lg-st 1 tuleneb, et ohjeldusmeetmete rakendamiseks ei pea õigusrikkumine olema juba toime pandud, vaid tegemist võib olla ka ennetava meetmega. Vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla kasutama ennetavaid meetmeid. Arvestades A.T. isikut ja käitumist, oli vanglal piisav alus arvata, et tõenäoline on õigushüve (vanglaametnike elu ja tervis) kahjustumine, mistõttu ohjeldusmeetmete, füüsilise jõu, erivahendite ja teenistusrelva kasutamine oli põhjendatud ning vanglaametnike elu ja tervise kaitseks proportsionaalne. Halduskohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et piisava põhjenduseta füüsilise jõu, ohjeldusmeetmete, erivahendite ning relvastuse kasutamine alandas kaebaja inimväärikust ning põhjustas valu ja kannatusi. A.T. le ei tekitatud füüsilise jõu ja erivahendite kasutamisega rohkem tervisekahjustusi, kui see oli tema enda tegevusest tingituna vältimatu. Inimväärikuse mõistel on kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIÕK) praktikas on inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. EIÕK praktikast tulenevalt inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla tõsiste rikkumiste puhul, mille alla ei kvalifitseeru isiku enda käitumisest tulenevalt isiku suhtes ohjeldusmeetmete, füüsilise jõu, erivahendite ning relvastuse kasutamine.
lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamist.
lg 1 p 5 võimaldab täiendavate julgeolekuabinõudena kasutada ohjeldusmeetmeid.
lg 1 sätestab, et julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Sellest tuleneb, et ohjeldusmeetme rakendamiseks ei pea olema õigusrikkumine juba toime pandud, vaid tegemist võib olla ka ennetava meetmega. 5 Riigikohtu halduskolleegium on 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud, et: „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline.“ Seega ei saa vangla jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla kasutama ennetavaid meetmeid. Toimiku materjalidest nähtuvalt on A.T. eluaegset vangistust kandev kinnipeetav, kes on rikkumiste toimepanemist jätkanud ka vanglas olles. A.T. on karistuse kandmise jooksul karistatud kahel korral vanglaametniku ründamise eest (kohtuotsused nr 1-128/03 ja nr 1-06-16554). Samuti nähtub asja materjalidest (tl 94-95), et A.T. on 2009. a jaanuaris Viru Vanglas ähvardanud tapmisega inspektor-kontaktisikut. 03.07.2009 keeldus A.T. korduvalt E7 sektori kambrist nr 3408 minemast kartserikambrisse talle eelnevalt määratud kartserikaristust kandma, kuigi talle anti korduvalt valvurite poolt vastav korraldus (tl 76, 118, 125, 127-129). Seda, et talle anti korduvalt korraldus kartserikambrisse karistust kandma minna, ei vaidlusta ka A.T. ise oma kaebuses ega kriminaalasja raames antud ütlustes (tl 88-90), väites üksnes seda, et ta keeldus, kuna temale olevat julgeolekutöötajad eelnevalt lubanud, et ta ei pea kartserikaristust kandma. A.T. enda ütlustest nähtuvalt vastas ta 03.07.2007 K. Annamale, kes andis talle korralduse kartserikambrisse minna, et kui tema suhtes kasutatakse jõudu, siis teeb seda ka tema valvurite suhtes. 03.07.2009 kambrisse sisenedes kasutasid valvurid erivahenditena kilpi, kiivrit ja soomusvesti (tl 130-132) ning A.T. suhtes kasutati ohjeldusmeetmena käeraudu (tl 133) ajavahemikul 18.00-18.15, et viia ta kambrist 3408 osakonda P2 kartserikambrisse. Halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et A.T. oleks vaidlustanud 03.07.2009 erivahenditena kilbi, kiivri ja soomusvesti kasutamise valvurite poolt (tl 7). 03.07.2009 osas on A.T. oma kaebuses vaidlustanud seda, et tema suhtes kasutati käeraudu ning füüsilist jõudu. Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 on asutud seisukohale, et: „Kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge.“ Ringkonnakohus leiab, et 03.07.2009 A.T. le antud korraldused minna senikandmata kartserikaristust kandma ei olnud tühise haldusakti tunnustega, vaid olid seaduslikud korraldused ja kaebaja oleks pidanud need täitma, olenemata sellest, milline oli tema arusaam nende korralduste õiguspärasusest. Valvurite poolt kriminaalasjas antud ütlustest ja nende lisadest ning Viru Vangla direktorile kirjutatud ettekannetest (tl 76-80, 118, 125, 127-129) nähtub, et vaatamata korduvatele korraldustele keeldus A.T. kambrist väljumast ja kartserikambrisse minemast ning osutas valvuritele ka füüsilist vastupanu, tekitades K. Annamale kergeid kehalisi vigastusi (tl 115, 118, 121-123, 125, 136), mistõttu kasutati ka A.T. suhtes füüsilist jõudu ning ohjeldusmeetmena käeraudu. Arvestades käeraudade kasutamise lühikest perioodi (15 min) ning seda, et A.T. käitus õigusvastaselt ja agressiivselt ning oli olemas reaalne oht vanglatöötajate tervisele ja seega ka vangla üldisele julgeolekule, ei ole käeraudade kasutamine A.T. suhtes 03.07.2009 ringkonnakohtu arvates õigusvastane.
