KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-17311 Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviila

) 37 lg-s 1 on silmas peetud seda, et kuigi elatist tuleb maksta igakuiste perioodiliste maksetena, saab ühe täiteasja (st ühe lapse) kohta menetluse alustamise tasu nõuda ühekordselt (mitte iga kuu eest, mil elatist maksta tuleb). Käesoleval juhul oli kaks sissenõudjat. Eeltoodust tulenevalt algatas kohtutäitur kaks täiteasja (sest on kaks sissenõudjat, kellel on kummalgi eraldiseisev nõue). Kuna käesoleval juhul on kohtutäitur avanud õigesti kummagi lapse osas eraldi täiteasja, peab võlgnik maksma ühekordse menetluse alustamise tasu mõlemas menetluses. Seega on põhjendatud tasu nõudmine kohtutäituri poolt märgitud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas 15.05.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 06.11.2017 otsus.
2. Määruskaebuse esitaja ei vaidle vastu sellele, et täitemenetlus alustatakse iga lapse nõude kohta eraldi.
3. Kohtutäitur alustas 07.03.2017 tsiviilasjas nr 2-16-12552 tehtud Tartu Maakohtu 20.01.2017 määruse alusel täitemenetlused nr 027/2017/452 ja 027/2017/453, kus nõude summa oli 310 eurot lapse kohta, millele lisandusid täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu.

§ 37

lg 1 sätestab, et elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale ning menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Seega on võlgnik täitemenetluse alustamise tasu juba tasunud täiteasjades nr 027/2017/452 ja 027/2017/

1. Käesoleval juhul nõuab kohtutäitur seda teistkordselt. Vastus määruskaebusele
2. Kohtutäitur ja sissenõudjad määruskaebusele vastust ei esitanud. Edasine menetluse käik 3
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 06.11.2017 otsuse peale rahuldamata täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmist puudutavas osas. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 06.11.2017 otsuse täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmist puudutavas osas ja kohustab kohtutäiturit selles osas kaebust uuesti läbi vaatama. Samuti teeb ringkonnakohus uue menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Asja materjalidest nähtuvalt olid sissenõudjad 03.03.2017 esitanud täitmisavaldused elatise võlgnevuse sissenõudmiseks perioodi 01.01.2017 – 03.03.2017 eest, kummagi sissenõudja osas summas 310 eurot. Nende avalduste alusel algatati täitemenetlused nr 027/2017/452 ja 027/2017/
6. Kohtutäituri abi 11.09.2018 selgitusest nähtub, et need täitemenetlused lõpetati nõude rahuldamisega (tl 166).
7. 19.09.2017 on sissenõudjad esitanud täitmisavaldused elatise võlgnevuse sissenõudmiseks perioodi eest 30.03.2017 - 30.08.2017, kummagi sissenõudja osas summas 522,50 eurot. Nende avalduste alusel algatas kohtutäitur täitemenetlused nr 027/2017/1592 ja nr 027/2017/
9. 25.09.2017 koostas kohtutäitur täiteasjades nr 027/2017/1592 ja nr 027/2017/1593 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, mille kohaselt tuleb võlgnikul tasuda kummaski täiteasjas täitemenetluse alustamise tasu 282 eurot (koos käibemaksuga) ja kohtutäituri põhitasu 147 eurot (koos käibemaksuga). 19.

§ 29

lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

§ 37

lg 1 sätestab, et elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Vastavalt

§ 37

lg-le 2, elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse käesoleva seaduse § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Põhitasu ei arvestata, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist. 20. Riigikohtu 31.03.2011 määruses nr 3-2-1-14-11 p-s 11 antud selgitustest nähtub, et

§ 37lg 1 kohaldub juhul, kui tegemist on perioodilise elatise sissenõudmisega.

Elatise võlgnevuse korral tuleb menetluse alustamise tasu määrata

§ 34alusel.

21. Kuna käesoleval juhul olid täitemenetlused nr 027/2017/452 ja 027/2017/453 lõpetatud ja sissenõudjate 19.09.2017 täitmisavalduste alusel algatati uued täitemenetlused elatise võlgnevuse sissenõudmiseks uue perioodi eest, siis oli kohtutäituril õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu.

§ 37

lg 1, mis sätestab, et elatusraha sissenõudmise 4 eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale, ja mis nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga, kohaldub juhul, kui tegemist on perioodilise elatise sissenõudmisega. Vaidluse all olevates täitemenetlustes ei nõuta sisse perioodilist elatist, vaid elatise võlgnevust. Seega ei kohaldu

§ 37

lg 1, vaid

§ 34

. Kuigi kohtutäituril on käesoleval juhul õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu, nõudis ta seda ebaõigesti

§ 37lg 1 järgi.

Kohtutäitur saab täitemenetluse alustamise tasu nõuda

§ 34järgi.

1. Kuigi võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri 06.11.2017 otsuse täies ulatuses, ei ole võlgnik põhjendanud, miks on kohtutäituri otsus ebaõige kohtutäituri põhitasu puudutavas osas. Võlgnik ei ole vaidlustanud elatise võlgnevuse suurust. Kuna põhitasu arvestatakse sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summalt, siis on kohtutäitur põhitasu arvestanud õigesti.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku kaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu 30.04.2018 määrus ja kohtutäituri 06.11.2017 otsus tühistada täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmist puudutavas osas ja kohustada kohtutäiturit vastavas osas kaebust uuesti läbi vaatama.
3. Kuna võlgniku kaebus kohtutäituri otsuse peale ning määruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta võlgniku ja kohtutäituri menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Sissenõudjate menetluskulud tuleb maa- ja ringkonnakohtus jätta võrdsetes osades võlgniku ja kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 10). Sissenõudjad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Seega puuduvad menetlusosalistel menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
4. Harju Maakohtu 26.06.2018 määrusega anti võlgnikule menetlusabi ja ta vabastati määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 15 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-119-13 (p 15) selgitanud, et menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis ei ole avaldajal riigilõivu 15 eurot riigituludesse hüvitamise kohustust. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5