Menetlusalune isik ÜLLAR PEETS, isikukood 37008142237, elukoht xxxx, varem korduvalt väärteokorras karistatud. Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136, § 137, § 205 lg 4, kohus o t s u s t a s: ÜLLAR PEETS süüdi tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning karistuseks mõista 20 (kakskümmend) päeva aresti. Aresti kandmise algust arvestada kohtu määratud tähtajal aresti kandmisele asumisest. Kohtu määratud tähtajal aresti kandmisele mitte ilmumise korral kohaldada Üllar Peetsi suhtes sundtoomist. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus 30.01.2019 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. VÄÄRTEO ASJAOLUD 13.11.2018 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna väärteomenetleja Ingrid Paloson väärteoasjas 2590,18,005710 väärteoprotokolli nr AB 1461540 selle kohta, et 09.10.2018 kell 02.36 xxxx linnas xxxx tn xxxx isik Ülla Peets põhjustas teadvalt politsei vale väljasõidu, mis seisnes selles, et isik helistas hädaabinumbrile 112 ja teatas, et tema naist on vägistatud ja nõuab kohale politseid. Kontrollimisel selgus, et avaldaja poolt aset leidnud sündmus ei ole aset leidnud. Oma teoga pani isik toime teadlikult valeväljakutse eritalitusele (politseile). 1 Oma tegevusega pani Üllar Peets
13.11.2018 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Meelis Pallon väärteoasjas 2590,18,005697 väärteoprotokolli nr AB 1558881 selle kohta, et 16.10.2018 xxxx vallas xxxx linnas xxxx isik Ülla Peets ajavahemikul kella 05:55 kuni 14:15 helistas korduvalt telefoninumbrilt xxxx Häirekeskuse operatiivnumbrile 112 ja teatas, et on üleni valudes ning lubas endal veenid läbi lõigata. Tegelikkuses isikul tervisekahjustusi ei olnud ja valude üle ei kurtnud. Isik oli alkoholijoobes. Nõudis kohale politseid kuna tema elukaaslane vägistatud. Kontrollimisel selgus, et info ei leidnud kinnitust ja tegi teadvalt vale väljakutse politseile ja kiirabile. Oma tegevusega pani Üllar Peets
Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasjade 2590,18,005710 ja 2590,18,005697 materjalid 04.12.2018 arutamiseks maakohtule. 12.12.2018 kohtumäärusega ühendas kohus mõlemad väärteoasjad ühiseks menetlemiseks. Kohtuistungil 21.01.2019 avaldas Üllar Peets, et väärteoprotokollid on temale arusaadavad ning nõustus, et helistas korduvalt kiirabisse sellepärast, et on haige inimene ja soovis tablette saada. Tunnistas, et on teinud valed väljakutsed. Samuti seletas, et alles juunikuus sai ta samasuguse rikkumise, s.o vale väljakutse tegemise eest karistuseks aresti. Avaldas, et saab aru, et tegemeist on lubamatu tegevusega, kuid enam seda ei juhtu, kuna nüüd on tal enda sõnul naine olemas. Taotles aresti mitte määrata, vaid võimaldada tal teha üldkasulikku tööd. Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid: - - indikaatorvahendi kasutamise protokoll 09.10.2018, mille kohaselt Üllar Peets keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Tuvastatud on joobeseisundile viitavad tunnused/tl 6/. indikaatorvahendi kasutamise protokoll 16.10.2018, mille kohaselt Üllar Peetsil tuvastati alkoholijoove 1.32 mg/l /tl 16/. karistusregistri väljavõte, mille kohaselt Üllar Peetsil on 8 kehtivat vääärteokaristust, sh Viru Maakohtu 14.02.2018 otsusega väärteoasjas 2590,18,000269 karistati teda
lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot ja Viru Maakohtu 14.06.2018 otsusega 4-18-2232 karistati teda
lg 1 järgi 7 päevase arestiga /tl 10-11/ kõnesalvestuste vaatluse protokollid /tl 7; tl 21-22/ Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistusena kohaldada Üllar Peetsi suhtes 20 päeva aresti, kuna tegemist on kahe samalaadse rikkumisega lühikese aja jooksul. Isikut on varem samalaadsete rikkumise eest karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga, aga see ei ole temale mõjunud. Häirekeskus teab menetlusalust isikut kui isikut, kellel on kalduvus helistada 112-le ja teha väljakutseid. Toimikust nähtub, et alati nad kohe kohale ei lähe, aga menetlusalune isik suudab paraku ikkagi välja mõelda selliseid põhjuseid, millele on sunnitud reageerima nii politsei kui ka kiirabi. Kohapeal selgub, et see kõik on olnud põhjendamatu. Rahatrahvi määramist ei pidanud kohtuvälise menetleja esindaja põhjendatuks. KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollide kohaselt pani Üllar Peets toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2 Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et Üllar Peets on süüliselt ja otsese tahtlusega pannud toime temale süüks arvatud väärteod.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Üllar Peetsile süüks arvatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud
Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada.
lg 1 sätestab vastutuse päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Vale väljakutse all tuleb mõista igasugust teadaannet, mis viitab tegelikult olematule hädavõi ohuolukorrale ning võõra abi vajadusele. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Üllar Peetsil puudus igasugune alus ja vajadus eriteenistuse korduvaks väljakutsumiseks. Ta tegutses alkoholjoobes ja otsese tahtlusega, teades, et tegelikku ohuolukorda ei eksisteeri. Tehes eriteenistuste korduvalt vale väljakutseid, häiris Üllar Peets avaliku võimu tegusat funktsioneerimist, aga ka avalikku julgeolekut, kuna vale väljakutse tõttu käivituv päästeoperatsioon võib ohtu panna päästetegevuse tegelikus ohukoldes. Üllar Peetsi on varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealhulgas korduvalt
Seega on temal kohtu hinnnagul välja kujunenud õiguskorra suhtes püsivalt hoolimatu käitumismuster. Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis annab üheselt tunnistust isiku suhtumisest temale määratud karistustesse. Kohtu hinnangul tuleb pidada põhjendatuks karistada menetlusalust isikut raskeima karistuse, s.o arestiga. Arvestades aga seda, et tema suhtes varem, s.o 14.06.2018 määratud miinimum määrale lähedane 7-päevane arest ei ole piisavat mõju avaldanud, siis nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt pakutud karistusmääraga ja määrab Üllar Peetsile karistuseks 20 päeva aresti. Kuna tegemist ei ole juhusliku ega esmakordse rikkumisega, ssiis ei pea kohus põhjendatuks asendada seda üldkasuliku tööga, kuna leiab, et seda ei saa pidada piisavaks mõjutusvahendiks, et kallutada Üllar Peets edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kuna käesoleval ajal ei ole kohtul alust arvata, et Üllar Peets hakkaks kõrvale hoidma temale mõistetud aresti kandmisest, ei kohusta kohus teda asuma aresti kandmisele koheselt, vaid võimaldab temal eelnevalt korraldada oma igapäeva eluga seotud küsimused ning kohustab menetlusalust isikut asuma aresti kandmisele peale kohtuotsuse jõustumist kohtu määratud tähtajal. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteilmumise korral tuleb aga VTMS § 205 lg 4 alusel pidada põhjendatuks kohaldada tema suhtes sundtoomist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.