← Eesti

1-17-1804/101

Obsah (13)§ 209§ 349§ 213§ 201§ 64§ 73§ 1572§ 63§ 25§ 13§ 16§ 2§ 121

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2018, Valga Kriminaalasja number 1-17-1804 (kohtueelse menetluse nr 15282000115) Kohtukoosse

) § 213 lg 2 p-de 1 ja 3, § 349 ja § 201 lg 2 p 1 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin Süüdistatav Merike Tuum. Isikukood 47208242740; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ei tööta; varasemalt kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kristi Haas RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Merike Tuum

§ 209

lg 2 p 1 järgi süüdi korduvas kelmuses ja

§ 349

järgi tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ning karistada teda

§ 209lg 2 p 1 järgi 2 (kahe) aasta pikkuse vangistusega.

2. Tunnistada Merike Tuum kui varem kelmused ja omastamised toime pannud inimene

§ 213

lg 2 p 1 järgi süüdi arvutikelmuses ja

§ 349

järgi tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ning karistada teda

§ 213lg 2 p 1 järgi 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse vangistusega.

3. Tunnistada Merike Tuum

§ 201

lg 2 p 1 järgi süüdi korduvas omastamises ja karistada teda 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega. 4. Suurendada

§ 64lg 1 alusel käesoleva otsuse resolutsiooni 1.

punktis mõistetud karistust ja mõista M. Tuumale 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune liitvangistus. 5. Tunnistada Merike Tuum

§ 349

järgi süüdi tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja karistada teda 50 (viiekümne) päevamäärase (500 (viiesaja) eurose) rahalise karistusega. 6. Jätta

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel käesoleva otsuse resolutsiooni 4.

punktis mõistetud liitvangistus ja käesoleva otsuse resolutsiooni

  1. punktis mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Merike Tuum ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
  3. maist
  5. Jätta Omega Invest OÜ, OÜ Sissenõudja, 4finance OÜ ja BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ ja bongabonga) tsiviilhagid läbi vaatamata.
  6. Jätta A. L. , Snel Grupp OÜ ja TF Bank AB tsiviilhagi rahuldamata.
  7. Rahuldada A. U. tsiviilhagi osaliselt ja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel Merike Tuumalt A. U. kasuks välja 2186 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 70 (seitsekümmend) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda A. U. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
  8. Rahuldada A. K. tsiviilhagi täielikult ja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel Merike Tuumalt A. K. kasuks välja 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda A. K. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank.
  9. Rahuldada IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ) tsiviilhagi osaliselt ja mõista tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Merike Tuumalt IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ) kasuks välja 4025 (neli tuhat kakskümmend viis) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ) arveldusarvele nr EE302200221032595003 Swedbank (viitenumber 798312).
  10. Rahuldada Creditstar Estonia AS (endine SMS Laen AS) tsiviilhagi täielikult ja mõista TsÜS § 130 lg 1 alusel Merike Tuumalt Creditstar Estonia AS-i (endine SMS Laen AS) kasuks välja 932 (üheksasada kolmkümmend kaks) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda Creditstar Estonia AS-i (endine SMS Laen AS) arveldusarvele nr EE701010220059578010 (viitenumber 73373379).
  11. Rahuldada Ferratum Estonia OÜ tsiviilhagi osaliselt ja mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Merike Tuumalt Ferratum Estonia OÜ kasuks välja 1321 (tuhat kolmsada kakskümmend üks) eurot ja 2 (kaks) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda Ferratum Estonia OÜ arveldusarvele nr EE690000009390000436 Tallinna Äripangas.
  12. Rahuldada Bigbank AS-i tsiviilhagi täielikult ja mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Merike Tuumalt Bigbank AS-i kasuks välja 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot ja 8 (kaheksa) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda Bigbank AS-i arveldusarvele nr EE217575110004898395 (viitenumber 011309010417962).
  13. Rahuldada Bondora AS-i tsiviilhagi osaliselt ja mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Merike Tuumalt Bondora AS-i kasuks välja 1165 (tuhat ükssada kuuskümmend viis) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda Bondora AS-i arveldusarvele nr EE121010220119730015 SEB Pank (viitenumber 1655331).
  14. Rahuldada Omaraha OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Merike Tuumalt Omaraha OÜ kasuks välja 272 (kakssada seitsekümmend kaks) eurot ja 91 (üheksakümmend üks) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda Omaraha OÜ arveldusarvele nr EE621010220191541222 SEB Pank (viitenumber 1363885).
  15. Rahuldada Credit.ee OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Merike Tuumalt Credit.ee OÜ kasuks välja 652 (kuussada viiskümmend kaks) eurot ja 2

(62)93 (üheksakümmend kolm) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda Credit.ee OÜ arveldusarvele nr EE112200221049012401 (viitenumber 450112357165).
  1. Rahuldada Placet Group OÜ tsiviilhagi osaliselt ja mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Merike Tuumalt Placet Group OÜ kasuks välja 1470 (tuhat nelisada seitsekümmend) eurot ja 70 (seitsekümmend) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda ITM Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE
  3. Rahuldada BB Finance OÜ tsiviilhagi osaliselt ja mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Merike Tuumalt BB Finance OÜ kasuks välja 400 (nelisada) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) senti. See summa tuleb Merike Tuumal tasuda BB Finance OÜ arveldusarvele nr 221036086770 ja makse selgitusse tuleb märkida kohtuasja number ja süüdistatava nimi.
  4. Arvata menetluskulu hulka: 21.
  5. Valga Advokaadibüroole maksmisele kuuluv 1404 (tuhande neljasaja nelja) euro suurune riigi õigusabi tasu vandeadvokaat Otto Preemi poolt A. U. esindamise eest; 21.
  6. Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid maksmisele kuuluv 594 (viiesaja üheksakümne nelja) euro ja 48 (neljakümne kaheksa) sendi suurune riigi õigusabi tasu vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt A. L. esindamise eest; 21.
  7. Advokaadibüroole Sirje Must maksmisele kuuluv 4339 (nelja tuhande kolmesaja kolmekümne üheksa) euro ja 20 (kahekümne) sendi suurune riigi õigusabi tasu vandeadvokaadi abi Kristi Haasi poolt Merike Tuuma kaitsmise eest; 21.
  8. kannatanu BB Finance Estonia OÜ-le (endine Raha 24 OÜ) maksmisele kuuluv selle äriühingu esindajal kohtuistungile tulemisega tekkinud 156 (saja viiekümne kuue) euro suurune sõidukulu (maksta BB Finance OÜ arveldusarvele nr EE872200221041846031); 21.
  9. Bondora AS-le maksmisele kuuluv 666 (kuuesaja kuuekümne kuue) euro ja 33 (kolmekümne kolme) sendi suurune tasu vandeadvokaadi abi Kristel Raamatu poolt Bondora AS-i esindamise eest; 21.
  10. sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot.
  11. Jätta käesoleva otsuse resolutsiooni alap-s 21.5 nimetatud menetluskulu (666,33 eurot) täies mahus Merike Tuuma kanda.
  12. Ülejäänud käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 21 nimetatud menetluskulud jätta Merike Tuuma kanda pooles ulatuses, st kokku 3621 (kolm tuhat kuussada kakskümmend üks) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti (702+297,24+2169,60+78+375).
  13. Samuti jätta Merike Tuuma kanda pool enne käesoleva otsuse tegemist menetluskulu hulka arvatud kokku 3124 (kolme tuhande ühesaja kahekümne neljast) eurost ja 32 (kolmekümne kahest) sendist (723,36 eurone tasu vandeadvokaadi abi Kristi Haasi poolt Merike Tuuma kaitsmise eest, 384 eurone tasu vandeadvokaat Otto Preemi poolt A. U. esindamise eest ja 2016,96 tasu vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt A. L. esindamise 3
(62)eest) ehk 1562 (tuhat viissada kuuskümmend kaks) eurot ja 16 (kuusteist) senti (361,68+192+1008,48).
  1. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 23 ja 24 nimetatud menetluskulud (kokku 5184 (viis tuhat ükssada kaheksakümmend neli) eurot) tuleb Merike Tuumal tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  2. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 22 nimetatud menetluskulu (666,33 eurot) tuleb Merike Tuumal tasuda Bondora AS-i arveldusarvele nr EE121010220119730015 ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.
  3. Riigi kanda jätta esiteks enne käesoleva otsuse tegemist menetluskulu hulka arvatud 760 eurot kahe kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest ja teiseks teine pool käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 23 ja 24 nimetatud menetluskuludest ehk 5184 (viis tuhat ükssada kaheksakümmend neli) eurot (kokku 5944 (viis tuhat üheksasada nelikümmend neli) eurot).
  4. 2 plaati meediasalvestistega jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates
  5. maist
  6. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  7. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
  8. maist 2018 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. PÕHIOSA Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad (A), tuvastab seejärel faktilised asjaolud (B), annab neile õigusliku hinnangu (C), mõistab Merike Tuumale karistuse (D), lahendab tsiviilhagid (E), teeb otsustuse menetluskulude kohta (F) ja võtab viimaks seisukoha asitõendite osas (G). (A) Menetluse käik ja poolte seisukohad
  9. Kohus annab kõigepealt põgusa ülevaate süüdistusest ja menetluse käigust.
  10. M. Tuumale esitati süüdistus arvutikelmuses, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja omastamises.
  11. Arvutikelmuses süüdistatakse M. Tuuma

