KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12475 Kohtuasi XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.01.2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja/apellant YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Keelduda menetlusse võtmast YY apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 17.01.2019 otsuse peale.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 1
(3)andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus
- 22.08.2018 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Kostja ei soovinud abielu lahutada. Samuti teatas kostja, et ei soovi, et abielu lahutamise korral kannaks hageja tema perekonnanime.
- 17.01.2019 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja lahutas poolte abielu, mis oli registreeritud XX.XX.XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr 49-32-2013/
- Kohus määras, et hageja nimeks pärast abielu lahutamist jääb XX. Otsuse põhjendustes märkis kohus mh, et menetlusosalisel on õigus otsustada, kas ta soovib abielueelse perekonnanime taastamist. Hageja on soovinud praeguse perekonnanime säilitamist. Apellatsioonkaebus
- 21.01.2019 esitatud apellatsioonkaebuses ei nõustu kostja maakohtu otsusega resolutsiooni punkti 4 osas, s.o osas, milles kohus määras, et hageja nimeks pärast abielu lahutamist jääb XX. Kostja leiab, et tema nõusolekuta ei ole hagejal õigust jätta tema perekonnanime ning et kohus ei rääkinud sellest sõnagi. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul sellise olukorraga tegemist. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 651 lõikest 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes osas, milles kohus määras, et hagejale jääb abielu ajal kantud perekonnanimi. Seega ülejäänud osas, mh poolte abielu lahutamise osas, ei ole kostja otsust vaidlustanud.
- Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium, et kostjal puudub õiguslik alus abielu lahutamisel nõuda kohtult hageja perekonnanime muutmist (abielueelse nime taastamist). Maakohus on kaevatavas lahendis õigesti märkinud, et isikul on õigus otsustada, kas ta soovib abielueelse nime taastamist. Eeltoodu on kooskõlas ka nimeseaduse (NS) § 11 lõikega 1, mille kohaselt abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Seega eelduslikult säilib isikul abielu ajal kantud perekonnanimi, v.a isiku poolt vastupidise avalduse esitamisel. Hageja ei ole avaldust abielueelse nime taastamiseks esitanud. NS § 11 ei näe ette teise abikaasa õigust perekonnanime valikut ehk otsustust, kas abielludes nime vahetanud isik soovib jätta abielu ajal kantud perekonnanime või taastada varem kantud perekonnanime, vaidlustada. Seega ei pidanud kohus selles osas ka kostja arvamust küsima. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul võimalus kostja apellatsioonkaebust rahuldada, mistõttu on tegemist perspektiivitu kaebusega TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 mõistes. 2
(3)- Kooskõlas TsMS § 637 lõike 1 punktiga 6 ja § 638 lõikega 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium märgib, et on hinnanud kaebuse menetlusse võtmisel kõiki kaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et kaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Praegusel juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega kaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele kaebuse väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
- Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna kaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning seda ei edastatud vastustajale vastamiseks, mistõttu vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid tekkida. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)