2-18-8437/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik Tallinna kohtumaja

1. detsembril 2018 Harju Maakohtu (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-18-8437 R U (U) hagi J M M-U (M-U) vastu abielu lahutamiseks 3500.00 eurot elukoht: Hageja: R U (isikukood: xxx, e-post: xxx, xxx) (e-post: Hageja lepinguline esindaja: Jana Kitter janakitter@juristaitab.ee) Kostja: J M M-U (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) 20.11.2018 Tallinnas Istungi toimumise aeg ja koht Resolutsioon
2. Rahuldada R U hagi J M M-U vastu abielu lahutamiseks.
3. Lahutada R U ja J M M-U abielu, mis on sõlmitud x Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr x.
4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
5. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu x Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted lõppesid
6. aasta veebruaris. Abielu ei ole võimalik taastada, kuna kostja on vägivaldne. 31.05.2018 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada hageja ja kostja vaheline abielu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 164 lg 2 II alternatiivi alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 106.00 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagile ega menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu 07.05.2013 Tallinna Perekonnaseisuametis ja (tl 5). Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Kostja on olnud ohtlik, mis on mh tõendatud Harju Maakohtu 24.05.2018 määrusega nr 2-18-7965 (tl 5 pöördel - 6). Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu, abielu ei ole võimalik säilitada ja tuleb lahutada, kuna hageja ei ole nõus kostjaga leppima ja kooselu taastama. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et R U hagi J M M-U vastu abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lahutab R U ja J M M-U abielu, mis on sõlmitud x Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr x. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada TsMS § 164 lg 2 II alternatiivi ning jätta menetluskulud kostja kanda õigluse põhjendusega. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, ei ole erandi kohaldamiseks piisav. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 2