§ 213lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selle eest, et ta taotles 7.

juulist 2011 kuni 14. jaanuarini 2016 sadu kordi kümnetelt laenuandjatelt A. L. ja A. U. nimel laene. Laenutaotlusi tehes sisestas M. Tuum varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult A. L. ja A. U. andmeid ja sekkus arvutiprogrammidesse ning omastas kokku 167478,55 eurot (A. L. nimel 49826,87 ja A. U. nimel 117651,68 eurot). Seega pani M. Tuum teod toime suures ulatuses. Lisaks oli ta enne neid tegusid pannud toime omastamised. 4

(62)4. Tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamist heidetakse M. Tuumale

§ 349järgi ette seepärast, et ta esitas aastatel 2011–2015 korduvalt A.

L. ja A. U. ID-kaarte kasutades erinevatele laenuandjatele interneti teel laenutaotlusi ja digiallkirjastas laenulepinguid eesmärgiga omandada õigus saada laenu.

  1. Omastamises süüdistatakse M. Tuuma kahe erineva teo eest. Esiteks heidetakse M. Tuumale ette, et ta omastas A. U. arvelduskonto juurdepääsu omajana
  2. jaanuarist 2015 kuni
  3. detsembrini 2015 järjepidevalt A. U. kontole laekuvat pensioni: M. Tuum tegi pärast igat pensionipäeva A. U. pangakontolt oma kontole 50 kuni 250 euro suurused ülekandeid, kokku 2334,85 euro ulatuses. Teiseks pannakse M. Tuumale süüks seda, et ta omastas
  4. novembril 2015 Otepää tankla müüja olles ja kogu tanklas olevat vara vallates A. K. rahakoti, mille viimane unustas tankla WC-sse; rahakotis oli sularaha 3000 eurot ja terve rida dokumente.
  5. Esitati terve hulk tsiviilhagisid: eeskätt on hagejateks laenuandjad, kellest mõningad tahavad ainult makstud raha tagasi saada, mõned soovivad lisaks sellele ka intresse ja mõned on esitanud veel mõningaid nõudeid.
  6. Kohus uuris pooltelt enne kohtuvaidlusi, kas arvutikelmuse järgi esitatud süüdistust ei tuleks vähemalt osaliselt ümber kvalifitseerida kelmuseks

§ 209

mõttes, sest mitmed tõendid viitavad inimeste petmisele, mis pandi toime arvuti teel (kd 11, tl 67). Lisaks palus kohus pooltel mõelda, kas võimalik A. L. ja A. U. andmete esitamine ilma nende nõusolekuta ei või olla teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine

§ 1572tähenduses (kd 11, tl 67).

Viimaks ütles kohus pooltele, et ta ei välista, et võimalik A. K. rahakoti äravõtmine kujutab endast mitte omastamist, vaid vargust (kd 11, tl 67). 8. Kohtuvaidlustes esitas prokurör süüküsimuse osas järgmised taotlused. M. Tuum tuleb

§ 213

lg 2 p 1 ja § 349 järgi süüdi mõista ja karistada

§ 63lg 1 kohaselt 2 aasta pikkuse vangistusega.

Süüdi tuleb M. Tuum tunnistada ka

§ 209lg 1 järgi ja karistada 3 kuulise vangistusega.

Viimaks peab M. Tuuma tunnistama süüdi ka

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistama teda 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 kohaselt tuleb mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

See vangistus tuleb

§ 73lg-te 1 ja lg 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui M.

Tuum ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Kaitsja palus oma kaitsealuse õigeks mõista ja jätta tsiviilhagid läbi vaatamata. Alternatiivselt palus kaitsja kohaldada M. Tuumale leebet karistust ja arvestada kaitsja vastuväiteid tsiviilhagide osas. Menetluskulud palus kaitsja mõista M. Tuumalt välja osas, mida viimane suudab tasuda.
  2. Kannatanute A. L. ja A. U. esindajad toetasid prokuratuuri taotlusi.
  3. M. Tuum leidis, et ta on süütu. (B) Faktilised asjaolud
  4. Kohus toob järgnevalt välja praeguse kriminaalasja jaoks olulised asjaolud ja selgitab, mille alusel ta need asjaolud tuvastas. Kuivõrd M. Tuumale on esitatud süüdistus nelja erineva teo (või õigemini: tegude kompleksi) eest, tuvastab kohus juhtunu mitte (täiesti) kronoloogilises järjekorras: kõigepealt teeb kohus kindlaks arvutikelmuse süüdistust rajavad teod, vaeb seejärel dokumendi kuritarvitamise etteheidet ja analüüsib siis omastamissüüdistuse aluseks olevaid sündmusi: kõigepealt puutuvalt A. U. pensionisse ja seejärel A. K. rahakotti. 5

(62)(i)

§ 213järgi esitatud süüdistust puudutavad asjaolud 13.

Kohus ei tuvasta ka arvutikelmust puudutavaid asjaolusid täiel määral kronoloogiliselt. Kõigepealt käsitab kohus A. L. seotud sündmusi: esiteks üldisi asjaolusid ja seejärel laenuandjate kaupa eraldi.

  1. Enne seda peab aga kohus vajalikuks peatuda kaitsja vastuväidetel. Nimelt esitas kaitsja kohtuistungitel eeskätt seoses erinevate laenuandjate esitatud tõenditega terve hulga proteste. Kui need põhjendatud oleks, peaksid mitmed potentsiaalsed tõendid tõendite ringist välja langema. Kohus siiski kaitsja vastuväidetel alust ei näe.
  2. Suuresti võib need vastuväited liigitada kahte gruppi. Esiteks ütles kaitsja mitmete (potentsiaalsete) tõendite puhul, et pole aru saada, kust on teabekandja pärit või et see on valesti vormistatud (puudu on allkiri vms). Teiseks oli kaitsja hinnangul mitmete dokumentide puhul probleemiks see, et need ei ole eestikeelsed.
  3. Puutuvalt esimesesse ülal nimetatud vastuväidete gruppi kordab kohus seda, mida ta ütles mitmel puhul istungil. On tõsi, et mõningate laenuandjate esitatud dokumentide puhul pole ainuüksi nende dokumentide enda põhjal aru saada, millega täpselt tegu. Küll aga muutus see arusaadavaks laenuandjate esindajate ütluste põhjal: tihtipeale selgitasid need esindajad, et tegemist on väljatrükkidega mingitest nende enda andmebaasidest. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul mingit põhjust öelda, et esitatud dokumendid on tõenditena kõlbmatud.
  4. On tõsi, et KrMS § 10 lg 3 ls 1 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Seda normi ei saa siiski tõlgendada nii, et iga võõrkeelne sõna, mis mõnes dokumendis on, peab olema tõlgitud eesti keelde. Kohtu hinnangul peab KrMS § 10 lg 3 silmas eeskätt sellist võõrkeelset infot, mis kujutab endast n-ö iseseisvat tõendit, st sellist tõendit, mis sisaldab teavet, mida mõnel muul moel eesti keeles edasi ei anta. Praegu aga on tegemist laenuandjate ingliskeelsete andmebaaside väljavõtetega, milles olevaid kandeid on laenuandjate esindajad istungil selgitanud ja/või on laenuandjad neis dokumentides olevat teavet selgitanud oma eestikeelsetes kirjalikes dokumentides. Lisaks on oluline see, et need võõrkeelsed dokumendid ei sisalda lõviosas mitte keerulise süntaktikaga teksti, vaid üksikuid sõnu, millega on seotud mingid nimed, aadressid või kuupäevad (vt nt kd 4, tl 48 või kd 9, tl 46). Viimaks peab pöörama tähelepanu ka sellele, et tegemist on inglise keelega ehk tänase maailma lingua franca’ga, mida oskavad ka Eestis vähemalt algtasemel väga paljud inimesed. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et inglise keelt sisaldavaid dokumente saab tõendina kasutada. a) A. L. α) A. L. seotud laene puudutavad üldised asjaolud
  5. M. Tuum soovis saada raha. Ta otsustas selleks kasutada ära oma lihtsameelset tuttavat A. L. . Täpsemalt otsustas süüdistatav, et ta hakkab A. L. nimel kiirlaene võtma: esitab interneti teel A. L. esinedes laenutaotlusi ja hakkab saadud raha kasutama. Miks M. Tuum sellise plaani kasuks otsustas, ei ole võimalik tuvastada. Tõenäoline on see, et M. Tuum soovis võimalike laenu tagasimaksmise raskuste tekkimise korral n-ö ebameeldivustest pääseda: ta arvestas sellega, et laenu hakatakse tagasi nõudma A. L. . Mõeldav on seegi, et M. Tuumale endale ei oleks tema makseraskuste tõttu laenu antud. Ka tuleb kõne alla terve rida muid põhjusi. M. Tuuma motiiv ei ole aga iseenesest oluline. 6

