Obsah (7)

§ 103§ 104§ 168§ 35§ 541§ 55§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-19057 Tsiviilasi E

§ 103lg 4 järgi nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks.

Riigikohtu seisukoht, et pankrotihaldur saab pankrotimenetluse raames esitada erandlikel asjaoludel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, on mõeldud selleks, et võimaldada vältida olukorda, kus pankrotimenetluses loetakse tunnustatuks nõue, mis tuleneb küll jõustunud kohtulahendist, kuid mida hiljem tekkinud asjaolude tõttu materiaalõiguslikult ei eksisteeri. Sellise hagi esitamise õigus saab seega olla üksnes isikutel, kes saavad esitada pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel esitatud nõuetele sellise vastuväite, 2 mis välistab nõude tunnustamise. Sellisteks isikuteks on

§ 103g 2 järgi pankrotihaldur ja võlausaldajad.

Võlgniku vastuväite tagajärjeks on

§ 104

lg 1 kohaselt üksnes asjaolu, et nimetatud nõude osas ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument

§ 168tähenduses.

Pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile

§ 35

lg 1 p 2 alusel üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Haldur osaleb

§ 541lg 1 järgi poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.

Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust, miks võlgnik peaks saama pankrotimenetluse raames esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 samuti leidnud, et hagi esitamise õigus on pankrotihalduril. Kuna hagejal ei ole seadusest tulenevat õigust hagi esitada, keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2019 määrus ning võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus tõlgendanud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 esitatud seisukohti meelevaldselt ja ekslikult. Riigikohus ei ole nimetatud asjas välistanud võimalust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi pankrotimenetluses ka pärast nõuete kaitsmise koosolekut. Riigikohus on selgitanud, et pankrotimenetlus on täitemenetluse eriliik, mistõttu on võimalik olukorras, kus nõuet materiaalõiguslikul alusel ei eksisteeri, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg-s 1 sätestatud korras ja TMS § 221 lg-s 3 sätestatud korras, st pankrotimenetluses selle lõppemiseni. Maakohtu viide

§ 35

lg 1 p-le 2 on asjakohatu, kuna käesoleval vaidlusel ei ole vahetut puutumust hageja pankrotivaraga. Riigikohus ei ole tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigus on ainult pankrotihalduril. Riigikohtu seisukoht, et pankrotihalduril on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, ei välista võlgniku õigust esitada samasisuline hagi. Puudub igasugune mõistlik põhjus keelata võlgnikul esitada vastavat hagi olukorras, kus tema suhtes esitatud nõuet ei ole enam materiaalõiguslikel alustel lubatud sisse nõuda. Selline seisukoht tooks kaasa PS §-s 15 sätestatud põhiõiguse ebaproportsionaalse riive. Maakohus on ekslikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja huvi tuvastada tema suhtes esitatud nõude täitmise lubamatus on ilmne. Puudub normatiivne alus, mis takistaks võlgnikul ka pankrotimenetluse ajal esitada sissenõudja vastu vastuväiteid, mis välistavad nõude maksmapaneku. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna täitemenetlus hageja suhtes lõppes tema pankroti väljakuulutamisega, ei saa ta hagejaks olla. Hageja ei saa

§ 35

lg 1 p-st 2, § 541 lg-st 1 ja § 541 lg-st 4 tulenevalt osaleda iseseisvalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et kuna täitemenetlus hageja suhtes on lõppenud, ei saa ta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada ning vastava hagi esitamise õigus ei tulene hagejale kui pankrotivõlgnikule ka Riigikohtu
3. juuni 2009 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-64-
5. Riigikohus on
6. juuni 2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 p-s 9 leidnud, et kuna pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik, saab TMS § 221 lg-t 1 kohaldada pankrotimenetluses analoogia alusel selliselt, et pankrotihalduril on õigus esitada võlgniku seadusliku esindajana hagi jõustunud kohtulahendi täidetavuse vaidlustamiseks. Nimetatud tsiviilasja asjaolude kohaselt oli pankrotihaldur esitanud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite võlausaldaja tagaseljaotsusest tulenevale nõudele viivise osas, põhjendusel, et viivis oli ebamõistlikult suur. Riigikohus leidis, et kuna võlausaldaja nõue tuli jõustunud kohtuotsusest, tulnuks see

§ 103

lg 4 alusel lugeda kaitsmiseta tunnustatuks ning pankrotihalduril ei olnud õigust sellele vastuväidet esitada. Riigikohus selgitas samas lahendis õiguse ühetaolise kohaldamise huvides pankrotihalduri võimalusi välistada pankrotimenetluses jõustunud kohtulahendist tuleneva ebamõistlikult suure viivise nõude täidetavus. Samuti selgitas Riigikohus, mis on pankrotimenetluses esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ja rahuldamise tagajärg. Enne nõuete kaitsmise koosolekut esitatud sundtäitmise täidetavuse vaidlustamise hagiga vaidlustatud nõue on tunnustamata nõue seni, kuni jõustub selle hagi kohta tehtav kohtulahend. Kui eelnimetatud hagi rahuldatakse, mõjub tehtud kohtuotsus nõude tunnustamise menetluses nagu iga muu jõustunud kohtulahend

§ 103lg 4 järgi.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 väljendatud seisukoht, et pankrotihaldur saab pankrotimenetluse raames esitada erandlikel asjaoludel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, on mõeldud vältima olukorda, kus pankrotimenetluses loetakse tunnustatuks nõue, mis tuleneb küll jõustunud kohtulahendist, kuid mida hiljem tekkinud asjaolude tõttu ei pruugi materiaalõiguslikult eksisteerida.

