Obsah (10)

§ 363§ 371§ 340§ 376§ 5§ 173§ 168§ 174§ 150§ 372

2-18-15755 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-15755 Tsiviilasi Korteriühistu Te

) sätestatud nõuetele. Kohus jätab hagi menetlusse võtmata. 5. Hagis on esile toomata nõude aluseks olevad asjaolud ja see ei võimalda nõude lahendamist ega rahuldamist.

§ 363

lg 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja samuti tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus menetlusse oluliste vormipuudustega hagiavaldust.

1. Korteriühistu poolt korteriomaniku vastu esitatava nn majandamiskulude nõude puhul tuleb hagejal tuua esile oma nõude kujunemine nii ajaliselt kui ka nende osasummade kaupa, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Hageja väidab, et kostja on jätnud osa majandamiskuludest tasumata. Hagiavaldusest ei ilmne, millise osa majandaiskuludest on kostja tasunud ja millise osa eest on tasumata. Hagis puuduste kõrvaldamiseks 05.11.2018 esitatud dokumendist (p 1.3 tabel) võib järeldada, et kostja on hageja esitatud 4 arvet aastast 2015 ja 6 arvet aastas 2018 jätnud siiski tervikuna tasumata, kuid arvel märgitud viivist ei ole tabelis kajastatud. Samas hagiavalduse tekstist see üheselt ei selgu.
2. Hagiavalduse sõnastusest ei ole võimalik aru saada, milliste teenuste eest või milliste üldkoosoleku määratud tasude maksmist hageja nõuab. Iga väite juures tuli hagejal näidata, milliste tõenditega ta seda konkreetset väidet tõendab, aga ka selle kohtu juhise jättis hageja järgimata. Hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi asjaolusid hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17). Hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis ei saa kohus hinnata tõendeid. Tõendeid saab kohus hinnata üksnes pärast hagi menetlusse võtmist selle menetlemise käigus. Hagiavaldus ei sisalda hagi alusena väiteid selle kohta, milliste teenuste eest kostja on hagejale võlgu ega ka väiteid selle kohta, et hageja liikmed oleksid võtnud vastu otsuseid majandamiskulude suuruse ja kandmise kohta.
3. Kui hageja korteriühistuna ei too esile, millist hageja liikmete otsust kostja ei täida või millist kulu ei ole ühistule hüvitanud, siis ei saa pelgalt arvete maksmata jätmine tähendada hageja õiguste rikkumist. Arve esitamine ei loo õigussuhet poolte vahel ja sellest ei teki kostjal raha maksmise kohustust
4. Makseteatistega saab selgitada, mille eest ja kui palju kostjalt raha nõuti, kuid makseteatised ei tõenda nõude olemasolu. Nõude olemasolu tõendamiseks tuleb esitada asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et nõude alusnormis sätestatud eeldused on täidetud. Näiteks saab majandamiskulude võlgnevust tõendada korteriühistu üldkoosoleku otsusega, millest nähtub, et üldkoosolek otsustas määrata kindlaks remondifondi tehtavate maksete suuruse. Muid teenustega seotud maksekohustusi saab tõendada nt korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud majandamiskavaga (nö eelarvega) või ka üldkoosoleku otsusega selle 2 2-18-15755 kohta, kuidas teenustega seotud kulud liikmete poolt tasumisele kuuluvad, kui suures ulatuses ja milliste näitajate alusel. Küttearvet saab tõendada muuhulgas üldist küttetarbimist ja selle suurust tõendavate dokumentidega, mille alusel saab välja arvestada kostja poolt tasumisele kuuluva küttearve osa maksumuse jne. Hageja selliseid asjaolusid ega tõendeid esitanud ei ole.
5. Hagiavalduses kirjeldatud nõude aluseks saab eelkõige olla korteriühistu otsus majandamiskulude kandmise kohta. Kirjeldatud õiguslikul alusel esitatud nõude saab kohus rahuldada üksnes juhul, kui hageja toob esile asjaomased ühistu otsused ja teenused, samuti kostjalt kulude osalise hüvitamise nõude aluseks võetud arvulised andmed. Ühtegi neist asjaoludest hagiavaldus ei sisalda. Hagi aluse puudulikkus on hagiavalduse oluline puudus ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 1 p 9 alusel keelduda.

11. Samuti keeldub kohus

§ 340

¹ lg 2 alusel hagi menetlemisest seetõttu, et kohus andis hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, aga hageja kohtu osundatud puudust ei kõrvaldanud (vt sellise keeldumise aluse lubatavuse kohta RKTK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12 neljas lõik). 12. Hagi käiguta jätmise eesmärgiks on anda hagejale võimalus esitada kohtule hagi aluseks olevaid asjaolusid, et kohtul oleks võimalik hagiavaldus lahendada. Kui kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud, saab hageja hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muuta ja täiendada ilma kohtu või kostja nõusolekuta. Pärast hagi menetlusse võtmist on hagejal võimalik hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muuta või täiendada üksnes kostja või kohtu nõusolekul (

§ 376lg 1).

Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel (

§ 376lg 2).

Kui hageja soovib pärast hagi menetlusse võtmist hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muuta või täiendada selles osas, milles kohus on hagi aluse puudustele tähelepanu juhtinud enne hagi menetlusse võtmist, puudub eelduslikult mõjuv põhjus hagi muutmisega nõustumiseks. 13.

§ 5

lg-d 1-3 näevad ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagiasjas kohus ei selgita ise asjaolusid välja ega kogu tõendeid v.a seaduses sätestatud juhul. Samuti ei ole kohtu pädevuses asuda ise hagi sisustama vastavalt hageja esitatud tõenditele vms. Kohtu täiendavad selgitused 14. Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 168lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

15. Kohtutoimiku materjalide põhjal ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega määrab kohus

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tsiviilasjas ei ole. 16. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pärast käesoleva määruse jõustumist

§ 150sätestatud alustel ja korras.

17.

§ 372

lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagi ja selle lisasid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja ega võimalik tagastada

1. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
2. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada

§ 372lg 5 alusel määruskaebuse.

3 2-18-15755 /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4