(62)
  1. Käesoleva otsuse eelmises punktis esitatud asjaolud tuvastab kohus eeskätt selle najal, kuidas raha laenamine aastate jooksul välja nägi; samuti on võimalik tugineda A. L. isikule ja tema ütlustele. Nii M. Tuum kui A. L. kinnitasid, et M. Tuumal oli juurdepääs A. L. pangakontole: A. L. usaldas M. Tuuma ja andis viimasele internetipanga kasutamiseks vajalikud rekvisiidid (nt ID-kaardi). M. Tuum esitas aastate jooksul palju laenutaotlusi (vt all) ja toimetas saadud laenudega nii, nagu ta seda õigeks pidas: nt maksis varasemaid laene või kandis osa rahast enda või mõne oma tuttava (nt G. T. ) pangakontole (vt A. L. pangakonto väljavõtet: kd 2, tl 103–131). A. L. näol on tegu küllaltki lihtsakoelise inimesega: seda kinnitab tema poolt kohtule jäetud üldine mulje, tema kohtus antud ütlused ja kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akt, mille kohaselt on A. L. kerge vaimne alaareng ja alkoholisõltuvus (kd 11, tl 51–57). Seega on A. L. näol tegemist inimesega, keda on kerge ära kasutada ja seda taipas ka M. Tuum.
  2. Siiski ei saanud M. Tuum võtta enamikest kiirlaenufirmadest A. L. nimel laenu nii, et ta A. L. üldse oma plaanidest ei informeerinud. Seda seetõttu, et mitmed laenuandjad olid seadnud laenu andmise tingimuseks selle, et laenu taotleja tuvastab mingi inimese juures vahetult oma isiku: nii nõudsid nad, et taotleja identifitseeriks end isiklikult ja vahetult kas laenuandja kontoris töötava inimese juures või mõne sellise inimese juures, kes töötab mõnes niisuguses postkontoris, millega laenuandjal on sõlmitud sellise identifitseerimise toimetamise leping
  3. Seepärast oli M. Tuum sunnitud mitmel puhul A. L. laenude taotlemise soovist rääkima: A. L. pidi minema postkontorisse oma isikut tuvastama. Seetõttu küsis M. Tuum erinevatel aegadel (vt täpsemalt all) A. L. , kas viimane on laenu võtmisega nõus. Pole võimalik tuvastada, millise põhjuse laenu võtmiseks süüdistatav välja tõi. A. L. sõnul kõneles M. Tuum vähemalt korra sellest, et laenu on tarvis ühel tema välismaal elaval sõbrannal ja sõbranna maksab laenu kindlasti tagasi (kd 4, tl 7 ja 12). Igatahes oli A. L. nende laenude võtmisega päri.
  4. M. Tuum käiski aastate jooksul A. L. viis korda erinevates postkontorites A. L. isikut tuvastamas: A. L. esitas postkontori töötajale oma ID-kaardi, postitöötaja tuvastas, et tegemist on A. L. ning edastas selle info laenuandjale (vt täpsemalt all). Kui see protseduur oli läbitud, sai M. Tuum hakata takistusteta interneti teel laenu taotlema ja seda ta tegigi.
  5. M. Tuum taotles A. L. nimel laenu 9 laenuandjalt kokku 82 korral (vt all).
  6. Kohtu hinnangul oli M. Tuumal kuuel konkreetselt laenuandjalt esimese laenu võtmise juhul laenu võtmiseks A. L. nõusolek. Nii oli see Placet Group OÜ, MCB Finance OÜ (hilisem IPF Digital Estonia OÜ), Ferratum Estonia OÜ, BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ), 4Finance OÜ ja Snel Grupp OÜ puhul vastavalt
  7. juulil 2011,
  8. veebruaril 2012,
  9. septembril 2014,
  10. aprillil 2013,
  11. märtsil 2014 ja
  12. aprillil 2013 (vt vastavalt käesoleva otsuse p-d 30, 33, 48, 52, 56 ja 60). Seda seetõttu, et need laenutaotlused esitas M. Tuum vahetult enne seda, kui ta läks koos A. L. postkontorisse viimase isikut identifitseerima. Nagu ülal öeldud, andis A. L. sellistel puhkudel laenamiseks oma nõusoleku. Tõsi, A. L. sõnul käis ta oma isikut tuvastamas kolm korda: kd 4, tl
  13. Siiski tunnistas A. L. peale täpsustavate küsimuste esitamist, et täpset „identimas“ käimiste arvu ta ei mäleta (kd 4, tl 7 pöördel). Et laenude võtmine A. L. nõusolekul on M. Tuuma jaoks soodsam kui ilma A. L. nõusolekuta (vt all), tuvastab kohus KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest lähtudes, et käesoleva punkti alguses nimetatud laenude võtmiseks andis A. L. M. Tuumale nõusoleku laen võtta. KrMS § 7 lg-st 3 tuleb lähtuda ka neis olukordades, kus ühe postkontoris käigu alusel võeti laenu mitmelt laenuandjalt (nii oli see
  14. aprilli 2013 identifitseerimisega (vt all) – tõsi, teisiti on olukord käesoleva otsuse järgmises punktis nimetatud põhjustel BB Credit OÜ Postkontorid ei pruukinud edastada identifitseerimise infot laenuandjale otse: nt sai BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ) selle teada Raha 24 OÜ-lt, keda BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ) nimetas
  15. aprillil 2013 oma „koostööpartneriks“: kd 6, tl
  16. 1 7
(62)(endine BB Finance OÜ ja bongabonga)
  1. aprilli 2014 laenu osas). On tõenäoline, et M. Tuum rääkis neil juhtudel A. L. üksnes ühe laenu võtmise vajadusest. Päriselt ei saa siiski välistada, et süüdistatav viitas kõigile laenudele, mida ta taotleda soovis. Seetõttu tuvastab kohus, et A. L. andis sellises olukorras laenu taotlemiseks oma nõusoleku.
  2. Kolme nn esimese laenu võtmiseks süüdistataval A. L. luba siiski ei olnud. Esiteks oli see nii Folkefinans AS Eesti Filiaal (endine Folkia AS Eesti filiaal) ja Omaraha OÜ puhul (vastavalt
  3. aprillil 2013 ja
  4. juunil 2013) (vt käesoleva otsuse p 36 ja alap 44.1), sest neid laene sai taotleda vaid interneti teel, ilma eelneva vahetu isiku tuvastamiseta. Teiseks ei olnud M. Tuumal A. L. nõusolekut
  5. aprillil 2014 laenu võtmiseks BB Credit OÜ-lt (endine BB Finance OÜ ja bongabonga) (vt käesoleva otsuse p 40), ehkki see oli esimene laen sellelt laenuvõtjalt ja see laenamine tugines
  6. aprilli 2013 identifitseerimisele (vt käesoleva otsuse p-d 39–40). Niisiis oli selle laenu võtmise ajaks möödunud identifitseerimas käimisest ligikaudu aasta. Ei ole võimalik, et M. Tuum küsis A. L. nõusoleku juba
  7. aasta aprilli alguses ja ootas laenu taotlemisega järgmise aasta aprillini.
  8. aprilli 2014 laenu taotlemine toimus M. Tuuma enda algatusel, kes ilmselt avastas kuidagi, et ta saab aasta tagasi toimunud identifitseerimise najal taotleda BB Credit OÜ-lt (endine BB Finance OÜ ja bongabonga) laenu.
  9. Ühegi ülejäänud käesoleva otsuse p-s 22 märgitud 73 laenu võtmiseks M. Tuumal A. L. nõusolekut ei olnud.
