mõistes tüüptingimustega lepingu; kostjal puudus reaalne võimalus lepingu sisu osas sh intressi ja leppetrahvi sätete osas kaasarääkimiseks; sõlmitud lepingu p 1.1 järgi oli kostja kommunaalmaksete võlgnevus 31.05.2010.a. seisuga 1040, 82 eurot (16 285, 30 krooni); kostja on hagejale tasunud vastulause koostamise kuupäevaks põhivõlgnevusest 4461,65 krooni; kostja põhivõlgnevus seisuga 31.10.2010.a. oli 20 818, 10 krooni; hageja survel ja mõjutusel sõlmitud lepingu ajal oli kostja töötu, kelle ainukeseks regulaarseks sissetulekuks oli kohaliku omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus ning kostja kinnitas lepingu allkirjastamise ajal korduvalt, et ta ei suuda lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täita. Kostja hinnangul on poolte poolt allkirjastatud leping tühine hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte kohaselt ning õiguste ja kohustuste ebaproportsionaalse suhte tõttu - kostjale tulenevad sõlmitud lepingust vaid kohustused ning hagejal on lepingust tulenevalt erinevasisulised õigused alates leppetrahvi ja intressi väljamõistmise õigusest. Hageja jättis kostja poolt lepingu allkirjastamisel esitatud vastuväited tähelepanuta ning kohustas ja survestas kostjat lepingut siiski allkirjastama. Kostja, teades, et ta tegelikult ei suuda sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täita, allkirjastas lepingu põhjusel, et vabaneda hagejapoolsest lepingu sõlmimise survest. Hageja poolt esitatud nõude sissenõudmiseks puudub hagejal õiguslik alus põhjusel, et pooltevaheline leping oli hagiavalduse kohtule esitamise hetkel kehtiv ning nõue ei olnud selle täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Juhul, kui hageja tegelikuks sooviks ja õiguslikuks ootuseks on olnud teatise väljastamisega 2
§-d 415 lg 1 ja 113 lg 1 koosmõjus ei luba võlausaldajal tarbijalt nõuda kõrgemat viivist kui seadusjärgne viivisemäär. Tuginedes
Kostja hinnangul on hageja poolt lepingus kehtestatud viivisemäär 0,06% võlgnetavast summast kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seda põhjusel, et eelnimetatud määr ületab
Juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et lepingus sätestatud intressi nõue on lepingu osaks ning hageja intressi nõue on õigustatud ja põhjendatud, taotleb kostja kohtult lepingus fikseeritud intressi määra vähendamist mõistliku so.
lg 1 kehtestatud määrani
§-de 113 lg 8 ja 162 alusel. Kostja hinnangul on lepingus sisalduv leppetrahvi nõue kehtiva seadusega vastuolus, kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seega tühine. Leppetrahvi sedavõrd ebatavalisele sissenõutavaks muutumise tingimusele, milleks on hageja poolne hagiavaldusega kohtusse pöördumine on kostja hinnangul lepingus sisalduv leppetrahvi määr (25% võlgnevuse kogusummast) võrreldes kostja poolse võlgnevuse summaga ebamõistlikus suurusjärgus (tl 25-30). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled on nõus asja lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 4, 29). Tartu Maakohtu 2.märtsi 2011.a. määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ja määrati pooltele tähtaeg, mille jooksul on võimalik esitada kohtule avaldusi ja dokumente, 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 55). Hageja on Tartu Maakohtu 2.märtsi 2011 määruse kätte saanud 2.märtsil 2011.a. (tl 58), kostja 3.märtsil 2011 (tl 59). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente. Kostja on pärast kohtu poolt määratud tähtaega 20.märtsil 2011 esitanud oma täiendavad seisukohad hageja arvamusele kostja vastuse kohta (tl 60-64). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel 31.05.2010.a. sõlmitud lepingu koopia (tl 7); koondi korteri xxxxxxxxxxxxx-xx võlgnevuse, arvestatud maksete ja tasumise ning nõude kujunemise kohta (tl 8); ärakirjad hageja kirjadest kostjale (tl 9, 10); Laane 6 elamu korteriomanike 15.mai 2007.a. üldkoosoleku protokolli koopia (tl 51-52). Kostja on esitanud pangakonto väljavõtted (tl 36, 38); kommunaalteenuste arve koopia (tl 37); hageja kirja kostjale koopia (tl 39).
