Obsah (21)

§ 175§ 173§ 171§ 164§ 162§ 146§ 125§ 65§ 23§ 172§ 124§ 153§ 176§ 168§ 163§ 158§ 28§ 165§ 150§ 169§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Rainer Kristersoni (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-1

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Rainer Kristersoni kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Katja Toomesoo (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX).
2. Vangistuses viibides kehtib Rainer Kristersonile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
4. veebruaril, väljamakseid usaldusisiku kontole või otse võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Kui väljamakse teostatakse usaldusisiku kontole, peab usaldusisik teostama vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotusettepanekule väljamaksed võlausaldajatele kahe päeva jooksul pärast raha laekumist.
5. Pärast vangistusest vabanemist tuleb usaldusisikul Katja Toomesool kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
6. veebruaril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
7. Usaldusisikul Katja Toomesool esitada kaks korda aastas, iga aasta
8. märtsil ja
9. septembril kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude 2/11 katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt
10. september 2019, järgnev
11. märtsil 2020 jne.
12. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK 3/11 1. Rainer Kristerson esitas 28.05.2018 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas Rainer Kristerson kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 29.06.2018 määrusega kuulutati välja Rainer Kristersoni pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.07.2018. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 05.10.2018. 2. 12.11.2018 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotlused: 1) kinnitada Rainer Kristersoni pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek; 2) lõpetada Rainer Kristersoni pankrotimenetlus raugemise tõttu; 3) vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest; 4) kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 229,95 eurot; 5) määrata OÜ-le Õigusbüroo Faktootum pankrotihalduri töötasu 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot; 6) anda Rainer Kristersonile pankrotihalduri töötasu maksmiseks menetlusabi 460,80 eurot; 7) määrata pankrotihalduri töötasu maksmine kahest allikast:

1. a)summas 115,20 eurot (96 eurot + käibemaks 19,20 eurot) pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum kontole nr XXX AS-is Swedbank;
2. b)Rainer Kristersonile antava menetlusabi arvel Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 460,80 eurot (384 eurot + käibemaks 76,80 eurot) OÜ Õigusbüroo Faktootum kontole nr XXX AS-is Swedbank; 8) otsustada Rainer Kristersoni kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. 3. Jaotusettepanek kinnitati 26.11.2018 määrusega, mis jõustus 18.12.2018. 4. 18.12.2018 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 07.01.2019. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Võlgnikul ei ole müügikõlblikku vara.

Ajavahemikul 29.06.2018–12.11.2018 kandis Rahandusministeerium Tartu vanglas teenitud võlgniku sissetulekust pankrotivarasse (Luminor Bank AS-is avatud võlgniku kontole nr XXX) kokku 345,15 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Pankrotihaldur käsitleb kõiki pankrotivarast tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna. 2.
3. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud 229,95 eurot, sealhulgas OÜ ÜK Büroo ruumide ja sisseseade kasutamise eest 148,50 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemise eest 41,50 eurot, käibemaks 38 eurot ning menetlusdokumentide vanglasse saatmise eest 1,95 eurot. Pankrotihaldur kasutas peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (teabepäringute esitamine ja saadud vastuste analüüs, võlgniku, võlausaldajate ja muude isikutega suhtlemine, mulle esitatud dokumentidega tutvumine, andmete kontrollimine, aruannete ja avalduste koostamine, koosoleku läbiviimine jne) tarbeks OÜ ÜK Büroo poolt üüritavaid ruume ja nende juurde kuuluvaid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). Halduri arvates ei ole OÜ ÜK Büroo

§ 125lg 1 ja 2 nimetatud isik.