  10. M. Tuuma vastupidiseid väiteid kohus ei usu. Kõigepealt ei saa neid uskuda seetõttu, et A. L. ütles kohtus korduvalt, et tema lubas M. Tuumal võtta üksnes neid laene, mille puhul ta käis oma isikut identifitseerimas – interneti teel laenude taotlemist ta M. Tuumale aga ei lubanud (kd 4, tl 11 pöördel, 12 ja kd 10, tl 144 pöördel, 145 ja 145 pöördel). Kohus usub A. L. . Kõigepealt on oluline see, et need ütlused andis A. L. erinevaid sõnu kasutades erinevatele küsitlejatele erineval ajal vastates. See viitab tõe rääkimisele, sest on äärmiselt väheusutav, et A. L. tüüpi lihtsakoeline inimene (vt ülal) suudaks pikka aega igati veenval moel valetada. Ka pole A. L. valetamiseks põhjust – seda erinevalt M. Tuumast, kes soovib vastutusest vabaneda. Samuti ei ole alust arvata, et A. L. mäletab juhtunut selles osas valesti: kannatanu ütles korduvalt, kui ta midagi ei mäletanud – praegu kõne all oleva asjaolu osas oli A. L. aga kindel. Ka on see usutav seetõttu, et A. L. ei olnud laene tarvis: kannatanu ütles mitmel puhul, et ta elas äärmiselt vähenõudlikult ja tuli oma palgaga toime. Viimaks on tähtis ka see, et M. Tuuma tegutsemine ilma A. L. teadmata on kõigiti loogiline ka A. U. ütluste valguses (vt all).
  11. A. L. nõusoleku olemasolu ei saa tuvastada ka R. T. ütluste alusel. R. T. küll rääkis sellest, et A. L. ja A. U. olid tihti M. Tuuma pool ja taotlesid koos viimasega interneti teel laenusid. Täpsemaid asjaolusid R. T. siiski ei teadnud. Oluline on see, et R. T. rääkis
  12. aasta suvel sellest, et ta nägi 3 või 4 A. L. ja A. U. külaskäiku (kd 8, tl 85 ja 87) u 4–6 aastat tagasi (kd 8, tl 85, 86 pöördel ja 87) ja mäletab konkreetselt ühte laenu taotlemise juhtumit (kd 8, tl 87). Niisiis on kõigiti võimalik, et R. T. tajus just neid sündmusi, mis olid vahetult seotud identifitseerima minekuga (nt taotluse tegemist enne postkontorisse minemist).
  13. Konkreetselt toimusid laenude võtmised järgmiselt. β) Placet Group OÜ
  15. juulist 2011 kuni
  16. septembrini 2014 võttis M. Tuum 15 laenu Placet Group OÜ-st. 8
(62)
  1. Esimese taotluse esitas M. Tuum
  2. juulil 2011: ta taotles 300 euro maksmist (kd 6, tl 43– 49). Placet Group OÜ nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  3. juulil 2011 läks M. Tuum koos A. L. (ja A. U. ) Elva postkontorisse A. L. identifitseerima (kd 6, tl 34–35). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis Placet Group OÜ esitatud taotlust: muu hulgas vaatasid selle läbi Placet Group OÜ töötajad (laenukomisjon) (kd 8, tl 61 pöördel), kes otsustasid selle rahuldada. Seejärel maksis Placet Group OÜ A. L. arveldusarvele 300 eurot (kd 6, tl 43–49; kd 2, tl 110).
  4. Pärast esimese laenu taotlemist sai edasisi laene taotleda üksnes internetiportaali teel (st ilma kuhugi füüsiliselt minemata). M. Tuum tegigi seda 14 korda. Neil kõigil kordadel taotlus rahuldati ja maksti raha A. L. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii2: 31.
  6. oktoobril 2011 300 eurot (kd 6, tl 50–55; kd 2, tl 111); 31.
  8. novembril 2011 750 eurot (kd 6, tl 56–63; kd 2, tl 111); 31.
  10. märtsil 2013 200 eurot (kd 6, tl 67–72; kd 2, tl 115); 31.
  12. aprillil 2013 550 eurot (kd 6, tl 73–80; kd 2, tl 116); 31.
  14. mail 2013 900 eurot (kd 6, tl 81–86; kd 2, tl 116); 31.
  16. juunil 2013 900 eurot (kd 6, tl 87–91; kd 2, tl 117); 31.
  18. augustil 2013 900 eurot (kd 6, tl 92–96; kd 2, tl 118); 31.
  20. septembril 2013 900 eurot (kd 6, tl 97–101; kd 2, tl 119); 31.
  22. oktoobril 2013 900 eurot (kd 6, tl 102–107; kd 2, tl 119); 31.
  24. aprillil 2014 900 eurot (kd 6, tl 108–113; kd 2, tl 123); 31.
  26. mail 2014 900 eurot (kd 6, tl 114–121; kd 2, tl 124); 31.
  28. juunil 2014 900 eurot (kd 6, tl 122–127; kd 2, tl 124); 31.
  30. augustil 2014 900 eurot (kd 6; tl 128–133; kd 2, tl 126); 31.
  32. septembril 2014 900 eurot (kd 10, tl 73–88; kd 2, tl 126). γ) IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ)
  34. veebruarist 2012 kuni
  35. oktoobrini 2014 võttis M. Tuum 8 laenu MCB Finance OÜ-lt (hilisem IPF Digital Estonia OÜ).
  36. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  37. veebruaril 2012: ta taotles 250 euro maksmist (kd 7, tl 105–110). MCB Finance OÜ (hilisem IPF Digital Estonia OÜ) nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  38. veebruaril 2012 läks M. Tuum koos A. L. Otepääle postkontorisse A. L. identifitseerima (kd 7, tl 163–164). Pärast identifitseerimisSiin ega järgnevalt ei pea kohus vajalikuks tuua eraldi välja, millal tehti laenutaotlus ja millal kanti laen üle. Lõviosal juhtudest toimus see ühel ja samal päeval. Mõnel üksikul juhul kanti laen üle päev pärast taotluse tegemist. 2 9
(62)protsessi läbimist kontrollis MCB Finance OÜ (hilisem IPF Digital Estonia OÜ) esitatud taotlust: muu hulgas vaatasid selle läbi MCB Finance OÜ (hilisem IPF Digital Estonia OÜ) töötajad (laenukomisjon) (kd 8, tl 66 pöördel), kes otsustasid selle rahuldada. Seejärel maksis MCB Finance OÜ (hilisem IPF Digital Estonia OÜ) maksis A. L. pangakontole 250 eurot (kd 7, tl 105–110; kd 2, tl 112).
  1. Peale esimese laenu taotlemist sai M. Tuum hakata laenu võtma vaid interneti kaudu. Süüdistatav tegigi seda 7 korda. Neil kõigil kordadel taotlus rahuldati ja maksti raha A. L. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii: 34.
  3. märtsil 2012 600 eurot (kd 7, tl 111–116; kd 2, tl 112); 34.
  5. aprillil 2012 1800 eurot (kd 7, tl 117–124; kd 2, tl 113); 34.
  7. oktoobril 2013 193 eurot (kd 7, tl 125–130; kd 2, tl 119); 34.
  9. jaanuaril 2014 1900 eurot (kd 7, tl 131–136; kd 2, tl 121); 34.
  11. aprillil 2014 1300 eurot (kd 7, tl 137–142; kd 2, tl 123); 34.
  13. mail 2014 1400 eurot (kd 7, tl 143–148; kd 2, tl 124); 34.
  15. oktoobril 2014 1500 eurot (kd 7, tl 97–102 ja 154–161; kd 2, tl 127). δ) Folkefinans AS Eesti Filiaal (endine Folkia AS Eesti filiaal)
  17. aprillist 2013 kuni
  18. septembrini 2014 võttis M. Tuum 10 laenu Folkefinans AS Eesti Filiaalilt (endine Folkia AS Eesti filiaal).
  19. Esimese taotluse esitas M. Tuum
  20. aprillil 2013: ta registreeris A. L. Folkefinans AS Eesti Filiaali (endine Folkia AS Eesti filiaal) veebilehel kliendiks ja taotles seejärel 200 euro maksmist (kd 9, tl 186). Folkefinans AS Eesti Filiaal (endine Folkia AS Eesti filiaal) kontrollis esitatud taotlust: kas kontroll oli arvutipõhine või viis seda läbi ka mõni inimene (nt laenukomisjon) ei ole võimalik tuvastada. Selle kontrolli tulemusel jõudis laenuandja järeldusele, et laenu saab anda ja ta kandis 200 eurot A. L. arveldusarvele (kd 9, tl 186 ja 172; kd 2, tl 115). Süüdistusaktis kõneldakse millegipärast 600 eurost (kd 1, tl 52), aga tõendid sellele ei viita – ilmselt on number 600 sattunud süüdistusakti kogemata.
  21. Ülejäänud üheksa laenu taotlemine toimus sarnaselt esimese laenu taotlemisega, st üksnes veebi kaudu. Kõigil neil kordadel taotlus rahuldati ja maksti raha A. L. pangakontole välja. Täpsemalt nägi see välja nii: 37.
