1-18-8645/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-8645 Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Kadri Erapart`i 30.01.2019 erakorraline ettekanne Urmo Silde`le Viru Maakohtu 19.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Urmo Silde, isikukood 37810200253, elukoht xxx, töökoht xxx, e-post: xxx Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Kadri Erapart esitas 30.01.2019 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata Urmo Silde`le mõistetud karistus täitmisele, kuna antud isik ei täida talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Urmo Silde tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19.12.2018 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses ja karistati KarS § 68 lg 1 sätte kohaldamisega 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 ja KarS § 424 lg 4 p 1 alusel määrata reaalsele ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust ning ülejäänud 11 kuud 21 päeva vangistust jätta kohaldamata ja tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi KarS § 75 lg 2 p
2. Kohtuotsus jõustus 04.01.
3. Vanglaregistri kohaselt on Urmo Silde ärakandnud 7 päevase reaalsevangistuse. Kriminaalhoolduse algus 04.01.2019, kriminaalhoolduse lõpp 19.06.
4. 1 Kriminaalhooldusametnik on esitanud erakorralise ettekande KarS § 75 lg 2 p 2 alusel ettenähtud lisakohustuse, mitte tarvitama alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt 13.01.2019 tuvastati indikaatorvahendiga politseipatrulli poolt Urmo Silde`l alkoholijoove 0,59 mg/l kohta väljahingatavas õhus. 30.01.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et ta tarvitas 12.01.2019 õhtul gin longerot. Põhjusena märkis, et oli närvis, sest teadi,s et 14.01.2019 hakkab tema kohtuotsus jõustuma ja peab lähiajal minema vangistust kandma. 13.01.2019 tundis end kainena ja läks autoga sõitma, põhjustas avarii ning alkomeeter näitas tal joovet. Esmakohtumisele ilmumiseks on Urmo Sildele saadetud kutse 07.01.
5. Kutses on märgitud, et Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 19.12.2018 aasta otsuse 1-18-8645 alusel olete määratud kriminaalhooldusele. Kutses märgitu kohaselt oleks esmakohtumine pidanud toimuma 11.01.2019 kell 09.
6. Urmo Silde helistas 11.01.2019 kella 11 paiku ja teatas, et on kutse saanud kätte alles 11.01.
7. Päeva jooksul registreerimisele tulla ei olnud võimalik, kuna Urmo Silde oli haige lapsega kodus. Kokku lepitud, et registreerimine toimub 14.01.2019 kell 13.
8. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et tingimisi karistus käitumiskontrolliga ei ole Urmo Silde puhul piisavalt mõjuv karistusviis ega motiiviks muutumisel paremuse suunas. Seega juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 74 lg 4 palub kriminaalhooldusametnik Urmo Silde`le määratud karistus täitmisele pöörata. Urmo Silde selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab rikkumist. Ta andis kriminaalhooldusametnikule seletusi, miks nii juhtus. 2-nädalane vahistamine oli talle tugev signaal, et tema elus on midagi valesti ja see, mis on valesti, on alkoholi tarvitamine. Ta tunnistab probleemi, soovib sellega tegeleda. Nimelt, ta on asunud tööle ( tõend on esitatud) OÜ Korras. Koos abikaasaga, kes teda toetab, lähevad pereteraapiasse. Samuti on ta otsustanud pöörduda anonüümsete alkohoolikute gruppi, et saada sealt abi oma probleemile. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja andis arvamuse, et ettekanne on ametniku poolt esitatud ennatlikult. Kriminaalhooldus alles algamas. Isik tunnistab oma viga ja on alust arvata, et isik otsustas muuta oma elu radikaalselt ja teadvustab endale probleemi – alkohol. Märkimisväärne on see, et isik on asunud tööle, läheb pereteraapiasse ja soovib osaleda anonüümsete alkohoolikute grupi töös, need otsustused on tehtud tema poolt vabatahtlikult oma pete toetusel. Seega karistuse täitmisele pööramine on ennatlik ja ebaotstarbekas, sest ei ole välistatud, et isik tuleb probleemiga toime, läbib katseaja ja ei pane enam uusi kuritegusid. Maakohtu määruse põhjendused KarS § 74 lg 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või 2 tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. et Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et Urmo Silde`le etteheidetud rikkumine toimus enne esmakohtumist. Esmakohtumine toimus 30.01.2019, kus selgitati Urmo Silde`le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Isik sai 11.01.2019 kätte kutse kriminaalhooldaja juurde ilmumiseks, seega oleks ta pidanud arusaama, et ta on allutatud kriminaalhooldusele. Samas on isik oma 30.01.2019 kirjalikus seletuses avaldanud, et teadis et kohtuotsus jõustub 14.01.
