2-18-5093 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5093 Ts

) tulenevat kohustust. Menetluskulude kandmine KÜ poolt on õiglane ning motiveerib ühistut mitte piirama tulevikus avaldaja õigust saada teavet KÜ tegevuse kohta. Korteriühistu vastuväited

1. KÜ teatas 26.05.2018 menetlusdokumendis, et ta ei nõustu avaldusega järgmistel põhjustel:  Jaanuaris 2018 kutsuti avaldaja esindaja (A.Z) KÜ eelmise esimehe L.R juurde, sest soovis tutvuda dokumentidega. Tutvudes dokumentidega ütles A. Z, et ta ei saa millestki aru. Zi huvitas asjaolu, miks ta peab igakuiselt maksma 25 eurot. L.R seletas talle, et 05.04.2016 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et KÜ ei võta katuse remondiks laenu vaid kogub (alates aprillist
2. kuni 2017 aprillini) igakuiselt igalt korteriomanikult KÜ arveldusarvele 25 eurot.  KÜ 05.04.2016 üldkoosoleku otsus 05.07.2016 kehtib, sest keegi ühistu liikmetest ei ole seda vaidlustanud kohtu korras. Korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsust 3 2-18-5093 (katuse remondiks 25 euro maksmine) täidavad kõik KÜ liikmed. L.R pakkus A.Zile, et ta võib selgituste saamiseks pöörduda raamatupidaja poole, kuid avaldaja loobus kohtumisest raamatupidajaga.  Avaldaja nõuet temale KÜ konto väljavõtte esitamiseks 2016 ja 2017 kohta ei saanud rahuldada, kuna ta kuritarvitab alkoholi ja tihti tülitseb ning informatsioon, mis sisaldub nendes dokumentides, võib avaldada negatiivset mõju teistele elanikele.  Hooldus-ja haldustariifid olid kinnitatud 2000, kuid seoses KÜ esimehe äkksurmaga, ei õnnestunud leida dokumente, mis olid seotud tariifide kinnitamisega. Üldkoosoleku poolt kinnitatud tariife ei ole vaidlustatud 3 kuu jooksul pärast üldkoosoleku toimumist. Korteriomanik I Z, kes pikemat aega elab Venemaal, ei ole samuti vaidlustanud üldkoosoleku otsust tariifide kinnitamise kohta ning tasus alati KÜ poolt esitatud arveid (sealhulgas ka hooldus-halduskulud).  KÜ leiab, et avaldaja poolt tõstatatud küsimused on selged teistele KÜ liikmetele ning avaldaja küsimuste põhjuseks on asjaolu, et A.Z ei soovi võtta osa KÜ üldkoosolekutest, kus arutatakse KÜ jaoks tähtsaid küsimusi, mis on seotud KÜ eluga.
3. 05.07.2018 kohtule esitatud seisukohas vaidleb KÜ vastu sellele, et avaldaja nõuab suures summas menetluskulude tasumist. Kõik dokumendid, mida avaldaja varem nõudis, koguti kokku ning esitati temale tutvumiseks. KÜ-l puudub süü selles, et avaldaja ei soovinud ja ei saanud tutvuda dokumentidega, mis olid esitatud KÜ juhatuse poolt. Ta on ise seletanud, et ei saa millestki aru. Faktiliselt mingit vaidlust poolte vahel ei olnud ning avaldajal oli võimalus vaadata nõutud dokumendid ka juristi abita aga samuti saada ühistu juhatuse esimehelt selgitusi. Tuleb arvesse võtta, et menetluskulud kuuluvad väljamaksmisele juristidele väikestest rahalistest vahenditest, mida kogub väike KÜ oma majandustegevuse jaoks, sealhulgas suvel remondi tegemise vajaduste jaoks.
4. KÜ taotleb menetluskulude jätmist avaldaja kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Avaldaja esitas avalduse korteriühistu vastu juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja

§ 45lg 3 järgi hagita menetluses.

12.

§ 45

lg-d 1-3 näevad ette, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. 13. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 4 2-18-5093 14.

§ 45

lg 3 tuleneb, et ühistu liige võib pöörduda ühistu üldkoosoleku asemel ka kohtusse 2 nädala jooksul teabe andmisest keeldumisest või 4 nädala jooksul ühistu juhatusele taotluse esitamisest, kui taotlusele pole vastatud. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldaja on korteriühistu liige. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Avaldaja on esile toonud, et ta pöördus juhatuse poole taotlusega teabe saamiseks esimest korda detsembris 2017 ja siis ka jaanuaris 2018 (avalduse 2. lõige) ning ühistu vastas, kuid mittetäielikult. Juhatuse esimees L. R on suuliselt aga keeldunud dokumentide esitamisest ja soovitanud audiitorkontrolli taotleda juhul, kui avaldaja soovib ühistu üle kontrolli teostada. Kuna avaldaja ise on avalduses märkinud, et pöördus KÜ poole teabe saamiseks korduvalt (detsember 2017 ja jaanuar 2018), siis lähtudes 01.01.2018 jõustunud

§ 45lg 3, tulnuks avaldajal kohtusse pöörduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 136 lg 3 ja 5 alusel hiljemalt 28.02.

