Obsah (4)

§ 159§ 109§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-16-2433 Otsuse kuupäev 18. jaanuar 2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi AS Kuusakoski kaebus Keskkonnainspektsiooni 23

§ 159lg 1).

8. Seoses vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtmisega (tl 179–181) kuulub kaebus seega rahuldamisele.

§ 159

lg 1 järgi ei saa kohus õigeksvõtu järel enam vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama.1

1. Vastustaja tugineb kaebust õigeks võttes Tartu Ringkonnakohtu 08.11.
2. a otsusele asjas nr 3-16-616, milles olid käesoleva asjaga samad menetlusosalised ja milles tuvastati, et kaebajale samasisuliste ettekirjutuste tegemiseks puudus õiguslik alus. Seetõttu tühistab halduskohus analoogselt viidatud kohtuotsusega ettekirjutuse kaebajat puudutavas osas ja rahuldab tuvastamisja keelamiskaebuse.
3. Kolmas isik ei ole esitanud vastuväiteid õigeksvõetud kaebuse rahuldamisele (

§ 159lg 4).

11.

§ 109lg 2 kohaselt tuleb esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 108lg 1 ls 1).

Otsus tehakse vastustaja kahjuks. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

1. Kaebaja taotleb vastustajalt 5665,80 euro menetluskulu ja 45 euro riigilõivu väljamõistmist ja 15 euro riigilõivu tagastamist. T. Saar, Halduskohtumenetluse seadustik kommenteeritud väljaanne, Koost. K. Merusk ja I. Pilving, Tallinn, kirjastus Juura, 2013, lk
2. 1 2
3. Kolmas isik taotleb 561,60 euro väljamõistmist. Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast kaebuse õigeksvõttu tekkinud kolmanda isiku menetluskulusid summas 43,20 eurot (

§ 108lg 5 ls 1), millises osas ei esine seega alust menetluskulude väljamõistmiseks.

1. Vastustaja taotleb kaebaja menetluskulude vähendamist 4503,80 euroni.
2. Kohus ei nõustu täielikult vastustaja käsitlusega menetluskulu vähendamisest. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajakulude suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (vrdl nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla aga asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus on neil asjaoludel seisukohal, et vastustaja taotlus ei ole täielikult põhjendatud. Asjas on enne kaebuse õigeks võtmist läbiviidud täiemahuline eelmenetlus. Kohtuasjas 3-17-616, millele vastustaja kaebust õigeks võttes viitas, jäid kaebajale välja mõistetavad kulud esimeses ja teises kohtuastmes suurusjärku 4000 eurot ja asi vaadati läbi istungimenetluses. Kaebaja pidi käesolevas asjas aga halduskohtu õigusvastase esialgse õiguskaitse määrusele esitama määruskaebuse ringkonnakohtule. Kohtupraktika kohaselt ei oma tähtsust mitu advokaati menetlusosalist esitas, kui nende töö ei ole dubleeritud (RKHKo 3-3-1-28-09). Kohtupraktikas on väljamõistetavate menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel peetud kohaseks võtta arvesse seda, kas esindaja on mõne teise vaidluse kaudu kursis haldusasja materjalidega (RKHKo 3-3-1-49-05). Võttes arvesse, et käesolev asi oli üks esimesi, mis mõjutas advokaatide tööaega, aga ka seda, et kohtute menetluses on olnud arvukalt samasisulisi vaidlusi samade poolte vahel, milles on kaebaja menetluskulud olnud valdavalt väiksemad ja kuna kohtud on ka väiksemad menetluskulud välja mõistnud, siis mõistab kohus kaebajale välja 5000 eurot menetluskulu ja 45 eurot riigilõivu ning tagastab 15 eurot riigilõivu (

§ 104lg 5 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ 3