Obsah (12)

§ 67§ 11§ 76§ 100§ 101§ 108§ 635§ 637§ 643§ 113§ 1131§ 115

2-17-130980 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 18. detsember 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-1

§ 67

lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 3 ja p 6, § 103 lg 1 ja lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1131 lg 2, § 115 lg 1, § 127, § 128 lg 2, § 635 lg 1, § 636 lg 1, § 637 lg 3, §

1. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja märgib, et:  kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud suulist töövõtulepingut, mille alusel oleks hageja kostjale hagis nimetatud tööd teostanud;  poolte vahel puudub kokkulepe tunnitasu 30 euro osas;  kostja seaduslik esindaja ei ole hagejaga mistahes akte vms. allkirjastanud;  poolte vahel puudub kokkulepe viivise määraga 0,25% päevas, tasumiseks; 2 2-17-130980  kostja ei nõustu hageja viivisenõude arvutusega;  juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud, palub kostja vähendada viivist mõistliku ja põhjendatud suuruseni;  hageja ei ole tõendanud kahjunõuet, selle suurust, põhjendatust, vastavust turutingimustele ega ka selle õiguslikku alust;  kostja ei ole hageja nõudega kunagi nõustunud, mida kinnitab ka kostja 16.12.2017 e-kiri hagejale (tl 98). Kohtu põhjendused
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte ärakuulamine toimus 01.11.
6. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
7. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja lepingulised esindajad, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse

§ 11

lg-st 1, mille kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 643

kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. 10. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel hageja kostjale töid teostas, või mitte. 11.

§ 11lg 1 kohaselt võib lepinguid sõlmida suulises vormis.

Kohus leiab, et toimikus olevate materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 16.05.2017 suuline töövõtuleping, mille alusel hageja teostas kostjale kaevetöid ajavahemikul 16.05.2017-19.05.2017 3 2-17-130980 ja 22.05.2017 aadressil xxx ja xxx. Kostja kohustus hagejale tehtud tööde eest tasuma 30 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Vastavalt tööde üleandmis- ja vastuvõtmise aktile esitas hageja kostjale arve nr 2205 summas 1 692 eurot (tl 29), mille maksetähtajaks oli märgitud 08.06.2017. Poolte vahel suulise töölepingu sõlmimist kinnitab kostja seadusliku esindaja 12.12.2017 e-kiri (tl 34), milles kostja seaduslik esindaja tunnistab võlgnevust hageja ees, kuid märgib, et ei saa võlgnevust tasuda rahapuuduse tõttu. Kuivõrd kostja on võlgnevust tunnistanud, siis puudus vaidlus ka töötundide arvu, tunnitasu ja viivise suuruse üle. Tööde üleandmis- ja vastuvõtmise akt (tl 28) on allkirjastatud hageja esindaja A Z poolt. Tunnistaja A Z poolt kohtuistungil antud ütlused kinnitavad samuti asjaolu, et hageja teostas töid kostjale (tl 113-114). Tunnistaja A Z ütlustega on ka tõendatud, et kostja poolt võttis tööd vastu kostja esindaja E T, kes andis objektidel ka töökorraldusi. Asjaolu, et tunnistaja ei teadnud kõiki kuupäevi ja objektide asukohti täpselt on mõistetav, kuna tööde teostamine toimus mais 2017 ning tunnistaja teostas töid ka teistel objektidel. Seega töövõtulepingust tulenevalt oli hagejal kohustus teha kostjale tellitud tööd ja kostja kohustus tehtud tööde eest hagejale tasuma. Kostja on esitanud tõendina ka kostja seadusliku esindaja poolt hagejale 16.12.2017 saadetud e-kirja (tl 98), millega kostja soovib tõendada, et kostja ei ole hageja nõudega nõustunud. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud e-kiri, et kostja pole hageja nõudega nõustunud. Nimetatud e-kiri on saadetud hagejale peale kostja eelnevalt saadetud e-kirja, millises kostja tunnistas võlgnevust hageja ees. Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 1 692 eurot. 12.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 0,25% iga maksega viivituses oleva päeva eest. Viivise suurus 0,25% päevas on kokku lepitud tööde üleandmis- ja vastuvõtmise aktis (tl 28). Hageja esitas kostjale 24.05.2017 arve nr 2205 summas 1 692 eurot ning maksetähtajaks oli 08.06.
2. Hageja on arvestanud viivist alates 08.06.2017 kuni hagi esitamiseni, s.o. 23.03.2018 (288 päeva) summas 1 218,24 eurot. Kostja on palunud hageja viivisenõuet vähendada mõistliku suuruseni.
3. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Hagejal oli õigus arvestada viivist alates arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o. 09.06.
4. Hagi esitati kohtule 23.03.
5. Seega oli viivise summaks hagi esitamise seisuga perioodi 09.06.2018-22.03.2018 (k.a.), s.o. 287 päeva, eest 1 214,01 eurot (1692x0,25/100x287). Kohtu hinnangul ei ole hageja viivise nõue ülemäära suur ja põhjendatud ei ole viivise vähendamine. Kostja on olnud arve tasumisega pikka aega viivituses. Kostja ei ole teinud omaltpoolt pingutusi arve tasumiseks ega püüdnud hagejaga kokkuleppele jõuda arve tasumise osas. Ka ei ole viivise nõue põhinõudest suurem, millisel juhul võiks olla viivise nõude vähendamine põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 1 214,01 eurot.
6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kohtuvälise võla sissenõudmisega tekitatud kahju. Hageja põhjendab nõuet sellega, et kohtuvälises menetluses esitas hageja kostjale nõude, käis kostjat kahel korral tema tegutsemisaadressil otsimas, tegi vastavaid taustauuringuid ning püüdis sõlmida poolte vahel kompromissi, mis ei õnnestunud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahjunõuet, selle suurust, põhjendatust, vastavust turutingimustele ega ka selle õiguslikku alust. 16.

§ 1131

lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Vastavalt

§ 115

lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik 4 2-17-130980 kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 17. Kohtu hinnangul on põhjendatud käesoleval juhul hagejale välja mõista võla sissenõudmisega tekitatud kahju vastavalt

§ 1131lg 1 sätestatule summas 40 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hagejale on tekkinud nimetatust suurem kahju. Üksnes arve esitamine ei tõenda kahju suurust.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1 692 eurot, viivise 1 214,01 eurot ja võla kohtuvälise sissenõudmisega tekitatud kahju summas 40 eurot. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud 6,48% ulatuses hageja kanda ja 93,52 % ulatuses kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot ja kandnud õigusabikulusid 1 140 eurot (sh. käibemaks). Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja hagejale osutanud õigusabiteenust 9,5 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja tl 40). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus leiab, et õigusabikulu summas 1 140 eurot on põhjendatud võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud dokumente. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud käesolevas asjas kokku 1 440 eurot (300+1 140). Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 1 346,69 eurot (1440x93,52/100). Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid 437,50 eurot (sh. käibemaks). Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja kostjale osutanud õigusabiteenust 4,05 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulu summas 437,50 eurot on põhjendatud võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud dokumente. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 28,35 eurot (437,50x6,48/100). Kostja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 5 2-17-130980 Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 318,34 eurot (1346,69-28,35). /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 6