1. Avaldus on kohtule esitatud 03.04.2018 ja seega pärast seaduses sätestatud tähtaega. Seadus ei anna õigustlõpetava tähtaja möödumisel avaldajale õiguskaitset ja seega tuleks avaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
2. Kohtule esitatud dokumentide järgi on avaldaja volitatud esindaja A.Zi lepinguline esindaja Danil Lipatov pöördunud KÜ poole kirjaliku teabenõudega 14.02.2018 (t lk 6), milles omakorda viidatakse varasematele korduvatele pöördumistele detsembris 2017 ja jaanuaris
3. Uuesti on A.Zi esindaja pöördunud KÜ poole kirjalikult 16.03.2018 (t lk 27-28, 37-38) ning sellest pöördumisest nähtub, et ühistu on Danil Lipatovile vastanud esitades üldkoosoleku 05.04.2017 protokolli ja KÜ kulude ja tulude aastaaruande tabeli. Toimiku lk 32 pöördel oleva kirjaümbriku alusel tuvastab kohus, et ühistu on vastanud A.Zile kirjalikult 12.03.
4. Toimiku lk 34 alusel tuvastab kohus, et ühistu vastuses A.Zi esindajale 11.03.2018 (ekslikult aasta arvuks märgitud 2019) märgitakse, et A.Z ei külasta ühistu koosolekuid, on sage majandamiskulude võlglane (ei tasu vee eest), joob ning huligaanitseb, mille pärast on tulnud ka politsei kutsuda. Kohus leiab, et aina uute avalduste ja pöördumiste esitamisega ei saa luua uut alust kohtusse pöördumise tähtaja arvutamiseks. Avaldusest endast ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et avaldaja on ühe ja sama teabe saamiseks pöördunud ühistu poole esmalt detsembris 2017 ja siis jaanuaris
5. Kohus loeb, et jaanuaris esitatud pöördumine toimus 31.01.2018 ja seega möödus kohtusse pöördumise tähtaeg 28.02.
7. Kuigi avaldaja on kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, on KÜ nõustunud menetluses osalemisega ning vastates avaldusele selle ka rahuldanud (osas, milles see oli enne avaldaja kohtusse pöördumist rahuldamata). KÜ on 26.05.2018 kohtule esitatud vastuses avaldusele küll vastu vaielnud, kuid lisanud oma vastusele KÜ pangakonto väljavõtte 01.07.2017-31.12.2017 kohta (t lk 50-85) ja KÜ 05.04.2016 üldkoosoleku protokolli (t lk 86-89), millega on otsustatud koguda igakuiselt iga korteri kohta alates 2016 aprillist kuni 2017 aprillini 25 eurot katuse remondiks (ehk teisisõnu on KÜ avaldusele vastu vaieldes selle siiski rahuldanud, seni rahuldamata osas). Kohtueelselt on ühistu 12.03.2018 edastanud avaldaja esindajale A.Zile ühistu 05.04.2017 üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt on ühistu liikmed otsustanud pikendada katuse remondiks 25 euro kogumist kuni detsembrikuuni. Samuti on esitatud ühistu kulude ja tulude tabel 2017 aasta kohta (t lk 30-36). 5 2-18-5093 Katuse remondiks laenu võtmist ja laenulepingut ei ole ühistu esitanud põhjusel, et laenulepingut pole sõlmitud ja seesugust otsust pole ka vastu võetud (t lk 49 KÜ 26.05.2018 vastuse p 2).
8. Seega vaatamata sellele, et avaldaja on kohtusse pöördumise tähtaja möödumise tõttu minetanud õiguse nõuet esitada, on KÜ avaldaja nõude rahuldanud. Avaldaja on kohtule 13.06.2018 esitatud menetlusdokumendis vastuoluliselt leidnud, et KÜ on 26.05.2018 vastuses tema nõude rahuldanud osaliselt, kuid vaatamata sellele on avaldaja seisukohal, et tema nõuet saab lugeda rahuldatus.
9. Kohus leiab, et avaldaja nõue on KÜ poolt rahuldatud.