  23. mail 2013 400 eurot (kd 9, tl 186 ja 173; kd 2, tl 116); 37.
  25. juunil 2013 700 eurot (kd 9, tl 185 ja 174; kd 2, tl 117); 37.
  27. augustil 2013 800 eurot (kd 9, tl 185 ja 175; kd 2, tl 118); 37.
  29. novembril 2013 600 eurot (kd 9, tl 184 ja 176; kd 2, tl 120); 37.
  31. detsembril 2013 1000 eurot (kd 9, tl 184 ja 177; kd 2, tl 121); 10
(62)37.
  2. märtsil 2014 1000 eurot (kd 9, tl 183 ja 178; kd 2, tl 123); 37.
  4. aprillil 2014 1000 eurot (kd 9, tl 183 ja 179; kd 2, tl 123); 37.
  6. mail 2014 1000 eurot (kd 9, tl 182 ja 180; kd 2, tl 124); 37.
  8. septembril 2014 1000 eurot (kd 9, tl 181 ja 187; kd 2, tl 126). ε) BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga)3
  10. aprillil 2014 ja
  11. mail 2014 võttis M. Tuum kaks laenu BB Credit OÜ-lt (endine BB Finance OÜ ja bongabonga).
  12. BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga) nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  13. aprillil 2013 läks M. Tuum koos A. L. Elvasse postkontorisse A. L. identifitseerima (kd 6, tl 159–160).
  14. Mingil põhjusel ootas M. Tuum seekord esimese laenutaotluse esitamisega ca aasta aega
  15. Nimelt esitas ta laenutaotluse esimest korda
  16. aprillil 2014: ta taotles 200 eurost laenu. Seejärel kontrollis BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga) seda taotlust: muu hulgas vaatasid selle läbi BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga) töötajad (laenukomisjon) (kd 8, tl 64 pöördel), kes otsustasid selle rahuldada. Seejärel maksis laenuandja A. L. arveldusarvele 200 eurot (kd 6, tl 161–164; kd 2, tl 123).
  17. Samal moel rahuldas BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga) ka M. Tuuma
  18. mail 2014 tehtud taotluse 300 euro laenamiseks (kd 6, tl 167–169; kd 2, tl 124). ζ) Omaraha OÜ
  20. juunist 2013 kuni
  21. detsembrini 2014 võttis M. Tuum 17 laenu Omaraha OÜ-lt. Lisaks laenutaotluste esitamisele kirjutas M. Tuum 3 korral A. L. ID-kaarti kasutades digitaalselt alla Omaraha OÜ lepingutingimustele ja edastas allkirjastatud dokumendid Omaraha OÜle. Täpsemalt toimus see nii.
  22. Üldtingimustele alla kirjutamine leidis aset
  23. märtsil 2013 (kd 4, tl 107–112 ja 105),
  24. juunil 2013 (kd 4, tl 113–118 ja 104–105) ja
  25. veebruaril 2014 (kd 4, tl 119–124 ja 104).
  26. Laenude taotlemine leidis aset üksnes interneti teel. Pärast taotluse saamist kontrollis Omaraha OÜ taotlust: selle kontrolli viis läbi arvuti, mis tegi A. L. kohta päringuid mingitesKohtu jaoks jääb lõpuni arusaamatuks, millises vahekorras on omavahel BB Credit OÜ, BB Finance OÜ, BB Finance Estonia OÜ, Raha 24 ja Bongabonga. Erinevatest materjalidest on kõik need nimed läbi käinud. Paistab, et nad on olnud või ka on osaliselt tänini äriühingud (ehkki ei saa välistada, et mõne – nt Bongabonga – näol on tegu hoopis mõne äriühingu mingi teenuse nimega). Näib ka, et nad kõik on omavahel kuidagi seotud. Kohus ei pea vajalikuks teha selgeks, milline see seos täpselt on, sest see ei ole käesoleva asja jaoks oluline. Seetõttu lähtub kohus eeskätt sellest, mis on kirjas süüdistuses. Kunagi oli olemas BB Credit OÜ, mille varasem nimi oli BB Finance OÜ ja Bongabonga (vt süüdistust). Praeguseks BB Credit OÜ-d enam olemas ei ole (kd 8, tl 51; äriregister). Süüdistuse kohaselt oli kunagi olemas ka BB Finance Estonia OÜ, mille endine nimi oli Raha
  27. See väide aga ilmselt lõpuni täpne ei ole, sest süüdistuse kohaselt sellele äriühingule tagastamata jäänud laene nõuab tagasi BB Finance OÜ (vt tsiviilhagisid). 4 See ootamine võis olla seotud käesoleva otsuse eelmises joonealuses märkuses öelduga. Mitu oma nimes BB-d sisaldanud äriühingut olid üksteisega tihedalt seotud.
  28. aprillil 2013 Elvas identifitseerimas käimine oli vajalik ka laenu saamiseks sellelt laenuandjalt, keda süüdistusaktis on nimetatud BB Finance Estonia OÜ-ks (endine Raha 24 OÜ-ks): vt käesoleva otsuse p
  29. 3 11
(62)se andmebaasidesse (kd 8, tl 54–55). Sellise kontrolli tulemusel jõudis laenuandja kõigil 17 korral järeldusele, et laenu saab anda ja ta tegigi seda: 44.
  2. juunil 2013 181,44 eurot (kd 2, tl 117); 44.
  4. juulil 2013 181,72 eurot (kd 2, tl 117); 44.
  6. augustil 2013 374,96 eurot (kd 2, tl 118); 44.
  8. septembril 2013 375,46 eurot (kd 2, tl 119); 44.
  10. oktoobril 2013 376,35 eurot (kd 2, tl 119); 44.
  12. novembril 2013 376,84 eurot (kd 2, tl 120); 44.
  14. detsembril 2013 768 eurot (kd 2, tl 121); 44.
  16. detsembril 2013 383,5 eurot (kd 2, tl 121); 44.
  18. veebruaril 2014 120,4 eurot (kd 2, tl 122); 44.
  20. veebruaril 2014 345,6 eurot (kd 4, tl 92–93; kd 2, tl 122); 44.
  22. märtsil 2014 412,8 eurot (kd 9, tl 53–56; kd 2, tl 123); 44.
  24. aprillil 2014 100,8 eurot (kd 9, tl 57–60; kd 2, tl 123); 44.
  26. mail 2014 100,8 eurot (kd 9, tl 61–64; kd 2, tl 124); 44.
  28. juulil 2014 528 eurot (kd 9, tl 65–68; kd 2, tl 125); 44.
  30. septembril 2014 119,10 eurot (kd 9, tl 69–72; kd 2, tl 126); 44.
  32. novembril 2014 108,90 eurot (kd 9, tl 73–76; kd 2, tl 127); 44.
  34. detsembril 2014 99,2 eurot (kd 9, tl 77–80; kd 2, tl 127).
  35. 9 esimese laenu kohta ei ole tõendite hulgas laenulepingut – seda on ka kannatanu esindaja omal algatusel tunnistanud (kd 4, tl 126). See siiski ei tähenda, et nende laenude taotlemist ja andmist ei saa tuvastada. Eeskätt saab siin tugineda sellele, et viidatud kuupäevadel on Omaraha OÜ A. L. arvelduskontole märgitud summad maksnud. Lisaks on võimalik tugineda kannatanu esindaja ütlustele ja tema andmebaaside väljatrükile: kohtul ei ole vähimatki alust kahelda Omaraha OÜ esindaja ütluste õigsuses ega kannatanu esitatud väljatrükkide tõele vastavuses. η) Ferratum Estonia OÜ
  37. septembril 2014 ja
  38. oktoobril 2014 võttis M. Tuum kaks laenu Ferratum Estonia OÜ-lt. 12
(62)
  1. Ferratum Estonia OÜ nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  2. septembril 2014 läks M. Tuum koos A. L. Otepää postkontorisse A. L. identifitseerima (kd 4, tl 50–51).
  3. Esimese laenutaotluse oli M. Tuum esitanud juba päev enne postkontorisse minekut ehk
  4. septembril 2014, mis ta taotles 190 eurot (kd 4, tl 54). Pärast info saamist A. L. identifitseerimise kohta kontrollis Ferratum Estonia OÜ seda taotlust: seda tegi äriühingu töötaja (kd 4, tl 64 pöördel). Selle kontrolli põhjal leidis Ferratum Estonia OÜ, et laenu saab maksta ja maksiski selle välja (kd 4, tl 52; kd 2, tl 126).