§-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepinguga (tl 7) on tõendatud, et 31.05.2010.a. on OÜ Võru Kinnisvara ja K. K. (võlgnik) sõlminud lepingu alljärgnevas: 1.1. Lepingu järgi võlgneb võlgnik OÜ Võru Kinnisvarale seoses kommunaalmaksete ja halduskulude mitteõigeaegse tasumisega korteri xxxxxxxxxxxx-xx eest seisuga 31.05.2010 16 285,30 krooni ja ta tunnistab seda võlgnevust täies ulatuses. Võlgnevus ei 3
lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest
Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on
Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohus nõustub hagejaga, et kostja majanduslik olukord ei ole selline asjaolu, mis vabastaks kostja kui korteriomandi omaniku, kommunaal- ja teiste korteriomandi majandamisega seotud kulutuste tasumisest. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas ei ole tegemist tüüptingimustega sõlmitud lepinguga, mistõttu ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele
sätestatud tüüptingimustega lepingute regulatsioon. Hageja selgituse kohaselt on tegemist lepinguga, mis lähtus konkreetsest olukorrast, so kostja võlgnevusest ja millega püüti leida lahendus kostja võlgnevuse likvideerimiseks, kõik lepingu tingimused olid poolte vahel eraldi läbi räägitud ja kokku lepitud.
lg 1,2,3 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimusi, mis on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuste sisu. Eeldatakse, et tüüptingimused ei olnud eraldi läbi räägitud. Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Seega on läbirääkimise võimatuse põhjuseks eelkõige tüüptingimuste eelnev väljatöötamine tulevikus sõlmitavates lepingutes kasutamiseks. Vaidlusaluse pooltevahelise lepingu sisus puuduvad viited tüüptingimustele ja kostja ei ole ka nendele osutanud. Asjaolu, et lepingus on kokku lepitud intresside, viiviste ja leppetrahvi maksmine ei muuda seda lepingut tüüptingimustega lepinguks. Ainult asjaolu, et hageja lepingu eksemplarile on keegi kirjutanud hiljem nurgale nr 116 (tl 7), kostja poolt esitatud lepingu koopial see number puudub (tl 35), ei muuda pooltevahelist lepingut tüüplepinguks. Lepingus on fikseeritud hageja põhivõlgnevus 31.05.2010 seisuga 16 285,30 krooni, mille suurusele ei ole kostja vastu vaielnud (tl 25). Vastavalt
lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja; kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Hageja on kostjale enne kohtusse pöördumist saatnud kirjad, milles on nõudnud kohustuse täitmist (tl 9,10), millele ei ole kostja vastu vaielnud (tl 39). Asjakohased ei ole kostja viited täiendava tähtaja andmise kohustusele enne lepingu ülesütlemist, sest asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kostja suhtes lepingut üles öelnud, vaid on kasutanud
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus nõustub kostjaga, et kommunaalteenuste arvest (tl 37) nähtuvalt ei olnud hagi esitamise ajaks 12.11.2010 muutunud sissenõutavaks hageja nõue oktoobrikuu 2010 arve osas, mille tähtaeg oli arvest nähtuvalt 20.11.2010, mistõttu tuleb hageja esitatud koondi, kostja esitatud arve ja kostja õigeksvõtu alusel lugeda tõendatuks kostja põhivõlgnevus hagejale hagi esitamise aja seisuga 20 818, 10 krooni ja põhivõlgnevus 20 818, 10 krooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud seaduses sätestatust kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäära. Kohus nõustub kostjaga, et poolte vahel sõlmitud lepingu kontekstis on intresside nõude näol sisuliselt tegemist
lg 1 p 6 õiguskaitsevahendina rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõutava viivisega (viivitusintress). Samas ei anna see tulenevalt
Ka kostjale saadetud arvetel on hageja seda viivitusintressi selgesõnaliselt nimetanud viiviseks (tl 37). Kostja intresside tasumise kohustus tuleneb lepingu p 2.1 ja viiviste tasumise kohustus p 3 (tl 7). Pangakonto väljavõttest (tl 36) nähtuvalt on kostja pärast hagi esitamist hagejale tasunud 18.11.2010 1041,80 krooni ja 19.12.2010 1577,85 krooni, mida tuleb arvestada vastavalt pooltevahelise lepingu p 3 esmajärjekorras intresside ja viiviste võlgnevuse ja siis igakuuliselt esitatud kommunaalmaksete arvel kajastatud summade tasumiseks. Seega on kostja tasunud käesolevaks ajaks hagis esitatud intresside nõude 324,25 krooni, mistõttu tuleb hagi selles osas rahuldamata jätta. Hageja taotleb leppetrahvi ja viiviste kostjalt väljamõistmist. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on intressi ja leppetrahvi nõude osas tühine; lepingus kehtestatud viivisemäär 0,06 % võlgnetavast summas on kostjat ebamõistlikult kahjustav, sest ületab
lg 1 kehtestatud viivise määra enam kui kahekordselt; samuti on lepingus sätestatud leppetrahv summas 4000 krooni ebamõistlikult suur (liigkasuvõtjalik). Kostja on taotlenud ka viiviste ja leppetrahvi 6
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
sätestatule.
lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Viiviste ja leppetrahvi suuruse alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvi eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et viivised ja leppetrahv on ülemäära suured. Lepingu p 4 kohaselt (tl 7) on pooled kokku leppinud, et kui hageja on pöördunud lepingu rikkumise tõttu kohtu poole, kuulub sissenõudmisele ka leppetrahv suuruses 4 000 krooni. Hageja on pöördunud hagiga kohtusse, sest kostja ei ole lepingut täitnud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja lepingut algusest peale rikkunud, juuli arvestuskuu eest 2010.a. ei ole kostja võlgnevuse likvideerimisel tasunud ühtegi senti (tl 8). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et leppetrahv ja viivised on ülemäära suured. Leppetrahvi ja viiviste tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Leppetrahvi ja viivise vähendamisel võtab kohus arvesse võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ja tähelepanuväärivat võlausaldaja huvi. Võrreldes lepingu sõlmimise ajal tunnistatud võla ja haginõude suurusi, nähtub, et kostjal on poole aasta jooksul võlasumma hoopis suurenenud. Üksnes asjaolu, et kostja on rahalistes raskustes, ei saa olla aluseks leppetrahvi ja viiviste vähendamisele. Samuti moodustab leppetrahv hageja põhinõudest vaid 19 protsenti. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt viidatud KÜS § 7 lg 4 nimetatud majandamiskulud ei ole täpselt samased hageja poolt pakutud teenuste kuludega, kuid võimaldavad kasutada analoogiat. Maja Laane 6 Võrus korteriomanike, kelle hulka kuulub ka kostja, 15.mai 2007.a. koosolek on kinnitanud põhimõtte, et kommunaalmakste tasumisel arvestatava viivise suuruseks on 0,25% tasumata summalt iga maksetähtaega ületava päeva kohta (tl 52). Seega ei saa lugeda leppetrahvi 4 000 krooni ja viiviseid 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvast summast, ülemäära suurteks.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus ei nõustu 7
§-de 415 lg 1 ja 113 lg 1 koosmõjule.
lg 1 reguleerib tarbijakrediidilepingut.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingut. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt pooltevahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Pooltevahelise lepingu p 3 kohaselt maksab võlgnik lepingus toodud maksete tähtaegselt maksmata jätmise korral hagejale viivist 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvatest summadest (tl 7). Hagi on kohtule esitatud 12.novembril 2010.a. Seega tuleb välja mõista kostjalt OÜ Võru Kinnisvara kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt 20 818,10 kroonilt, s.o. 1 330,52 eurolt, alates 13.novembrist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku põhivõlgnevus 20 818,10+ leppetrahv 4 000= 24 818,10 krooni, s.o. 1 586,17 eurot ning viivis 0,06% päevas põhinõudelt 1 330,52 eurolt alates 13.novembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele: OÜ Võru Kinnisvara menetluskulud jätta 95 % ulatuses K. K. kanda ja K. K. menetluskulud jätta 5 % ulatuses OÜ Võru Kinnisvara kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.