4/11 2.5. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

Et võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub haldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest: 1) Ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väike. 2) Kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata. Võlgniku varaliste suhete ning vara tagasivõitmise võimaluste kontrollimiseks, samuti maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja selgitamiseks oli tarvis koguda teavet ning seda analüüsida samas mahus, nagu tavaliselt teeb ajutine pankrotihaldur. 3) Vastavalt

§-le 65 lg 11 nendes varatutes pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1-3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 alusel on riik valmis selliste menetluste läbiviimise eest andma tagastamatut abi kuni 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks). Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotleb haldur kohtult 15 töötunni eest 480 euro suuruse töötasu määramist (32 eurot tund). Nimetatud tasule lisandub käibemaks 96 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta jms) – 2 tundi; - kogutud teabe töötlemine, analüüs – 1,5 tundi; - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega – 1,5 tundi; - suhtlus täitemenetluste lõpetamiseks, varem seatud arestide kustutamiseks – 0,5 tundi; - pangakonto käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine – 1 tund; - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega – 0,5 tundi; - tegelemine esitatud nõudeavalduste ja täiendustega, nende kontrollimine ja analüüs – 4 tundi; - võlausaldajate üldkoosolekute (2 tk) ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine – 1,5 tundi; - jaotusettepaneku ja menetluse lõpparuande koostamine – 2,5 tundi. Töötasu saab 115,20 euro ulatuses (96 eurot + käibemaks 19,20 eurot) katta Luminor Bank AS-is avatud võlgniku arvelduskontol nr XXX oleva raha arvel. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa tasumiseks saab anda võlgnikule menetlusabi ulatuses, milles kohus peab halduri töötasu taotlust põhjendatuks. 3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Samaaegselt käesoleva aruandega on kohtule esitatud jaotusettepanek, mille koostamise ainus mõte on, et juhul kui kohus peab põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, oleks usaldusisikule tagatud

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete tegemise alus.

Enne pankrotimenetluse lõpetamist ei tehta väljamakseid jaotiste katteks. 4. Andmed pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162

lg 2 p 1 ja p 4) 5/11 Rainer Kristersoni pankrotivaras ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Võlgniku kohustuste summa on väga pika aja jooksul olnud suurem tema vara väärtusest. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid – viis läbi koosolekuid, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele ning suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid, fikseeris kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa. 6.

1. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi 14 nõudeavaldust summas 174 945 eurot. Nõuete põhjendatud ulatuse kontrollimiseks peetud dialoogi tulemusena õnnestus osa nõuetega seotud küsitavusi lahendada enne nõuete kaitsmise koosolekut. Osale nõuetest esitas haldur vastuväite nõuete kaitsmise koosolekul. Halduri vastuväidete tõttu jäi tunnustamata nõudeid summas 1619,64 eurot. Võlausaldajad ei esitanud vaidlustatud nõuete tunnustamiseks hagi. 6.
2. Võlgnik töötab vanglas. Võlgniku nii pankrotieelse kui -aegse sissetuleku suuruse ja kasutamise viisi väljaselgitamiseks, samuti pankrotimenetluse aegsete arvelduste korraldamiseks suhtles haldur Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajaga. Võlgniku jooksvast sissetulekust laekus pankrotivarasse 345,15 eurot. 6.
3. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis otsustaks võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise ning teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Haldur leiab, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Nõusoleku võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmiseks andis võlgniku XXX Katja Toomesoo. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Kõik tunnustatud, kuid rahuldamata nõuded kuuluvad

§ 153lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärku.

Võlgniku võlausaldajate nõuded on jagatud kahte ossa vastavalt sellele, missugused nõuded saavad kohustustest vabastamise menetluse tulemusena lõppeda ja missugused mitte (

§ 176lg 2).

Võlausaldajate nõuete sisu on vajadusel kontrollitav nõuete kaitsmise koosoleku protokollist. 7.

1. Võlausaldajad, kelle nõuded saavad kohustustest vabastamise menetluses lõppeda: Rahuldamata Jrk Võlausaldaja nõude summa eurodes 6/11 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Telia Eesti AS Jane Rumjantseva Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskus) Koduliising AS Eluliin MTÜ Svea Finance AS Bigbank AS Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants OÜ Kokku 1 798,53 28,09 7 308,67 1 313,49 120,00 1 939,59 3 853,87 1 184,30 948,15 1 757,33 2 472,36 22 724,38 7.
2. Võlausaldajad, kes nõuavad kuriteoga tahtlikult tekitatud kahju hüvitamist: Võlausaldaja Rahuldamata nõude summa eurodes 1 Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsioon) 600,98 2 Sirle Semm 150 000,00 Kokku 150 600,98

§ 168

kohaselt täitedokumendiks oleva kohtumääruse selguse huvides märgib haldur, et algse, kriminaalasjas nr 1-14-2416 02.07.2014 tehtud kohtulahendi kohaselt vastutab Rainer Kristerson Sirle Semmi ees oleva 150 000 euro suuruse kohustuse täitmise eest solidaarselt Renee Kibildase (isikukood XXX) ja Tarmo Priimägiga (isikukood XXX). 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Rainer Kristersoni pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.

10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) Puuduvad andmed, et võlgnik oleks kunagi olnud maksejõuline.

Enne pankroti väljakuulutamist toimus võlgniku suhtes 2001–2015 algatatud täitemenetlusi. Täitemenetlusi võis olla varem, kuid vabakutselised kohtutäiturid tegutsevad alates

1. aastast ning praeguses täitemenetluste registris kajastuvad täitemenetlused alates
2. aastast. Võlgnik omandas juba väga varases nooruses hoiakud, mille tõttu tal vähemalt seni on puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi, millega on kaasnenud kahju, rahalised karistused ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest 86,89% on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. 4,29% tunnustatud nõuetest on kriminaalmenetluste kulude hüvitamise veel aegumata nõuded. Vaatamata sellele et valdav osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik oma tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegusid toime pannes sellele, et need jäävad avastamata. Halduri arvates ei saa 7/11 omaette kuriteona käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. Kokkuvõtteks arvab haldur, et võlgnik ei ole pärast täisealiseks saamist olnud maksejõuline seetõttu, et ta on harrastanud tarbetult riskantset eluviisi. Võlgnik kas ei ole olnud piisavalt tuttav maksevõime saavutamise ja säilitamise seaduslike viisidega või mingil põhjusel ei ole soovinud neid viise kasutada. Ka elatusvahendite hankimise seadusevastaste viiside rakendamisel ei ole võlgnik olnud edukas.
3. Muud menetlust puudutavad asjaolud Nõude summa eurodes 1 798,53 € Jaotis % Konto number Viitenumber Makse selgitus1 1,04 XXX 50064041356 28,09 € 0,02 XXX 2-13-38637 täitekulu katteks 7 308,67 € 4,22 EE932200221023778606 2800049777 1-14-2416 600,98 € 1 313,49 € 0,35 0,76 EE891010220034796011 XXX 2800049463 0062302089 Sirle Semm4 Eluliin MTÜ Svea Finance AS Bigbank AS 150 000,00 € 120,00 € 1 939,59 € 3 853,87 € 86,54 0,07 1,12 2,22 XXX XXX XXX XXX 20501750156 Aktiva Finants OÜ5 Aktiva Finants OÜ5 Aktiva Finants OÜ5 Aktiva Finants OÜ5 1 184,30 € 948,15 € 1 757,33 € 2 472,36 € 0,68 0,55 1,01 1,42 XXX XXX XXX XXX 70175775 702845084 707052720 707165727 1-116/2001 2-13-55163 Sirle Semm, 1-14-2416 1-14-2416 2-13-49786 2-06-12224 2/9212730/05 2-07-56780 2-15-113850 2-15-118184 Võlausaldaja Telia Eesti AS Jane Rumjantseva Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskus)2 Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsioon)3 Koduliising AS Makse tegemisel usaldusisiku kontolt tuleb märkida, et makse tehakse Rainer Kristersoni kohustuse täitmiseks. 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude rahuldamiseks tuleb makse teha Rahandusministeeriumi kontole EE
4. 2 Keskkonnainspektsiooni nõude rahuldamiseks tuleb makse teha Rahandusministeeriumi kontole nr EE
5. 3 4 Sirle Semmi nõude rahuldamiseks tuleb makse teha MTÜ Eluliin kontole nr XXX. Aktiva Finants OÜ nõude rahuldamiseks tuleb makse teha Julianus Inkasso OÜ kontole nr XXX . 5 KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 5.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et Rainer Kristersoni varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Rainer Kristersoni (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 18.12.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Rainer Kristersoni pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta deposiidina 1000 eurot hiljemalt 07.01.
2. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Rainer Kristersoni 8/11 (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 7.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 8. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli noorusest alanud kuritegeliku käitumisviisi harrastamine, mis on toonud kaasa mitmeid kahjuhüvitamis- ja menetluskulude nõudeid ning rahalisi karistusi. Kriminaalne käitumisviis ei ole võimaldanud võlgnikul elada stabiilset elu. Siiski pole võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