9. Seega kohtu hinnangul saab Urmo Silde puhul lugeda tema poolset kohustuse rikkumist (mitte tarvitada alkoholi) vabandatavaks, kuna kriminaalhooldajaga ei olnud toimunud selleks hetkeks ühtegi kohtumist, ta ei olnud teadlik kohtuotsuse jõustumises ning ta ei olnud teadlik kriminaalhoolduse kohustustest ja ei teadvustanud endale tagajärgi, kui ta talle määratud kohustusi rikub. Käesolev erakorraline ettekande näol on tegemist esimese erakorralise ettekandega. Isik viibib kriminaalhoolduse all alates 04.01.2019 ning kriminaalhooldus lõppeb 19.06.
10. Kriminaalhooldaja on esitanud erakorralise ettekande isiku esmakohtumise päeval 30.01.2019 ning kriminaalhooldus on sisuliselt alles algamas. Seega puudub kohtul võimalus anda hinnang isiku eelneva katseaja möödumise osas. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub asjaolu, et kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud rikkumine on tõendatud 14.01.2019 prokurör Sergei Listovi poolt koostatud vahistamistaotlusega. Vahistamistaotlusest tulenevalt 13.01.2019 kell 12.20 peeti kahtlustatavana kinni Urmo Silde kellele heideti ette KarS § 329 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Urmo Silde poolt alkoholi tarvitamine on tõendatud vahistamistaotluse tõendite kohaselt, 13.01.19 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt tuvastati isikul alkoholisisaldus 0,59 mg/l kohta väljahingatavas õhus; 13.01.10 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos taatlustunnistusega, tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,59 mg/l kohta väljahingatavas õhus; 13.01.2019 sõiduki juhtimiselt kõrvalamise otsus. Viru Maakohtu 15.01.2019 määrusega on kohus vahistamistaotluse rahuldanud ning seega pole kohtul põhjust kahelda vahistamistaotluses sisalduvate tõendite õigsuses. Samuti on Urmo Silde 30.01.2019 antud kirjalikus seletuses omapoolset rikkumist kinnitanud. Seega on nii kriminaalhooldusaluse isiku selgituse, kui ka vahistamistaotluse juurde lisatud tõenditega rikkumine tõendamist leidnud ja selles osas vaidlust ei ole. Kohus on seisukohal, et vaatamata tuvastatud rikkumisele, et ole isiku karistuse täitmisele pööramine käesoleva ajal põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et isik ei saa jätkata kriminaalhooldusega oma süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul on tegemist isiku esmakordse erakorralise ettekandega ning etteheidetud rikkumine on esmakordne, mitte korduv. Toimepandud rikkumist arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdimõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus 3 leiab, et isik annab asjaoludele adekvaatse hinnangu ega vähenda oma süüd. Ta tunnistab rikkumist ja püüab edaspidi kontrollnõuete rikkumisi vältida, ta selgitas kohtule, millised sammud on tema poolt otsustatud ja ette võetud, et alkoholiprobleemist lahti saada, ta on juba asunud tööle. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande temaga esmakohtumise päeval ja kohtu jaoks ei ole põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et tingimisi karistus käitumiskontrolliga ei ole Urmo Silde puhul piisavalt mõjuv karistusviis ega motiiviks muutumisel paremuse suunas. Erakorralisest ettekandest ei nähtu, millest selline kriminaalhooldusametniku seisukoht tuleneb, sest kriminaalhooldus isiku suhtes on alles algamas, ta on rikkumist tunnistanud. Isiku käitumist ei olegi võimalik hinnata selle dünaamikas, sest kriminaalhooldus alles algul Kriminaalhooldaja ei ole hooldusalusele teinud ühtegi kirjaliku hoiatust, tegemist on katseaja esimese rikkumisega, kriminaalhooldusametnik ei ole taotlenud