raviarsti hinnangul ei ole puudutatud isiku seisund paranenud ja haiglaravita jäädes püsib puudutatud isik ägeda psühhootilise seisundi ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik nii enesele kui teda ümbritsevatele. 4
(5)Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et eelnimetatud asjaoludel võib puudutatud isik ilma haiglaravita olla lähitulevikus ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele. Samuti ei ole asjas alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt haiguskriitika, tema arvates sattus ta haiglasse eksituse tõttu ja ravimeid ta ei vaja. Seega olid puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
- Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul esinevad põhjused esialgse õiguskaitse pikendamiseks isegi olukorras, kus põhimenetluse taotlus oli veel esitamata. TsMS § 534 lg-st 5 tervikuna tuleneb, et kohus saab esmalt otsustada isiku kinnisesse asutusse paigutamise esialgse õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks (alates paigutamisest) ning edaspidi võib teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta, kui selgub, et pikem tähtaeg on siiski vajalik (Riigikohtu
- veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15513, p 46 teine lõik). Ka käesoleval juhul asjakohane eelviidatud Riigikohtu määruse p 46 kolmandas lõigus märgitud seisukoht, et kui on juba ette näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva (nii nagu on tõdenud psühhiaatrid puudutatud isiku osas), tuleks selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist. Esialgse õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks kehtiva õiguse järgi olema erandlik ja põhjendatud nt juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha. Ringkonnakohus möönab, et kehtiv õigus on mõneti ebaselge ega tarvitse piisavalt järgida neid eesmärke, mida seadusandja normide kehtestamisel silmas pidas. Sellele juhtis Riigikohus tähelepanu käesolevas punktis juba viidatud lahendis, aga TsMS § 534 sõnastust ei ole muudetud. Ka praegu näeb see ette esialgse õiguskaitse regulatsiooni, mis TsMS § 477¹ sätete kohaselt saab vähemalt üldjuhul kaasneda üksnes põhiavalduse lahendamisega. Kliinik edastas
- jaanuaril 2019 maakohtule teadmiseks kohalikule omavalitsusüksusele samal päeval esitatud taotluse, milles palus esitada avalduse puudutatud isiku suhtes haiglaravi kohaldamiseks TsMS § 533 lg-te 1 ja 2 alusel, mis ka esitati kohtule
- jaanuaril 2019 ja mille maakohus
- jaanuari 2019 määrusega rahuldas. Seega on määruskaebuse lahendamise ajaks tehtud toimingud, mis viitavad järgnevale põhimenetlusele. Lisaks nähtus juba maakohtule esitatud arvamustest, et puudutatud isikut on vaja täiendavalt uurida ja eeldatavasti pikemalt kinni pidada kui 40 päeva. Järelikult pikendas maakohus käesoleval juhul põhjendatult esialgset õiguskaitset.
- Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
- TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5
(5)