Obsah (7)

§ 113§ 76§ 100§ 82§ 35§ 42§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 20. dets

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1100 eurot alates 19.06.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 76% ulatuses A U kanda ja 24% ulatuses BB Finance OÜ kanda.
2. Mõista A Ult välja BB Finance OÜ kasuks riigilõiv 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot. Edasikaebamise kord Hagiavalduse asjaolud Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
3. Kostja on esitanud 07.05.2017 BB Finance OÜ veebikeskkonna www.bongabonga.ee kaudu laenutaotluse nr
4. Laen summas 800 eurot oli väljastatud 07.05.2017 kostja Swedbank panga arvelduskontole nr xxx ja laenu tagastamise tähtaeg oli 06.06.
5. Kostja on esitanud 15.05.2017 BB Finance OÜ veebikeskkonna www.kiirlaenud.ee kaudu laenutaotluse nr
6. Laen summas 300 eurot oli väljastatud 15.05.2017 kostja Swedbank panga arvelduskontole nr xxx ja laenu tagastamise tähtaeg oli 14.06.
7. Kostja ei ole laenu tagastanud.
8. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1100 eurot, intress 41,36 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kahju 70 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 255,32 eurot, viivist 24% aastas põhinõudelt 1100 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 19.06.2018 ning hageja poolt tasutud riigilõiv 225 eurot.
9. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos lisadega kätte 16.11.2018 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
10. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud BB Finance OÜ-ga laenulepingu, mida tõendavad 07.05.2017 ja 15.05.2017 laenulepingu põhitingimused ja laenulepingute üldtingimused. Laenulepingute alusel on kostjale kokku antud laenu 1100 (800+300). Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasi maksnud, siis tuleb see temalt hageja kasuks välja mõista summas 1100 eurot.
2. 07.05.2017 laenulepingu põhitingimuste punkti 7.2 kohaselt on intressisumma 30,08 eurot ja intressimäär punkti 8 kohaselt 45,8% aastas. 15.05.2017 laenulepingu punkti 7.
3. kohaselt on intressisumma 11,28 eurot ja intressimäär p 8 kohaselt 45,8% aastas. Seega tuli kostjal intressi kokku maksta 41,36 (30,08+11,28) eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see temalt hageja kasuks välja mõista. 7.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kuna viivisemäär on tavapärasest kõrgem, siis vähendab hageja viiviseid 0,065754%-ni päevas (24% aastas). Mõlema lepingujärgne viivisemäär on 0,12% päevas ehk 43,8% aastas (p 11). Seega on hageja hagiavalduses arvestanud sissenõutavaks muutunud viivised vähendatud viivisemääras, milleks on 24% aastas. 8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist

§ 35järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11) 9. Mõlemas lepingus on kokkulepitud viivisemäär 43,8% aastas. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas. 10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle 5,5 korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine. 11.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 85,10 eurot: Võlaperiood % aastas 07.07.2017-18.06.2018 8 15.06.2017-18.06.2018 8 Võla summa eurodes Viivitatud päevade viivise summa arv eurodes 800 347 60,84 300 369 24,26

1. Hagiavalduses on hageja esile toonud, et laenuandja on saatnud kostjale meeldetuletuskirju 10 euro väärtuses ning võla sissenõudmisega tegelev volitatud esindaja 60 euro väärtuses. Hageja ei ole tõendanud, et tal on võla sissenõudmisega kulu tekkinud, mistõttu jätab kohus hageja nõude, kahju 70 euro väljamõistmiseks, rahuldamata.
2. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et 1100 eurot, intress 41,36 ja sissenõutavaks muutunud viivised 85,10 eurot, kokku 1226,46 eurot ning alates 19.06.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (1100 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 76% ja hageja kanda 24% ulatuses.
4. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 171 eurot (225*76%). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik