Hageja palub vähendada hagejale makstavat elatist määrani 166,66 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/3 Eesti Vabariigi poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja on nõus igakuisele elatisele lisaks tasuma põhjendatud vajaduse korral kostja erandlikke tavapärasest suuremaid kulusid, kui kostja seaduslik esindaja on neist hagejat eelnevalt teavitanud ning kulud on põhjendatud. Kuna hagejal on sündinud pärast tsiviilasjas 2-06-17418 otsuse tegemist veel üks laps, on hageja õigustatud pöörduma TsMS § 459 lg 1 alusel kohtupoole elatisnõude, sh elatise suuruse, uuesti läbivaatamiseks. Hagejal puudub informatsioon lapse ema sissetulekute kohta. Hageja palub kohut kohustada lapse ema esitama tõendid oma sissetulekute kohta. Hageja palub muuta tsiviilasjas 2-0617418 tehtud kohtuotsust ning mõista hagejalt välja elatis kostjale summas 174,50 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus 28.05.2014 vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole elatise nõudega, vaid kohtuotsusega määratud korduva kohustuse muutmise nõudega, mistõttu peab hageja tasuma riigilõivu. Kostja ei nõustu sellega, et hageja on last ülal pidanud näiteks Moskvas käimise ajal ja sellega, et temal on õigus, kui ostab lapsele riideid või veedab koos lapsega aega ning teeb selleks kulutusi, elatise vähendamist nõuda. Isa maksab lapsele elatist ebakorrapäraselt kogu jooksva kuu vältel.
Kui kostja on teinud lapsele kulutusi, milles ta lapse emaga ei ole eelnevalt kokku leppinud, on ta need tasumisele kuuluvast elatisest maha arvestanud ning selle võrra elatist vähem tasunud. Kostja elatise tasumist tõendab ema konto väljavõte elatise laekumise kohta. Asjaolu, et hagejal on sündinud veel üks laps, ei ole selleks erandlikuks asjaoluks, mis hageja esitatud väiteid kõiki asjaolusid kogumis silmas pidades annaks õiguse elatise vähendamiseks. Hageja väited ei anna alust eeldada, et oluliselt on muutunud asjaolud võrreldes kohtu poolt elatise välja mõistmise ajaga. Viru Maakohtu 28.06.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-17418 välja mõistetud elatise suuruse arvestamisel lähtus kohus lapse isa sissetulekutest, mis olid otsuse tegemise aja kohaselt 2600 krooni ehk 166,17 eurot kuus ning juunis 2007 maksti isale ühekordselt toetust 3400 krooni ehk 217,30 eurot. Käesoleval ajal on isa sissetulek hagis esitatu põhjal 870 eurot netos. Seega on hageja varanduslik olukord suurenenud viis korda. Kui ka arvestada hageja 166 euro tasumist teisele lapsele, on ikkagi hageja materiaalne olukord tunduvalt paranenud võrreldes kohtuotsuse tegemise seisuga. Ka ei ole hageja teine laps elatise maksmise tõttu kostjale halvemas olukorras. Elatise tasu summas 166,66 eurot on hageja ja hageja lapse ema kokkulepet silmas pidades järelikult piisav isa poolne panus teisele lapsele elatise tasumiseks. Seega puuduvad sedavõrd erandlikud asjaolud, et elatise vähendamise nõuet rahuldada. Hageja elatise võlgnevuse sissenõudmiseks esitas kostja avalduse täitemenetluse algatamiseks kohtutäiturile. Täiteasjas nr 022/2018/1342 esitas hageja kaebuse, milles süüdistas ema elatise nõudmist väljapressimisena. See asjaolu näitab üheselt hageja hoolimatut suhtumist elatise tasumisse ning et põhjus, miks hageja nõude esitas, ei ole mitte hageja ebapiisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Ka ei ole põhjendatud hageja väited elatise vähendamiseks seetõttu, et hageja veedab koos pojaga aega ning teeb sel ajal kulutusi. Kostja on 13.a noormees, kes on kasvueas, kelle vajadused toidu ja riiete jaoks suurenevad, kes vajab harjunud elukorralduse kohaselt ka meelelahtust ja taskuraha, kes käib kõige muu kõrval igakuiselt karate trennis tasuga 50 eurot kuus, talve ja suvelaagrites ning võistlustel, mille maksumus 2017.a oli 440 eurot, lisaks taskuraha ka laagritesse ja võistlustele. Ema võimaldab pojal vähemalt kord aastas välismaal reisil käia. Seega ei ole elatise vähendamine mitte mingil juhul põhjendatud ka lapse vajadustest lähtudes, seda enam, et saab üldtuntuks lugeda asjaolu, et lapse kasvades kulutused temale suurenevad, mitte ei vähene ning hageja viidatud 2013 aasta uuring ei ole asjakohane. On üldteada ka elukalliduse suurenemine. Lapse ülalpidamist tuleb tasuda arvestades lapse vajadusi ja elulaadi (