9. Vastavalt

§ 165

lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada Rainer Kristersoni (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 10.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 11.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

1. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot, kokku 576 eurot. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde
2. Pankrotihalduri tunnitasuks on 32 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu ning pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada pankrotihalduri taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista 96 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 19,20 eurot, pankrotivara arvel ning 384 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 76,80 eurot, riigi vahenditest ning büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Õigusbüroo Faktootum.
3. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 229,95 eurot. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajaliku ja põhjendatud kulu 229,95 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 14.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 15.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 16.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 9/11

1. Rainer Kristersoni (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 17.07.
2. Rainer Kristerson esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos pankrotiavaldusega 28.05.
3. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule

§ 158lg 1 ja 4 teatise ja aruande 12.11.2018.

18. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 19. Rainer Kristersoni kohustustest moodustavad suurema osa kuriteoga tahtlikult tekitatud kahju hüvitised, mis vastavalt

§ 176

lõikele 2 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe. Seega ei täida võlgniku kohustustest vabastamise menetlus eesmärki võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus. 21.01.2019 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et mõistab, et ei vabane kõikidest võlgadest, kuid leiab, et tema jaoks oleks oluline mõju võlausaldajate hulga vähendamine. Kohustustest vabastamise menetlus võimaldab tal omada selget ülevaadet oma võlgnevuste koosseisust ning neid seaduses ettenähtud korras täita. Võlgnik on motiveeritud oma kohustusi täitma. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ja töötab XXX. Võlgnik selgitas, et pärast vabanemist saab ta võlausaldajatele suuremaid väljamakseid teha ning pakkus, et kohus võib kohustustest vabastamise menetlust vajadusel pikendada. Kohus leiab, et antud juhul annab kohustustest vabastamise menetlus võlgnikule võimaluse alustada oma võlgnevuste likvideerimist ja soovi korral õppida korrektset finantskäitumist. Kuigi kohustustest vabastamise menetlus ei võimalda iseenesest võlgnikule uut majanduslikku algust, on see võlgniku rahalist olukorda ning kohustuste ulatust ja koosseisu arvestades vajalik eeltingimus selle saavutamiseks tulevikus. Oluline on, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tagab võlausaldajate võrdse kohtlemise, so nõuete rahuldamise vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Rainer Kristersoni kohustustest vabastamise menetluse. 20.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

21.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks on 16.10.2018 andnud võlgniku XXX Katja Toomesoo. Kohus leiab, et Katja Toomesoo on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning teda tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid Rainer Kristersoni kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustab Katja Toomesood esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted kaks korda aastas, iga aasta
2. märtsil ja
3. septembril. Esimene aruanne tuleb esitada
4. septembriks 2019, järgnev. 1 märtsiks 2020, jne. Vangistuses viibides tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabanemist tuleb 10/11 kohtule järelevalve teostamiseks esitada võlgniku poolt kasutatavate pangakontode väljavõtted.
5. Vangistuses viibides kehtib Rainer Kristersonile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
6. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
7. veebruaril, väljamakseid usaldusisiku arveldusarvele või otse võlausaldajatele võrdeliselt jaotusettepanekus kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kui väljamakse teostatakse usaldusisiku kontole, peab usaldusisik teostama vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotusettepanekule väljamaksed võlausaldajatele kahe pangapäeva jooksul pärast raha laekumist.
8. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173

lõikes 3 nimetatud tulust (Rainer Kristersoni töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Katja Toomesoo kandma Rainer Kristersonile lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

1. Pärast vangistusest vabanemist lasub Katja Toomesool kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. veebruaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
3. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 176

lg-le 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 11/11