) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus hindab, kas kaebuse edasine menetlemine on võimalik või esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kuna vaidlustatud haldusaktide toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, puudub kaebajal kaebeõigus haldusaktide tühistamise nõude esitamiseks. 8. Riigikohtu halduskolleegium on 13.11.2014 otsuse nr 3-3-1-44-14 p-s 12 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogist
lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust
lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 9. Kohus selgitas kaebajale 20.12.2018 kohtunõudes, et tal on võimalik minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele ning palus kaebajal kohtule teatada, kas ta soovib nõuet muuta. Kohus edastas kaebajale eelnimetatud kohtunõude 21.12.2018 e-posti aadressile IS@gmail.com, sest kaebaja palus 28.11.2018 avalduses kohtul edaspidi temaga kontakteeruda nimetatud e-posti aadressi teel. Kuna kaebaja ei kinnitanud kohtunõude kättesaamist, toimetas kohus kaebajale kohtunõude kätte
MS) § 3141 lg 2 koosmõjus.
MS § 306–315, 317 ja 319–
12. Vastavalt
Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13.
lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustajale ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud. 14. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata
lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale tagastamisele ka tasutud riigilõiv summas 15 eurot, arvestades
15.
MS § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine õigustatud kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb
MS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. 16. Seonduvalt käesoleva haldusasja liitmisega haldusasjadega nr 3-17-902 ja 3-17-2092 märgib kohus, et kuna kaebus jääb läbi vaatamata, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.