Tegemist on seega ka sotsiaalselt aktiivse isikuga ning seoses 3 2-18-6461 sellega on alust kahelda hageja väidetes tema praeguste sissetulekute kohta ning ka võimekuses tasuvamat töökohta otsida. Euroakadeemia kodulehelt on näha, et hageja on teostanud tasulises ülikoolis magistriõpet. See asjaolu viitab selgelt, et hageja varjab tegelikkuses oma sissetulekut. Ka ei ole tõsiselt võetav väide, et hagejal puuduvad võimalused tasuvama töökoha leidmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva piisava sissetuleku hankimiseks. Kohustundlik lapsevanem võtab endale lisatöö, et kindlustada alaealiste laste ülalpidamine, selleks ei ole vajalik isegi töökoha vahetus. On küllaldaselt erialaseid teadmisi mittevajavaid töökohti, kus saab töötada ka õhtusel ajal ning seda ilma eesti keelt tasemel oskamata. Kostja palub jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata. Kohtuistung Hageja vastas kohtule, et ta soovib elatist vähendada. Tal on kaks last, 13.a ja 4,5.a. Viru Maakohtu otsuse ajal 28.06.2007 oli pool miinimumpalga summast mõistlik summa. Praegu on miinimumpalk tõusnud, see summa on ebareaalne. Hageja töötab firmas, kus toonereid täidetakse. Hagejal endal ei ole firmasid, ta on vanemate ettevõttes juhatuse liige, aga palka ta sealt ei saa, kuna ta ei tööta seal. Hageja on esitanud sissetulekute suuruse kohta dokumendid. Hagejal on auto Honda xxx, kinnisvara talle ei kuulu. Hageja suhtleb lapsega iga päev läbi interneti/telefoni. Laps elab koos emaga. Praegu hageja lapsele riideid ei osta, kuna ema ei aktsepteeri seda. Neil on kokkulepe, et isa ja laps saavad iga nädal kokku ja ~30 eurot vähemalt kulutavad kuus, kuna ostavad kohvi ja kooki. Suvel on nad käinud jalgsi, sest ilmad olid ilusad. Praegu nad on käinud ka kohvikus. Hageja vanaema elab Moskvas ja hageja käis eelmisel aastal seal lapsega. Täitemenetluses on elatise võlg ~1500 eurot kokku. Miinimumpalk hakkas tõusma ja hageja seda ei pannud tähele, 10 aasta pärast lapse ema esitas kohtutäiturile nõude, et isa pole täitnud. Elatist on vaja maksta veel 5 aastat. Hageja on kõik 13 aastat lapsega suhelnud ja sinna ka raha pannud. Hageja on nõus poisile raha andma, aga ta soovib näha, kuhu see raha läheb. Hageja elab üksi vanemate korteris (50m3) ja kannab ka korteri kulud, vanemad elavad ise Kohtla-Järvel. Laps räägib, et ta ei saa taskuraha. Hageja ema töötab KohtlaJärve linnavalitsuses ja hageja on perefirmas juhatuse liige, sest ema ei saa olla seal linnavalitsuse töö tõttu. Korterühistus x oli hageja juhatuse liige, kuna põhikiri lubas ja ta loobus sellest, kuna ta ei teinud midagi. Remondi ajal hageja aitas nõuandega, et milline hind on parem. Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et 28.01.2014 sündis veel üks laps, kelle osas on hagejal ka ülalpidamiskohustus. Teise lapse emaga on tehtud kokkulepe, et elatis on 1/3 vabariigi kehtestatud miinimumpalgast. Hageja veedab iga päev peaaegu lapsega aega. 178,50 eurot kuus on hageja nõus maksma elatist alates kohtuotsuse tegemisest. Praegu on maksnud 250 eurot. Hageja sissetulek on muidugi suurenenud, kuid elukallidus on ka suurenenud. Riigikohus on öelnud ka, et tuleb vaadata mõlema vanema sissetulekut ja lapse vajadusi. Täna lapse tegelikke kulusid ei tea. 50 eurot kuus oli trenn. Hageja on palunud, et pangakonto väljavõte esitataks ema poolt. Hagejal on materiaalne olukord muutunud. Elatise miinimum on nii palju suurenenud, võrreldes varasemaga. 300 eurot kätte jääb hagejale endale. Hageja palub hagi rahuldada ja vähendada elatist summani 178,50 eurot kuus, jätta kummagi poole kohtukulud endi kanda ning kindlaks määrata elatise maksmise kuupäev. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et ema võimaldab lapsele välismaa reisi, laps tahab taskuraha saada ja käib trennides. Kostja jääb seisukoha juurde, et majanduslik olukord on paranenud vastupidiselt kohtuotsuse tegemise ajaga, kui elatis välja mõisteti ja palub mitte hagi rahuldada. Mitte kumbagi alust ei ole, ei lapse vajaduste muutumist, mis vastupidiselt kasvades suurenevad ega ei ole muutnud halvemaks hageja majanduslik seis, vastupidi, paranenud. Hagejal on töökoht, juhatuse liige perefirmas, juhatuse liige korterühistus. Hagejal on kõrgharidus ja miski ei piira teda, et töötada suurema sissetulekuga töökohal; ei ole vaja tegeleda vaid toonerite täitmisega, vaid võiks leida palju tasuvamat ja paremat tööd. Kohtu seisukoht 4 2-18-6461 Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks hageja oma lapsele on.
lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja palub vähendada temalt kostja kasuks välja mõistetud elatist ja mõista välja elatis vastavalt kohtuistungil avaldatule summas 178,50 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Viru Maakohtu 28.06.2007 otsusega tsiviilajas nr 2-06-17418 on hagejalt lapse (kostja) ülalpidamiseks välja mõistetud elatis, mis käesoleval ajal ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejal on peale kostja veel üks laps (sündinud 28.01.2014), mis on tõendatud rahvastikuregistri andmetega. Seega oli kuni 28.01.2014 hagejal ülalpidamiskohustus ühe alaealise lapse suhtes ja alates 28.01.2014 on hagejal ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Lähtudes eeltoodust on ühe ülalpeetava lisandumisega hagi esitamise aluseks olevad asjaolud tekkinud pärast hagejalt kostjale elatise välja mõistmist. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodust ei saa pidada kostjale miinimumsummas elatise maksmist ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamiseks. 5 2-18-6461 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja elavad eraldi. Seega on hagejal kui lahus elaval vanemal
Kostja on hageja laps, seega on ta õigustatud hagejalt elatist saama. Kuna kostja kasuks on elatis kohtuotsusega välja mõistetud
lg 1 sätestatud alammääras, ei pea kostja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus kostja esmavajadusi ning põhjendatud kulusid. Hageja on väitnud, et hageja kohtub kostjaga vähemalt korra nädalas, käib lapsega väljas ja ostab vastavalt vajadusele lapsele riideid, millega täidab lapse ülalpidamiskohustust vahetult vähemalt 30-50 euro eest kuus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps viibib kokkulepitud ajal koos isaga, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Samuti on kohus seisukohal, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 tehtud kohtuotsuse punktis 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kohtub kostjaga, veedab lapsega aega ja maksab arved ühiste kohvikukülastuste eest. Samuti on kostja külastanud koos hagejaga sugulasi Moskvas, millise reisi kulud kandis samuti hageja.
lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus leiab, et hageja poolt nimetatud kulud saab elatise hulka arvata ainult siis, kui kostja vanemad selles kokku lepivad. Kohtu hinnangul ei ole hageja ja kostja koos viibimise aeg ühes kuus sedavõrd pikk aeg, et annaks alust miinimummäärast väiksemat elatist välja mõista. Laps elab põhilise aja ema juures ja lapse ema peab kandma olulise osa lapsega seotud kuludest. Lapse isa juures viibimine või väljas ja kohvikus kohtumine neid kulusid olulisel määral ei vähenda. Lapse toidukulude osas isa juures viibimise ajal on kostja vanematel võimalik eraldi kokku leppida ja teha vastavas osas ümberarvestus. Kuivõrd kostja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele, jalanõudele ja koolitarvetele teeb vanem, kellel on igapäevane ülevaade ja teave lapse vajadusest, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti ning millega välistataks ka võimalikud põhjendamatud vaidlused lapse riiete või koolitarvete või muu lapsele esmavajaliku üle kostja vanemate vahel. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostjaga koos elav lapse ema on oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostja ema varalise seisundi kohta. Päringute vastuste andmetel ei ole kostja emal osalust äriühingutes ja sõiduautot. Kostja ema omandis on korteriomand Tallinnas, mis on ka kostja elukohaks ja sõiduauto Toyota Yaris (ehitusaasta 2011). Kostja seaduslik esindaja ei ole väitnud, et ta ei suuda lapsele ülalpidamist anda vähemalt miinimumsummas ja selle tõttu ei kogu kohus tõendeid kostja ema sissetulekute kohta. Hageja on esitanud arvelduskonto väljavõtte, millega on tõendanud, et temale OÜ x poolt makstav töötasu on vähemalt 807,20 eurot (neto). Hagiavalduse kohaselt on hageja töötasu suurus 870 eurot. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja varalise seisundi kohta. Hageja oli x korteriühistu juhatuse liikmena registris kuni 27.06.2018 ja on Osaühingu x juhatuse liige. Hageja kinnitusel ei ole ta korteriühistult ja osaühingult töötasu saanud. Hageja omandis on sõiduauto Honda Accord (ehitusaasta 2005). Rahvastikuregistri andmetel ei ole hageja abielus, seega ei ole hagejal ühisvara. Tulenevalt hageja 6 2-18-6461 sissetulekust on hageja ülalpidamisvõime käesoleval ajal 217,50 eurot kuus (870:4, 2 last ja hageja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hageja enda ülalpidamiseks ½ sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidmiskohustus ka teisel vanemal. Hageja tasub 2014.a sündinud lapsele vanemate kokkuleppel elatist mitte vähem kui 1/3 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 märkinud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole Viru Maakohtu 28.06.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-17418 välja mõistetud elatis üldjuhul hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita, kuna
lg 1 mõtte kohaselt peab iga vanem olema võimeline maksma lapsele elatist vähemalt miinimumsummas. Kohus on seisukohal, et hagejal on võimalik täita kõiki oma ülalpidamiskohustusi, arvestades, et
lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg 1 nimetatud olukorras (st ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist), peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes
lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka
Kuna
lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.
lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2018. aasta II kvartalis 1321 eurot ning III kvartalis töötuse määr 5,2% (http://www.stat.ee). Kohtu seisukoht on, et hagejal tuleb laste ülalpidamiseks rohkem pingutada. Hageja on noor töövõimeline isik. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks mistahes takistusi teenida sissetulekut vähemalt keskmise brutopalga ulatuses, millest piisaks tema lastele elatise kindlustamiseks vähemalt miinimummääras, ilma et selle tõttu oleks üks või teine laps ebasoodsamas olukorras. Asjaolu, et hagejal on raskusi eesti keele oskusega ja selle tõttu töökoha valikuga, ei ole elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks. Kohus leiab, et kui hageja või 7 2-18-6461 hageja teine laps osutub kostjale miinimummääras elatise maksmisel elatise osas vähem kindlustatuks kui kostja, siis on hageja kohustus teenida sissetulekut ja kindlustada, et niisugust ebavõrdsust ei tekiks. Kohus arvestab väljamõistetud elatise vähendamise üle otsustamisel ka hageja võimalusi sissetulekut saada. Oma laste ülalpidamine on laste isa kohustus ja ülalpeetavate arvu suurenedes on kostja teadlik, et tal tuleb ülal pidada kõiki alaealisi lapsi ning kostja valikute pärast ei pea kannatama lapsed. Seega on tegemist hageja teadliku ning läbikaalutud otsusega ning hageja arvestusega oma olemasolevate ning tulevaste ülalpidamiskohustuste osas. Samuti on osa laste kuludest kõigi laste osas kaetud riikliku peretoetusega. Kohus nõustub hagejaga selles, et elatise väljamõistmisel 2007.a arvestas kohus kostja majanduslikku seisundit, mille järgi oli hageja sissetulek kohtuotsuse tegemise ajal 2600 krooni (166,17 eurot) kuus ning juunis 2007 maksti isale ühekordselt toetust 3400 krooni (217,30 eurot). Käesoleval ajal on hageja sissetulek hagis esitatu põhjal 870 eurot netos, seega on hageja majanduslik seisund muutunud ja sissetulek suurenenud. Kohus on seisukohal, et Riigikohtu 22.03.2017 lahendi kohtuasjas nr 3-2-1-174-16 mõtteks ei olnud määrata, et iga lapse igakuine ülalpidamiskulu on RAKE poolt läbiviidud uuringus nimetatud suurus, vaid juhtida seadusandja tähelepanu vajadusele kaaluda, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks
Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub hagejaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui
lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla
Kohus leiab, et hageja põhjendused ei ole veenvad ja hageja võimetus teenida sissetulekut oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks vähemalt miinimumsummas, ei ole tõendatud. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal; lg 2 igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides. Teisi asjaolusid, mis võiksid takistada hagejal endale ja oma lastele vähemalt miinimumsummas ülalpidamist teenida, ei ole hageja kohtu ette toonud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta elatise nõudmise ning muutmise hagi läbivaatamise eest. Käesolevas hagiavalduses taotleb hageja kohtuotsusega välja mõistetud elatise muutmist, seega ei võeta hagilt riigilõivu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 8 2-18-6461 Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 4,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi järgmiselt: hagimaterjalidega tutvumine, konsultatsioon 1,5 tundi; hagiavaldusele vastuse koostamine 2 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine 0,25 tundi, kohtuistungil osalemine 40 minutit. Tsiviilasja toimiku andmetel on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi kostja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine kohtuistungil) tervikuna arvestades peab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja vastavat ajakulu 4,5 tundi, põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 kostja menetluskulud kindlaks summas 450 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastuses hagile menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.