  5. Samal viisil rahuldas Ferratum Estonia OÜ ka M. Tuuma
  6. oktoobril 2014 tehtud taotluse 1000 euro laenamiseks (kd 4, tl 53; kd 2, tl 127). θ) BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ)5
  8. aprillist 2013 kuni
  9. märtsini 2014 võttis M. Tuum 12 laenu BB Finance Estonia OÜlt (endine Raha 24 OÜ). Süüdistuaktis nimetatakse osa neist laenutaotlustest lisalaenutaotlusteks. Ilmselt on tegemist laenutaotlustega, mis on seotud mõne varasema taotlusega. See aga on ebaoluline. Seetõttu käsitab kohus kõiki 12 taotlust sõltumata seotusest mõne varasema taotlusega lihtsalt laenutaotlustena ja tuvastab üksnes selle, kui palju M. Tuum raha saada soovis ja kui palju talle maksti (st et tähtsusetu on, kas laenuandja liitis tema enda välja töötatud süsteemist lähtuvalt mõningad laenud omavahel kokku).
  10. BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ) nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist. Seetõttu läks M. Tuum
  11. aprillil 2013 koos A. L. Elvasse postkontorisse A. L. identifitseerima (kd 6, tl 159–160) (vt juba käesoleva otsuse p 39).
  12. Esimese taotluse tegi M. Tuum
  13. aprillil 2013, mil ta soovis 200 eurost laenu (kd 6, tl 143). BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ) kontrollis seda taotlust: muu hulgas vaatasid selle läbi laenuandja töötajad (laenukomisjon) (kd 8, tl 64 pöördel), kes otsustasid selle rahuldada. Seejärel maksis BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ) A. L. arveldusarvele 200 eurot (kd 6, tl 143 ja 148; kd 2, tl 115).
  14. Järgmise 11 laenu võtmine toimus vaid interneti teel. Kõigil kordadel taotlus rahuldati. Täpsemalt leidis see aset järgmiselt: 53.
  16. mail 2013 400 eurot (kd 6, tl 143 ja 148; kd 2, tl 116); 53.
  18. juunil 2013 500 eurot (kd 6, tl 143 ja 148; kd 2, tl 116); 53.
  20. juulil 2013 700 eurot (kd 6, tl 143 ja 148; kd 2, tl 117); 53.
  22. augustil 2013 1000 eurot (kd 6, tl 143 ja 148; kd 2, tl 118); 53.
  24. novembril 2013 460 eurot (kd 6, tl 144 ja 148; kd 2, tl 120); 53.
  26. detsembril 2013 1000 eurot (kd 6, tl 144 ja 148; kd 2, tl 120); 53.
  28. detsembril 2013 200 eurot (kd 6, tl 144 ja 148; kd 2, tl 121); 5 Vt selle äriühingu kohta ka joonealust märkust nr
  29. 13
(62)53.
  2. jaanuaril 2014 1250 eurot (kd 6, tl 144 ja 148; kd 2, tl 121); 53.
  4. veebruaril 2014 1250 eurot (kd 6, tl 144 ja 148; kd 2, tl 122); 53.
  6. veebruaril 2014 1680 eurot (kd 6, tl 145 ja 148; kd 2, tl 122); 53.
  8. märtsil 2014 400 eurot (kd 6, tl 148; kd 2, tl 123). ι) 4Finance OÜ
  10. märtsist 2014 kuni
  11. oktoobrini 2014 võttis M. Tuum 9 laenu 4Finance OÜ-lt.
  12. 4Finance OÜ nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  13. märtsil 2014 läks M. Tuum koos A. L. Elva postkontorisse A. L. identifitseerima (kd 9, tl 133–134).
  14. Esimest korda taotles M. Tuum laenu
  15. märtsil 2014: ta tahtis 300 eurot (kd 9, tl 138). 4finance OÜ kontrollis esitatud taotlust: kas kontrolöriks oli üksnes arvuti või viis seda läbi ka mõni inimene (nt laenukomisjon) pole võimalik tuvastada. Selle kontrolli põhjal jõudis laenuandja järeldusele, et laenu saab anda ja ta kandis 300 eurot A. L. arveldusarvele (kd 9, tl 135 ja 137; kd 2, tl 123).
  16. Ka järgmised 8 laenutaotlust rahuldati. Täpsemalt toimus see selliselt: 57.
  18. aprillil 2014 300 eurot (kd 9, tl 135, 137 ja 139; kd 2, tl 123); 57.
  20. mail 2014 100 eurot (kd 9, tl 135, 137 ja 140; kd 2, tl 123); 57.
  22. mail 2014 400 eurot (kd 9, tl 135, 137 ja 141; kd 2, tl 124); 57.
  24. juunil 2014 100 eurot (kd 9, tl 135, 137 ja 142; kd 2, tl 124) (süüdistusaktis on valesti öeldud, et üle kanti 400 eurot); 57.
  26. juunil 2014 500 eurot (kd 9, tl 135, 137 ja 143; kd 2, tl 125); 57.
  28. augustil 2014 500 eurot ((kd 9, tl 135, 137 ja 145; kd 2, tl 125); 57.
  30. septembril 2014 500 eurot (kd 9, tl 136, 137 ja 146; kd 2, tl 126); 57.
  32. oktoobril 2014 500 eurot (kd 9, tl 136, 137 ja 147; kd 2, tl 126). κ) Snel Grupp OÜ
  34. aprillist 2013 kuni
  35. novembrini 2013 võttis M. Tuum 7 laenu Snel Grupp OÜ-lt.
  36. Snel Grupp OÜ oli seadnud laenu andmise tingimuseks laenu taotleja vahetu ja isikliku identifitseerimise.
  37. aprillil 2013 läks M. Tuum A. L. Elva postkontorisse A. L. identifitseerima (kd 8, tl 192–193).
  38. Esimese laenutaotluse tegi M. Tuum
  39. aprillil 2013, mil ta tahtis 200 eurost laenu (kd 8, tl 198–199). Snel Grupp OÜ kontrollis seda taotlust: muu hulgas vaatasid selle läbi laenuandja töötaja (kd 9, tl 83 ja 83 pöördel), kes otsustas selle rahuldada. Seejärel maksis Snel Grupp OÜ A. L. arveldusarvele 200 eurot (kd 8, tl 198–199; kd 2, tl 115). 14
(62)
  1. Ka järgmised 6 laenutaotlust rahuldati. Täpsemalt toimus see nii: 61.
  3. mail 2013 300 eurot (kd 8, tl 200 ja kd 9, tl 1; kd 2, tl 116); 61.
  5. juunil 2013 300 eurot (kd 9, tl 2–3; kd 2, tl 116); 61.
  7. juulil 2013 300 eurot (kd 9, tl 4; kd 2, tl 117); 61.
  9. juulil 2013 500 eurot (kd 9, tl 5; kd 2, tl 118); 61.
  11. augustil 2013 800 eurot (kd 9, tl 6–7, kd 2, tl 118); 61.
  13. novembril 2013 800 eurot (kd 9, tl 8–9; kd 2, tl 120). λ) Credit.ee
  14. Süüdistusaktis on viide ka Credit.ee keskkonnas laenutaotluse tegemise kohta (süüdistusakt, lk 50). Selle taotluse alusel süüdistusakti kohaselt laenu ei väljastatud. Kuivõrd M. Tuumale ei ole esitatud süüdistust arvutikelmuse katses (vt käesoleva otsuse p 140), ei pea kohus vajalikuks tuvastada, kas sellise taotluse esitamine aset leidis. b) A. U. α) A. U. seotud laene puudutavad üldised asjaolud
  15. Paljud asjaolud on A. L. puudutavatega sarnased.
  16. M. Tuum otsustas A. U. samamoodi, nagu A. L. raha saamiseks ära kasutada: ta otsustas hakata võtma A. U. nimel kiirlaene. Tõsi, päriselt ei saa välistada, et vähemalt mõnda laenu soovis A. U. ise: ta ütles, et ta tahtis võtta 2 või 3 laenu seepärast, et tal oli raha vaja ja M. Tuuma abiga ta need laenud võttiski (kd 4, tl 13 pöördel–14). In dubio pro-reo põhimõttest tulenevalt tuvastabki kohus, et mõne laenu võttis M. Tuum A. U. viimase palvel. Enamike laene võttis süüdistatav siiski omal initsiatiivil ja ilma A. U. nõusolekuta (vt all). M. Tuum ja A. U. ütlesid, et A. U. andis M. Tuumale juurdepääsu A. U. pangakontole: andis oma IDkaardi ja pangakaardi. Seetõttu sai M. Tuum hakata A. U. arveldusarvele kantud laenudega (vt all) oma äranägemise järgi toimetama hakata ja seda ta tegigi (vt A. U. pangakonto väljavõtet: kd 2, tl 79–102). A. U. sai M. Tuum ära kasutada seetõttu, et temagi näol on tegu kergeuskliku ja lihtsameelse inimesega. Nimelt nähtub kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist, et A. U. on alkoholisõltuvus ja kerge kognitiivsete funktsioonide häire (kd 11, tl 43–48). A. U. lihtsameelsust kinnitab ka tema poolt kohtule jäetud üldine mulje ja tema ütlused (nt ütles A. U. , et ta ei mõelnud rahaasjadele ja usaldas M. Tuuma ega öelnud viimasele kunagi „ei“: kd 10, tl 148).
  17. M. Tuum taotles A. U. nimel laenu 16 laenuandjalt kokku 200 korral (vt all).
  18. Kuivõrd mitmed laenuandjad olid teinud laenu saamise eelduseks laenaja vahetu ja isikliku identifitseerimise, käis A. U. 10 korda oma isikut postkontoris tuvastamas (vt all). Kõigil juhtudel oli temaga kaasas M. Tuum.
  19. Sarnaselt A. L. tuleb ka A. U. puhul tuvastada, et enamike nn esimeste laenude võtmisega oli A. U. nõus, sest nende võtmine eeldas vahetut identifitseerimist. Nii oli see 9 juhul ehk 15
(62)seoses IPF Digital Estonia OÜ-lt (endine MCB Finance OÜ)
  1. juulil 2011, Placet Group OÜlt
  2. novembril 2012, Credit.ee OÜ-lt
  3. juulil 2013, BB Credit OÜ-lt (endine BB Finance OÜ, bongabonga)
  4. jaanuaril 2012, Ferratum Estonia OÜ-lt
  5. juulil 2011, 4Finance OÜ-lt
  6. märtsil 2014, Snel Grupp OÜ-lt
  7. märtsil 2012, Express Credit OÜ-lt
  8. novembril 2012 ja TF Bank AB-lt
  9. septembril 2011 taotletud laenudega (vt vastavalt käesoleva otsuse p-d 72, 76, 80, 84, 89, 98, 102, 106 ja 112). Samuti kuulub siia Creditstar AS-lt (endine SMS Laen AS)
  10. novembril 2014 taotletud laen, mis ei olnud küll esimene laen sellelt laenuandjalt, aga esimene, mis oli seotud vahetu isiku tuvastamisega (vt käesoleva otsuse p 95.3). Sama on olukord TF Bank AB-lt
  11. aprillil 2012 ja
  12. märtsil 2013 taotletud laenudega (vt käesoleva otsuse p-d 113 ja 114): see laenuandja nõudis ka teisel ja kolmandal korral laenutaotleja vahetut identifitseerimist. Kõigepealt tuleb siin veelkord viidata sellele, et paari laenu võtmise initsiatiiv tuli A. U. enda poolt (vt käesoleva otsuse p 64). Siiski tuleb A. U. nõusolek tuvastada kõigi käesolevas punktis nimetatud laenude puhul. A. U. sai aru, et identifitseerimas on vaja käia selleks, et saaks võtta laenu. Seetõttu pidi M. Tuum enne postkontorisse minekut A. U. kuidagi laenamist põhjendama. Ei ole võimalik tuvastada, kuidas süüdistatav seda põhjendas. On võimalik, et ta rääkis ka A. U. midagi ühest välismaa sõbrannast, sest A. U. oli sellisest sõbrannast kuulnud (kd 10, tl 146). Kõne alla tulevad ka kõiksugused muud põhjendused, sh see, et M. Tuum veenis A. U. , et just A. U. endal on raha vaja. Oma nõusoleku A. U. igatahes andis. Tõsi, sarnaselt A. L. ei mäletanud ka A. U. täpset „identimas“ käimiste arvu: ta kõneles erineval ajal erinevatest arvudest (vt nt kd 10, tl 146), aga siiski vähemast kui kümnest. Tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tuvastab kohus siiski, et M. Tuumal oli A. U. nõusolek kõigi käesolevas punktis nimetatud laenude võtmiseks.
  13. A. U. nõusolekut laenamiseks ei olnud M. Tuumal kuue n-ö esimese laenu puhul. Esiteks oli see nii BB Finance Estonia OÜ-lt (endine Raha 24 OÜ)
  14. novembril 2012 taotletud 200 euroga (vt käesoleva otsuse p 93.1). Sellele laenule eelnenud identifitseerimas käimine toimus juba
  15. jaanuaril
  16. Ei ole võimalik, et A. L. andis
  17. jaanuaril 2012 (või enne seda) nõusoleku ligi aasta hiljem taotletud laenu võtmiseks.
  18. novembri 2012 laenu taotlemine toimus M. Tuuma enda initsiatiivil, kes ilmselt avastas, et ta saab aasta alguses toimunud identifitseerimise najal taotleda BB Finance Estonia OÜ-lt (endine Raha 24 OÜ). Vahetult
  19. jaanuari 2012 identifitseerimise järel taotles aga M. Tuum laenu BB Credit OÜ-lt (endine BB Finance OÜ, bongabonga) (vt käesoleva otsuse p 84). Ka ei olnud M. Tuumal A. U. nõusolekut võtta esimene laen Omaraha OÜ-lt, Bigbank AS-lt, Folkefinans AS Eesti filiaalilt (endine Folkia AS Eesti filiaal), Bondora AS-lt ja Swedbank AS-lt (vt vastavalt käesoleva otsuse p-d 87.1, 96, 104.1, 109 ja 115), sest need laenuandjad ei nõudnud laenu saamiseks isiku vahetut tuvastamist.
  20. Kõik ülejäänud 182 laenu (st n-ö mitteesimesed laenud) võttis M. Tuum ilma A. U. nõusolekuta. Nimelt sai kõik need laenud võtta üksnes interneti teel. Niisiis ei olnud M. Tuumal nende laenude võtmiseks mingit tarvidust A. U. poole pöördumiseks. Kohus ei usu M. Tuuma väiteid, et tal oli nendeks laenudeks A. U. nõusolek olemas. A. U. rääkis sellest, et ta oli võtnud ainult paar laenu: kd 4, tl 12, 13 pöördel–14 ja 15 pöördel; kd 10, tl 146 pöördel, 147 pöördel ja
  21. Neid ütlusi saab usaldada, sest ehkki täpsed detailid ei olnud A. U. meeles, rääkis ta erinevate aegadel erinevatele isikutele vastates just paari üksiku laenu võtmisest. Need laenud võttis A. U. (õigemini M. Tuum tema nõusolekul) oma sõnutsi seeläbi, et käis „identimas“: nt rääkis ta sellest, et läks „sidesse“ ja pani allkirja (kd 4, tl 17 pöördel). Oluline on ka see, et A. U. ei läinud kuigivõrd raha vaja: oma sõnutsi piisas talle 100 eurost kuus, mis tal pärast arvete tasumist pensionist üle jäi (kd 4, tl 18 pöördel). Ka ei veena kohut M. Tuuma väited, et raha oli A. U. vaja selleks, et anda seda oma pojale J. M. . J. M. selgitas kohtus igati arusaadavalt ja usutavalt, et ta suhtles A. U. tolle alkoholiprobleemide tõttu harva ja et ta on emalt küsinud vaid mõned korrad paarkümmend eurot oma laste sünnipäevakingituste tarvis. Ka R. T. ütlused ülal toodut ei väära (vt käesoleva otsuse p 27). 16
(62)
  1. Konkreetselt toimusid laenude võtmised nii. β) IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ)
  3. juulist 2011 kuni
  4. jaanuarini 2016 võttis M. Tuum 11 laenu IPF Digital Estonia OÜlt (endine MCB Finance OÜ-lt).
  5. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  6. juulil 2011: ta taotles 400 euro maksmist (kd 7, tl 17–18). IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ) nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  7. juulil 2011 läks M. Tuum koos A. U. Otepääle postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 7, tl 6–7). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ) esitatud laenutaotlust: muu hulgas vaatasid selle läbi IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ) töötajad (laenukomisjon) (kd 8, tl 66 pöördel), kes otsustasid selle rahuldada. Seejärel maksis IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ) A. U. pangakontole 400 eurot (kd 7, tl 17–19; kd 2, tl 82).
