Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-14037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14037

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 21.06.

1. a lepingu nr 1080 mille alusel andis hageja kostjale üürile sõiduauto Toyota Corolla 1,6 (automaat), registrimärgiga xxx. 01.09.
2. a allkirjastasid pooled lepingu 1080/A1, mille alusel andis hageja kostjale üürile sõiduauto Toyota Auris 1,6 (automaat), registrimärgiga xxx ning 27.10.
3. a lepingu nr 1080/A2, mille alusel andis hageja kostjale üürile sõiduauto Toyota Auris, registrimärgiga xxx. Viimasena nimetatud lepingu nr 1080/A2 kohaselt kohustus kostja kasutama sõidukit perioodil 27.10.
4. a kuni 31.10.
5. a. Faktiliselt kasutas kostja sõidukit kauem ning tagastas selle hagejale 29.01.
6. a aktiga. Lepingu tüüptingimuste p 7F kohaselt määratakse lepingu järgi üüri lõplik suurus sõiduki tagastamisel. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt esmalt üüri kuni sõiduki faktilise tagastamiseni. Sõiduki tagastamisel mõlema poole poolt allkirjastanud akti kohaselt oli tagastatud sõiduk puudustega: sõiduki esistangel olid kriimustused; sõiduk oli määrdunud; 1 (üks) võti oli selleks ajaks veel tagastamata. Akti kohaselt tagastas kostja sõiduki ka tühja kütusepaagiga. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt ka puuduste kõrvaldamisega seotud kahju hüvitamist. 01.01.
7. a esitas hageja kostjale arve nr R1196 summas 540,00 eurot sõiduki kasutamise eest. Hageja loeb arve tasutuks tagatisraha 350,00 euro arvel, millest tulenevalt on arvest tasumata 190,00 eurot. Täiendavalt on hageja esitanud kostjale 02.02.
8. a arve nr T30074 summas 399,00 eurot sõiduki puudustega seotud kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 190,00 eurot sõiduki kasutamise eest perioodil 01.01.
9. a kuni 31.01.
10. a (arve nr R1196); täiendavalt 399,00 eurot sõiduki puuduste kõrvaldamise eest (arve nr T30074) ja viimaks 57,67 eurot kütuse eest (arve nr T30076). Hageja palub hagi rahuldada ning mõista I G’lt Smart Fleet OÜ kasuks põhivõlg summas 646,67 EUR; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 28,03 EUR ja sissenõudmiskulud summas 15,00 EUR, s.o kokku 689,70 eurot. 2 2-18-14037 Hageja palub välja mõista kostjalt täiendavalt välja viivis alates hagi esitamisest kuni jõustumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud summas 522,50 eurot. Hageja palub, et kostja tasuks ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud summas 522,50 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 522,50 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 522,50 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (522,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3