kohtult leebemate meetmete kohaldamist. KarS § 74 lg 4 annab võimaluse määrata täiendavaid kohustusi ja/või pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra. Kohtu hinnangul on karistuse täitmisele pööramine kõige viimane ja sealjuures kõige äärmuslikum meede. Kohtule ei nähtu erakorralise materjalide pinnalt, miks kriminaalhooldusametnik on peale esmarikkumist, mis on toime pandud enne kriminaalhooldusametnikuga kohtumist, kohe taotlenud karistuse täitmisele pööramist, millised on need erandlikud asjaolud, et veel enne esimest kohtumist toime pandud rikkumise pärast tuleb karistuse täitmisele pöörata. Kohtu hinnangul on karistuse täitmisele pööramine kõige viimane ja sealjuures kõige äärmuslikum meede. Kohtu hinnangul tuleks arvestada, et tegemist on isiku esmakordse erakorralise ettekandega ja esmakordse rikkumisega kriminaalhoolduse jooksul, mida saab pidada juhusliku laadi käitumiskontrolli rikkumiseks. Isik on näidanud oma käitumisega, et suhtub kriminaalhooldusesse siiski kohusetundlikult, helistades 11.01.2019 kutset kätte saades, et tal pole võimalik ilmuda registreerimisele kutsel märgitud ajal ja leppides kokku uus aeg (tõepoolest postile on kutse saabunud 10.01.2019, seega isikule toimetatid 11.01 ehk samal päeval mis pidi toimuma esimene kohtumine, seega ei olnud ametniku kutse saadetud piisava ajavaruga). Lisaks andis ta 30.01.19 esmaregistreerimisel selgitusi 13.01.19 sündmuse kohta. Veel arvestab kohus asjaolu, et kriminaalasja milles isik vahistati, on prokurör Sergei Listov esitanud kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse. Määrus on koostatud 29.01.2019, mille kohaselt lõpetati kriminaalasjas nr 19244000040 menetlus Urmo Silde suhtes ja kriminaalasjas nr 19244000040 lõpetati menetlus tervikuna. Samuti tühistati Urmo Silde 13.01.2019 Urmo Silde vahistamine (15.01.2019 Viru Maakohtu määrus) ning 29.01.2019 Viru Maakohtu määrusega vahistamise asendamine elektroonilise valvega. Urmo Silde tuli määruse kohaselt viivitamatult vabastada Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnast. Oluline asjaolu on see, et isik asus tööle. See on tõsiseltvõetav asjaolu, mis võib maandada kriminaalhoolduse nõuete rikkumise riski. Samuti see fakt iseloomustab isiku suhtumist, et ta on valmis tegema pingutusi elu korraldamiseks. Seega kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole praegusel hetkel otstarbekas ning oleks liialt ennatlik. Kohus nõustub kaitsja argumentidega. Antud juhul on kohus arvamusel, et positiivsetel aspektidel on kaalukama tähendus ja isikule tuleb anda võimalus jätkata kriminaalhooldusega. Kohus ei näe tungivaid asjaolusid, millel tuleks katkestada kriminaalhooldust ja saata isik vanglasse karistuse kandmiseks. 4 Kaitsja esitatud taotlus kaitsjatasu määramiseks summale 120 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kohus teeb isiku suhtes positiivse lahenduse ja nõustub kaitsja esitatud argumentidega, tuleb menetluskulu, kaitsjatasu, jätta riigi kanda. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, kohus M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Kadri Erapart`i 30.01.2019 erakorraline ettekanne Urmo Silde`le Viru Maakohtu 19.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat advokaat Arvo Suubani taotlus Urmo Silde´le riigi õigusabi osutamise eest tasu 120 eurot ( 100 eurot õigusabi eest, 20 eurot käibemaks). Jätta kaitsjatasu summas 120 eurot riigi kanda. Määruse ärakirjad saata kaitsjale kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. ja süüdimõistetule, samuti Viru Vangla Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5