1-18-8257 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-18-8257 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Urmas Reinola Apell

§ 199

lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Artjom Kovšik RESOLUTSIOON Jätta Artjom Kovšiki apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 20. novembri 2018. a otsusega lühimenetluses tunnistati Artjom Kovšik süüdi ja karistati karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud kaaristust Harju Maakohtu 26.

oktoobri

1. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat 3 kuud vangistust alates kinnipidamisest
2. augustil
3. A. Kovšikilt mõisteti välja menetluskuluna sundraha 750 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 450 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul igakuise maksena 100 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Ekspertiisitasu 84 eurot jäeti riigi kanda.
4. A. Kovšik mõisteti

§ 199

lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna pani taas ajavahemikul

1. juulist 2018 kuni
2. augustini 2018 Tallinna linnas Sõle ja Kuldnoka tänaval asuvatest kortermajade trepikodadest toime 4 vargust. Iga varguse käigus omastas ta ühe jalgratta.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Kovšik, kes vaidlustab kohtuotsust talle varguste eest mõistetud karistuse tähtaja, mitme kohtuotsuse järgi mõistetud liitkaristuse ja temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Süüdistatav heidab maakohtule ette, et ta ei võtnud karistust kergendava asjaoluna arvesse puhtsüdamlikku kahetsust, uurimisele kaasaaitamist ja selle mittetakistamist ning kahju hüvitamist. Seoses sellega taotleb varguste eest mõistetud karistuse tähtaja lühendamist. Kuna eelmine kohtuotsus on jõustumata, siis mõistis maakohus talle põhjendamatult liitkaristuse, suurendades mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Taotleb jätta kasvõi osa menetluskulusid riigi kanda, sest viibib vanglas ning tal puudub sissetulek. Lisaks sellele ei ole ta nõus määratud kaitsja tasuga, sest see on põhjendamatult suur. Samuti ei nõustu ta ekspertiisitasu väljamõistmisega, sest narkootilist ainet tema juurest ei leitud. Ta tunnistas juba ise kinnipidamise käigus, et narkootilist ainet tal ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohus on karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna arvesse võtnud nii puhtsüdamlikku kahetust kui kahju vabatahtlikku hüvitamist. Uurimisele kaasaaitamine ja selle mittetakistamine on hõlmatud puhtsüdamliku kahetsusega.

§ 57lg 1 p 3 alt 3 kohaselt on 2

§ 199

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus mõistis A. Kovšikile karistuseks vangistuse 1 aastaks, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 8 kuud vangistust. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus võttis karistuse mõistmisel põhjendatult arvesse A. Kovšiki süü suurust. Kohus, leidis, et kõik vargused pani ta toime tahtlikult. Ta sai aru oma teo keelatusest. A. Kovšiki on ka varem kriminaalkorras varguste eest karistatud. Varasemad karistused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud, mistõttu varguste toimepanemine on muutunud tema elustiiliks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17. juuni 2013. a otsuse nr 3-1-1-58-13 punktis 10 märkinud, et iga järgnev karistus peab olema senisest raskem. Maakohus on seda põhimõtet järginud ja on põhjendatult leidnud, et praeguses asjas tuleb mõista A. Kovšikile karistuseks reaalne vangistus 1 aastaks. Kuna A. Kovšik pani uued kuriteod toime katseajal, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult

§ 65

lg 2 sätteid ja suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tähtsust ei oma asjaolu, et eelmine kohtuotsus oli karistuse mõistmise hetkel veel jõustumata. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid A. Kovšikile varguste eest mõistetud karistuse ja mitme kohtuotsuse järgi mõistetud liitkaristuse tähtaega lühendada. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus jättis ekspertiisi tegemise kulu riigi kanda. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et maakohus on ekspertiisi tegemise kulu süüdistatavalt põhjendatult välja mõistnud. Praeguse asja materjalidest ja maakohtu otsusest nähtub, et maakohus on mõistnud süüdistatavalt välja 450 eurot määratud kaitsja tasu. See tasu koosneb vandeadvokaat Mati Senkeli poolt A. Kovšikule kohtueelses menetluses õigusabi osutamise (300 eurot) ja vandeadvokaat Liis Suiki poolt kohtumenetluses õigusabi osutamise eest (150 eurot). Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsjate poolt osutatud õigusabitoimingud vajalikud ja nende suurus põhjendatud. Seetõttu ei 3