lg 2 järgi võib vanglaametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu. Seega võis A.T. suhtes kasutada ka füüsilist jõudu, sundimaks teda täitma talle antud seaduslikku korraldust ning selle kasutamine A.T. suhtes ei olnud tekkinud olukorda arvestades õigusvastane. Asja materjalidega, s. h ka meditsiiniosakonna õiendiga (tl 134) ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited, et tema suhtes kasutati 03.07.2009 füüsilist jõudu 6 ülemääraselt (torgati näppudega silma, kägistati, löödi jalaga). Meditsiiniosakonna õiendist ei nähtu, et 03.07.2009 oleksid kaebajal esinenud sellised vigastused, mis tõendaksid tema väidet, et valvurid torkasid talle näpud silma ja kägistasid teda. Õiendist nähtuvalt oli A.T. kaebuseks üksnes see, et vasakul pool rindkeres olid 7 roide kohal krepitatsioonid ning kaebaja üle vaadanud valveõe seisukoha järgi tekkis kahtlus roide murrule. 04.07.2009 on kaebajale tehtud vasaku roide osas uuring ja leitud, et selgeid traumaatilisi muutusi ei ole, s. o roide murdu ei esine (tl 52-53). Seda, et valvurid oleksid A.T. t 03.07.2009 jalaga löönud, ei kinnita ükski tõend ning ka valvurid ise eitavad seda. Arvestades seda, et A.T. osutas valvuritele füüsilist vastupanu, millele valvurid vastasid samaga ja tekkis rüselus ning A.T. suruti talle käeraudade paigaldamiseks kambri põrandale maha, võis selline rindkerele saadud põrutus tekkida ka lihtsalt rüseluse käigus. Nimetatud juhtumist ei ole kaebajale tekkinud püsivaid vigastusi ega tervisekahjustust ning meditsiiniõde E. Innose seletuse kohaselt (tl 48) keeldus A.T. 03.07.2009 ise talle võimaliku valu leevendamiseks pakutud valuvaigistitest. 11. 04.07.2009 kasutati kartserikambris viibinud A.T. suhtes ohjeldusmeetmetena käeraudu ja fikseerimist ning enesekaitseks pipragaasi ja teenistusrelvana teleskoopnuia ning ka füüsilist jõudu, sest A.T. keeldus korduvalt kartserikambrist ära andmast madratsit, väites, et eelmisel päeval anti meditsiiniosakonnast luba jätta madrats ööpäevaringselt kartserisse, kuna kaebajal on roidemurd. Kinnipeetavatel on kohustus kartseris viibides madrats päevaks kambrist ära anda ning ei ole leidnud tõendamist, et 03.07.2009 oleks vangla arst või meditsiiniõde lubanud A.T. l kambris madratsit ööpäevaringselt hoida ja teinud selle kohta vastava märke kaebaja tervisekaardile (tl 134, 172). See, et A.T. le on näidustatud madrats, nähtub alles 06.07.2009 tehtud märkest kaebaja tervisekaardil (tl 28). Seega oli 04.07.2009 korraldus anda madrats kambrist ära, õiguspärane ja A.T. pidi korraldust täitma. Kuna A.T. keeldus seda korduvalt tegemast ja oli juba 03.07.2009 käitunud agressiivselt, osutanud valvuritele füüsilist vastupanu ja tekitanud ühele neist kergeid kehavigastusi ning ähvardanud valvurid ükshaaval ära tappa (tl 125, 128-129), andis Viru Vangla peaspetsialist-korrapidaja 04.07.2009 valvuritele korralduse võtta kaebaja kambrist ära madrats ja juhul, kui A.T. osutab vastupanu, kasutada tema suhtes jõudu, vajadusel ohjeldusmeetmena käeraudu. Kui A.T. käitub agressiivselt, andis M. L. korralduse kasutada tema suhtes ohjeldusmeetmena fikseerimist (tl 140). A.T. käitus valvurite ütluste järgi (tl 142-150, 156-158, 191-192) agressiivselt, keeldudes kambris täitmast nende korraldusi, sõimates neid ja osutades füüsilist vastupanu. A. R ja V. G ütluste kohaselt seisis A.T. kambris jalgadega madratsi peal ja tõukas eemale madratsit ära võtta üritanud A. R, mille järel kasutas V. G A.T. suhtes edasise ründe tõrjumiseks pipragaasi. Seejärel tormas A.T. kambrist kätega vehkides ja valvureid eemale lükates välja ning koridoris kasutati tema rahustamiseks füüsilist jõudu ja talle käeraudade paigaldamise võimaldamiseks teleskoopnuia (tl 140-150, 156-158, 190-192), ning kuna A.T. ka pärast seda jätkas karjumist, kätega vehkimist ja vastupanu, siis fikseeriti ta rahustusvoodisse ning vabastati sealt 12.20, kui A.T. oli rahulik.
lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes.
lg 2 p 5 näeb ühe lubatud täiendava julgeolekumeetmena ette võimaluse kasutada kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmeid.
lg 1 kohaselt võib
lg 2 p-s 5 sätestatud ohjeldusmeetmetena kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki.
lg 1 järgi on erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine vanglateenistuse ametniku poolt lubatud ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed 7 kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks on ammendatud. Erivahendi ning teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. A.T. allumatus ning vanglaametnike ähvardamine on ringkonnakohtu hinnangul eelpoolviidatud tõenditega tõendatud. 03.07.2009 vanglaametnikule kehavigastuste tekitamine ja teiste valvurite tapmisega ähvardamine ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul enam mitte ainult soovi, vaid otsest füüsilist vastupanu ning ähvardust vanglaametnike elule ja tervisele. Arvestades seda, et A.T. oli varasemalt reaalselt vanglatöötajaid rünnanud ning ähvardanud seda teha ka Viru Vanglas ja 03.07.2009 ähvardas konkreetselt tapmisega Viru Vangla valvureid, kes ta kartserikambrisse karistust kandma viisid ning 04.07.2009 osutas füüsilist vastupanu valvurile, kes üritas tema kambrist madratsit ära võtta, ei ole õigusvastane ega ebaproportsionaalne valvuri selline käitumine, kus ta kasutas teenistusülesande täitmiseks ja enda ohutuse tagamiseks A.T. suhtes enesekaitsena pipragaasi. A.T. eelnevat käitumist arvestades oli ilmne, et ilma sellise vahendi kasutamiseta ei ole teda võimalik õiguspärasele käitumisele sundida, riskimata sealjuures sellega, et A.T. võib vastupanu käigus vanglaametnikule kehavigastusi tekitada. Kuna tavapärase füüsilise jõu kasutamine ei andnud agressiivselt käitunud A.T. puhul tulemusi ka pärast seda, kui tema suhtes oli kasutatud gaasi, siis oli ringkonnakohtu hinnangul õigustatud ka teleskoopnuia kasutamine selleks, et kinnipeetavale saaks paigaldada käerauad. See, et A.T. oli agressiivne ja üritas valvurite käest lahti rabeleda, vehkis käte ja jalgadega ning tõukas valvurit, oli näha ka ringkonnakohtu istungil vaadatud videolt, kus oli fikseeritud Viru Vangla rahustusvoodiga kambris toimuv. Seetõttu oli A.T. isikut ja tema eelnevat ning 04.07.2009 käitumist arvestades vanglaametnike tegevus kaebaja agressiivse käitumise lõpetamiseks ja tõenäolise vanglatöötajate ning seega ka kogu vangla julgeoleku vastu suunatud ründe ennetamiseks vajalik. Arvestades A.T. käitumist ja tema isikut oli vanglaametnikel piisav alus arvata, et tõenäoline on õigushüve (vanglaametnike elu ja tervis) kahjustumine, mistõttu ohjeldusmeetemete, füüsilise jõu, erivahendite ja teenistusrelva kasutamine 04.07.2009 oli põhjendatud ning vanglaametnike elu ja tervise kaitseks proportsionaalne. Samuti oli see vajalik vanglaametnike poolt antud seaduslike korralduste täitmise tagamiseks. 12. Arvestades seda, et ringkonnakohus ei tuvastanud Viru Vangla tegevuse õigusvastasust A.T. suhtes 03.07.2009 ja 04.07.2009 ohjeldusmeetmete, füüsilise jõu, erivahendite ja teenistusrelva kasutamisel, puudub alus A.T. apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, millega nõuti Viru Vanglalt RVastS §-de 7 ja 9 alusel mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist seoses sellega, et Viru Vangla 03.07.2009 ja 04.07.2009 tegevus ohjeldusmeetmete, füüsilise jõu, erivahendite ja teenistusrelva kasutamisel A.T. suhtes oli õigusvastane. 13. Kuna A.T. kaebus ja apellatsioonkaebus jäävad tervikuna rahuldamata, jäävad A.T. kantud menetluskulud (tasu õigusabi eest) HKMS § 92 lg 1 järgi tema enda kanda. Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldatakse ja vastustaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud menetluskuluna riigilõivu 250 krooni. Seega tuleks HKMS § 92 lg 1 alusel see summa A.T. lt vastustaja kasuks välja mõista. Kaebaja oli nii halduskohtusse kui ka ringkonnakohtusse kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud. Seega leidsid kohtud, et A.T. on HKMS § 91 lg 1 mõistes maksejõuetu. Sel põhjusel jääb Viru Vangla taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel 8 tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kaebajalt HKMS § 92 lg 10 alusel rahuldamata ning tasutud riigilõiv jääb Viru Vangla enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 9 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.