§ 45

tuleneb ühistu liikme õigus saada KÜ juhatusel teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda dokumentidega. Kohus on seisukohal, et dokumentidega tutvumise õigus ei tähenda, et ühistu peab igale vastava taotluse esitanud ühistu liikmele ühistuga seotud dokumendid saatma või kätte toimetama – see võib teatud juhtudel olla võimatu või ka ülemäära kulukas. Dokumentidega tutvumise õigus peab aga ühistu liikmel olema. Käesoleval juhul on KÜ saatnud avaldajale enne avaldaja kohtusse pöördumist ühistu üldkoosoleku protokolli 05.04.2017 katuse remondifondi kogumise tähtaja pikendamise otsustamise kohta summas 25 eurot ja kohtu vahendusel ühistu üldkoosoleku 05.04.2016 protokolli (tervikuna vene keeles ja väljavõttena eesti keeles, t lk 86-88) katuse remondifondi suuruse ja kogumise alustamise kohta. Kuna katuse remondiks pole laenu võetud, siis on eeltoodud KÜ üldkoosoleku otsuste esitamisega vastatud avaldaja nõudele kohustada korteriühistut andma avaldajale või tema esindajale informatsiooni koos aluseks olevate dokumentidega remondifondi- ja teeninduskulude tasumäärade ja nende üldkoosoleku poolt kinnitamise kohta. Ühistu selgituste kohaselt (t lk 49) on teeninduskulude määrad varasemalt kokku lepitud juba aastast 2000, mille kohta aga ühistu esimehe äkksurma tõttu pole dokumente leitud. Samas pole neid üldkoosoleku otsuseid keegi vaidlustanud ja neid on varasemalt täitnud ka avaldaja ise. Kohtu ette pole toodud tõendeid selle kohta, et need KÜ väited ei vasta tegelikkusele.

1. Avaldaja teine nõue on kohustada korteriühistut andma avaldajale või tema esindajale korteriühistu pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.01.2016 – 31.12.2017 kohta. KÜ esitas 26.05.2018 korteriühistu pangakonto väljavõtte perioodist 01.07.2017-31.12.2017 (t lk 50-85). Seega on KÜ rahuldanud ka avaldaja teise nõude.
2. Kuna avaldaja nõue on täidetud, siis kohus ei analüüsi seda, kas avaldajal on õigus kõigi avalduses nõutud dokumentide esitamist nõuda ning kas juhatusel oleks olnud alust keelduda dokumentide esitamisest või mitte.
3. Riigikohus on leidnud, et kui puudutatud isik on avaldajale tema nõutud teavet mingis osas andnud, siis tuleb avaldus selles osas jätta rahuldamata (vt ka RKTK määrus tsiviilasjas nr 3-21-139-16 p 20).
4. Eeltoodu alusel tuleb avaldus esimese ja teise nõude osas jätta rahuldamata, kuna käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole avaldajal avalduses märgitud nõuet KÜ vastu – see on KÜ poolt osaliselt enne kohtusse pöördumist ja osaliselt menetluse käigus rahuldatud.
5. Avaldaja kolmas nõue on kohustada KÜ-d mitte piirama avaldaja või tema esindaja õigust saada teavet KÜ tegevuse kohta ja tutvuda KÜ dokumentidega. Kohus leiab, et avaldaja kolmas nõue tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 6 2-18-5093
6. TsMS § 423 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 25.

§ 45

kohaselt on korteriühistu liikmel õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Samas pole see õigus absoluutne, ühistu juhatusel on teatud juhtudel õigus keelduda teabe andmisest. Seega peab igal konkreetsel juhul juhatus hindama, kas esineb alust keelduda teabe või dokumentide väljastamiseks või mitte. See aga tähendab, et korteriomanikul ei ole võimalik pöörduda kohtusse abstraktse nõudega igal juhul panna korteriühistule kohustus mitte piirata korteriomaniku õigust saada teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Ka kohus saab kohustada korteriühistut avaldama ainult konkreetset nõutud teavet või dokumenti ainult pärast seda, kui hindab, kas esineb või ei esine alus konkreetse teabe andmisest keeldumiseks.

1. Seega jätab kohus avaldaja kolmanda nõude läbi vaatamata. Menetluskulud
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda.
3. Kohus leiab, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega.
4. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (RKTK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Kohus leiab tuginedes TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusele, et käesoleva vaidluse asjaoludest tulenevalt on põhjendatud jätta kulud iga menetlusosalise enda kanda. Esmalt leiab kohus, et avaldaja on kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, teiseks on KÜ avaldaja nõude enne kohtusse pöördumist osaliselt rahuldanud, kolmandaks rahuldas KÜ avaldaja teise nõude kohtumenetluse käigus esimese kohtule esitatud dokumendiga ja neljandaks jätab kohus avaldaja kolmanda nõude läbi vaatamata. Need on põhjused, miks kohtu arvates ei ole alust jätta menetluskulusid KÜ kanda.
5. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaks määramiseks.
6. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise vaidlustamine toimub TsMS § 178 sätestatud alustel ja korras. Kohtu täiendavad selgitused
7. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. 7 2-18-5093 /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 1 1 8