§ 35

lg 1 p 2 alusel läheb pankroti väljakuulutamise tagajärjel haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kostja on esitanud võlausaldajana oma nõude pankrotimenetluses ja taotleb seega nõude rahuldamist pankrotivara arvel. Seetõttu on kõik vaidlused, mille eesmärgiks on kõrvaldada kostja hageja pankrotimenetluses pankrotivõlausaldaja staatusest, käsitletavad pankrotivara puudutavate vaidlustena. Pankrotihaldur peab

§ 55

lg 1 alusel kaitsma ka võlgniku õigusi ja huve ning kui selleks on alust, vaidlema

§ 103

lg 2 teise lause järgi nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu.

§ 103

lg-st 2 saab kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 tuletada pankrotihalduri kohustuse esitada võlgniku ja võlausaldajate ühisuse huvides võlausaldaja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi olukorras, kus haldurile saavad teatavaks jõustunud kohtulahendi sundtäitmist välistavad asjaolud, mh võib olla selliseks asjaoluks kohtulahendist tuleneva nõude aegumine. Võlgnikul on küll õigus sellistele asjaoludele halduri tähelepanu juhtida, kuid võlgnikul endal ei ole õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiga kõrvaldada kohtuotsuse ja sellest tuleneva nõude sundtäidetavus pankrotivara arvel pankrotimenetluses. Käesoleval juhul ei ole 4 haldur sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi enne nõuete kaitsmise koosolekut esitanud ning kostja jõustunud kohtuotsusest tulenev nõue on leidnud ilma kaitsmiseta tunnustamist. 9. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 ei välista võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist pankrotimenetluse toimumise ajal ja ka pärast nõuete kaitsmist pankrotivõlausaldaja vastu, kelle nõue tuleneb jõustunud kohtuotsusest, olukorras, kus võlgniku hagi eesmärgiks on kõrvaldada pärast pankrotimenetluse lõppu toimuv nõude sundtäitmine pankrotimenetlust lõpetava määruse kui täitedokumendi alusel

§ 168tähenduses.

Pankrotimenetluse lõppemise järgselt ei moodusta võlgniku vara enam pankrotivara, mida valitseb haldur, mistõttu tuleb tunnustada võlgniku õigust kaitsta end

§-s 168 sätestatud täitedokumendi eest. Samas ei oma sundtäitmist pankrotimenetluse lõppemise järgselt lubamatuks tunnistav kohtulahend mõju pankrotimenetluse käigule, sh võlausaldajate nõuete täitmisele pankrotimenetluses.

§ 104

lg 1 kohaselt on võlgnikul õigus esitada vastuväide nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele. Selline võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument

§ 168

tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104lg-le 1. Ts

ÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat pankrotimenetluse lõppemisest, st

§ 158lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest.

Kui võlgnik soovib kõrvaldada mõne pankrotimenetluses esitatud ja tunnustamist leidnud nõude osas

§-s 168 sätestatud täitedokumendi mõju pärast pankrotimenetluse lõppu, peab võlgnik esitama nõudele vastuväite. Kuna

§ 103

lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtu jõustunud lahendiga, ei piisa sellisel juhul täitedokumendi tekkimise välistamiseks võlgniku vastuväitest ning võlgnikul peab olema õigus esitada samal eesmärgil sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi esitamise tähtaja saab tuletada analoogia korras

§ 104

lg-s 2 sätestatud tähtajast võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõudest, mis on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust. Alternatiivselt nõustub ringkonnakohus hagejaga, et sellise hagi võib esitada analoogia korras TMS § 221 lg-ga 3 kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi pankrotimenetluse ajal puudub veel võlgniku suhtes

§-s 168 sätestatud täitedokument, mille täidetavust kõrvaldada, saab võlgniku õiguse esitada ennetav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuletada TsMS §-st 369, mille kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12525, p 18 teine lõik). Kostja seisukoht käesolevas menetluses annab alust arvata, et kostja maksuvõla sundtäitmist ilma kohtuotsuseta ei lõpeta.
2. Hageja on palunud hagiavalduses tunnistada lubamatuks
3. aprilli 2007 kohtuotsuse alusel tekkinud kohustuse sissenõudmine pankrotimenetluses. Ringkonnakohtu eelnevast selgitusest nähtuvalt ei ole pankrotivõlgnikul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võimalik saavutada eesmärki pankrotimenetluses, mis annab aluse keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Samas tulnuks maakohtul enne hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamist selgitada hagejale õiguslikku olukorda ning anda talle võimalus nõude täpsustamiseks. Hageja huvi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel võib praegusel juhul seisneda ka selles, et pärast 5 pankrotimenetluse lõppemist ei oleks määrus, millest nähtuvad pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, kostja nõude osas hageja suhtes täitedokumendiks

§ 168tähenduses.

1. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik teha. Maakohtul tuleb enne hagi menetlusse võtmise otsustamist anda hagejale võimalus selgitada täiendavalt hagi esitamise eesmärki ja nõuet.
2. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule (TsMS §-st 372 lg-st 5 tulenevalt on edasikaevatav hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks