Obsah (8)

§ 113§ 76§ 100§ 101§ 108§ 35§ 42§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 8. oktoo

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 188 eurot alates 20.02.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 88% ulatuses J G kanda ja 12% ulatuses A&E Keeltekool MTÜ kanda.
2. Mõista J Glt välja A&E Keeltekool MTÜ kasuks riigilõiv 66 eurot (kuuskümmend kuus eurot). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hagiavalduse asjaolud 1
3. 12.11.2016.a sõlmis kostja A&E Keeltekool MTÜ-ga lepingu nr 141 eesti keele kuruse läbiviimiseks. Lepingu p 1 kohaselt kohustus hageja õpetama kostjale võõrkeelt vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt registreeritud ja hageja poolt kinnitatud õppekavale. Kostja kohustus tasuma õppemaksu ettemaksuna vastavalt hageja poolt esitatud arvele. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Kostja oma kohustust ei täitnud.
4. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 188 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 46,42 eurot ning viivise alates 19.02.2018.a põhinõudelt 0,12 eurot päevas kuni selle kohase tasumiseni. Hageja märgib hagiavalduses, et lisaks riigilõivu tasumisele (75 eurot) on hageja kandnud kulusid 320 eurot, milleks on võla sissenõudmiskulu 20 eurot ning hagiavalduse koostamisega seotud kulu 300 eurot. Hageja ei ole käesolevas asjas võtnud endale lepingulist esindajat, vaid pöördus US Inkasso poole nõustamise teenuse saamiseks, mis hõlmas hagiavalduse koostamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega e-posti teel kätte 29.08.
6. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
7. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas

§ 101

lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohutust rikkunud (p 1); rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Seejuures võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (

§ 101

lg 2).

§ 108

lg 1 sätestab hagejale õiguse nõuda kostjalt raha maksmise ja viivise maksmise kohustust. 5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga koolituslepingu, mille alusel hageja kohustus õpetama kostjale võõrkeelt (käesoleval juhul eesti keelt) ning kostja kohustus selle eest tasuma õppemaksu lepingus sätestatud korras. Hagejale väljastati kuus arvet – arve nr 775 summas 36 eurot, arve nr 834 summas 20 eurot, arve nr 107 summas 36 eurot, arve nr 135 summas 36 eurot, arve nr 298 summas 24 eurot ja arve nr 449 summas 36 eurot, kokku 188 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ühtegi arvet tasunud, seega on põhivõlgnevus 188 eurot, mistõttu tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista. 6.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt koolituslepingu punktis 4.2 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,5% päevas iga õppemaksu tasumisega viivitatud päeva eest. 7.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 2 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt koolituslepingu punktist 4.2 kehtib arve määratud tähtajaks maksmata jätmise korral viivis 0,5% päevas iga õppemaksu tasumisega viivitatud päeva eest. 8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist

§ 35järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11) 9. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas. 10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu kuus korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine. 11.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 188 eurot on kokku 15,46 eurot. 3

1. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 188 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 19.02.2018 summas 15,46 eurot ja võla sissenõudmiskulu 20 eurot, kokku 223,46 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 88% ja hageja kanda 12% ulatuses.
3. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja hagiavalduse koostamisega seotud kulud 300 eurot, kokku 375 eurot. Hageja märgib 18.04.2018 hagiavalduse täpsustuses, et pöördus nõustamise teenuse saamiseks US Inkasso poole. Nimetatud teenus hõlmas ka hagiavalduse koostamist. Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. TsMS § 175 lg 2 alusel nõustaja kulusid ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse õigusabikulude osas rahuldamata. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 66 eurot (75*88%). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik 4