  8. Peale esimese laenu taotlemist sai M. Tuum hakata laenu võtma vaid interneti kaudu. Süüdistatav tegigi seda 10 korda. Neil kõigil kordadel taotlus rahuldati ja maksti raha A. U. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii: 73.
  10. novembril 2011 900 eurot (kd 7, tl 20–23; kd 2, tl 83); 73.
  12. detsembril 2011 900 eurot (kd 7, tl 24–26; kd 2, tl 83); 73.
  14. jaanuaril 2012 1700 eurot (kd 7, tl 27–31; kd 2, tl 84); 73.
  16. novembril 2012 237,44 eurot (kd 7, tl 32–37; kd 2, tl 87); 73.
  18. detsembril 2013 1600 eurot (kd 7, tl 42–46; kd 2, tl 92); 73.
  20. märtsil 2014 1600 eurot (kd 7, tl 51–55; kd 2, tl 93); 73.
  22. aprillil 2014 1300 eurot (kd 7, tl 56–62; kd 2, tl 93); 73.
  24. augustil 2014 1700 eurot (kd 7, tl 67–73; kd 2, tl 95); 73.
  26. jaanuaril 2015 1600 eurot (kd 7, tl 77–84; kd 2, tl 97); 73.
  28. jaanuaril 2016 2000 eurot (kd 7, tl 8–14 ja tl 89–91; kd 2, tl 102). γ) Placet Group OÜ
  30. novembrist 2012 kuni
  31. septembrini 2015 võttis M. Tuum 17 laenu Placet Group OÜ-lt.
  32. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  33. juulil 2011: ta taotles 300 euro maksmist (kd 5, tl 125). Placet Group OÜ nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  34. juulil 2011 läks M. Tuum koos A. U. (ja A. L. ) Elvasse postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 5, tl 124). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist annulleeris M. Tuum
  35. juulil 2011 esitatud laenutaotluse (kd 5, tl 117 ja 125; kd 10, tl 64). 17
(62)
  1. Teist korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  2. novembril 2012: ta taotles 300 euro maksmist (kd 5, tl 126–130). Placet Group OÜ nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  3. novembril 2012 läks M. Tuum koos A. U. Otepääle postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 5, tl 123; kd 2, tl 54–55). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis Placet Group OÜ esitatud laenutaotlust: muu hulgas vaatasid selle läbi Placet Group OÜ töötajad (laenukomisjon) (kd 8, tl 61 pöördel), kes otsustasid selle rahuldada. Seejärel maksis Placet Group OÜ A. U. pangakontole 300 eurot (kd 5, tl 126–130; kd 10, tl 63; kd 2, tl 87).
  4. Pärast käesoleva otsuse eelmises punktis nimetatud laenu taotlemist sai M. Tuum hakata laenu taotlema vaid interneti kaudu. Süüdistatav tegigi seda vähemalt 16 korda: nimelt rahuldati 16 korral taotlus ja maksti raha A. U. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii: 77.
  6. detsembril 2012 400 eurot (kd 5, tl 131–135; kd 10, tl 62; kd 2, tl 87); 77.
  8. jaanuaril 2013 500 eurot (kd 5, tl 136–140; kd 10, tl 62; kd 2, tl 87); 77.
  10. veebruaril 2013 600 eurot (kd 5, tl 141–145; kd 10, tl 62; kd 2, tl 88); 77.
  12. aprillil 2013 500 eurot (kd 5, tl 146–150; kd 10, tl 60; kd 2, tl 89); 77.
  14. mail 2013 900 eurot (kd 5, tl 151–155; kd 10, tl 59; kd 2, tl 89); 77.
  16. juunil 2013 900 eurot (kd 5, tl 156–160; kd 10, tl 59; kd 2, tl 90); 77.
  18. augustil 2013 900 eurot (kd 5, tl 161–165; kd 10, tl 58; kd 2, tl 90); 77.
  20. aprillil 2014 900 eurot (kd 5, tl 166–171; kd 10, tl 55; kd 2, tl 93); 77.
  22. mail 2014 900 eurot (kd 5, tl 172–177; kd 10, tl 55; kd 2, tl 94); 77.
  24. juunil 2014 900 eurot (kd 5, tl 178–183; kd 10, tl 54; kd 2, tl 94); 77.
  26. septembril 2014 900 eurot (kd 5, tl 184–189; kd 10, tl 53; kd 2, tl 95); 77.
  28. oktoobril 2014 900 eurot (kd 5, tl 190–196; kd 10, tl 51; kd 2, tl 96); 77.
  30. novembril 2014 900 eurot (kd 5, tl 197–200; kd 6, tl 1–3; kd 10, tl 49; kd 2, tl 96); 77.
  32. detsembril 2014 900 eurot (kd 6, tl 4–10; kd 10, tl 47; kd 2, tl 97); 77.
  34. jaanuaril 2015 900 eurot (kd 6, tl 11–16; kd 10, tl 46; kd 2, tl 97); 77.
  36. septembril 2015 1000 eurot (kd 6, tl 23–28, 30–31; kd 10, tl 27–34; kd 10, tl 40; kd 2, tl 100).
  37. Süüdistusaktis viidatakse lisaks käesoleva otsuse p-s 75 kirjeldatule veel kolmele juhtumile, mil M. Tuumale keelduti laenu andmast (
  38. juuli 2015,
  39. august 2015 ja
  40. august 2015). On ilmne, et üheski niisuguses olukorras lõpule viidud arvutikelmusest rääkida ei saa: kõne alla saaks tulla üksnes kuriteo katse. Et aga kuriteo katset ei ole M. Tuumale ette heidetud (vt käesoleva otsuse p 140), ei pea kohus vajalikuks nendel laenutaotlustel peatuda. δ) Credit.ee OÜ 18
(62)
  2. juulist 2013 kuni
  3. oktoobrini 2015 võttis M. Tuum 21 laenu Credit.ee OÜ-lt.
  4. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  5. juulil 2013: ta taotles 200 euro maksmist (kd 4, tl 147–150). Credit.ee OÜ nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  6. juulil 2013 läks M. Tuum A. U. Elvasse postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 4, tl 145– 146). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis Credit.ee OÜ esitatud laenutaotlust: muu hulgas vaatasid selle läbi Credit.ee OÜ töötajad (laenukomisjon) (kd 8, tl 57 pöördel), kes otsustasid selle rahuldada. Seejärel maksis Credit.ee OÜ A. U. pangakontole 200 eurot (kd 4, tl 147–150; kd 2, tl 90).
  7. Pärast esimese laenu taotlemist sai M. Tuum hakata laenu taotlema vaid interneti kaudu. Süüdistatav tegigi seda vähemalt 20 korda: nimelt rahuldati tema taotlus 20 korral ja maksti raha A. U. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii: 81.
  9. juulil 2013 300 eurot (kd 4, tl 151–154; kd 2, tl 90); 81.
  11. augustil 2013 300 eurot (kd 4, tl 155–160; kd 2, tl 91); 81.
  13. septembril 2013 400 eurot (kd 4, tl 161–165; kd 2, tl 91); 81.
  15. oktoobril 2013 500 eurot (kd 4, tl 166–171; kd 2, tl 91); 81.
  17. novembril 2013 900 eurot (kd 4, tl 172–177; kd 2, tl 92); 81.
  19. jaanuaril 2014 900 eurot (kd 4, tl 178–183; kd 2, tl 92); 81.
  21. veebruaril 2014 900 eurot (kd 4, tl 184–192; kd 2, tl 93); 81.
  23. märtsil 2014 900 eurot (kd 4, tl 193–200; kd 2, tl 93); 81.
  25. aprillil 2014 900 eurot (kd 5, tl 1–7; kd 2, tl 93); 81.
  27. mail 2014 900 eurot (kd 5, tl 8–18; kd 2, tl 94); 81.
  29. septembril 2014 900 eurot (kd 5, tl 19–25; kd 2, tl 96); 81.
  31. oktoobril 2014 900 eurot (kd 5, tl 26–32; kd 2, tl 96); 81.
  33. novembril 2014 900 eurot (kd 5, tl 33–39; kd 2, tl 96); 81.
  35. detsembril 2014 900 eurot (kd 5, tl 40–46; kd 2, tl 97); 81.
  37. jaanuaril 2015 900 eurot (kd 5, tl 47–51; kd 2, tl 97); 81.
  39. juunil 2015 500 eurot (kd 5, tl 66–72; kd 2, tl 99); 81.
  41. juulil 2015 600 eurot (kd 5, tl 73–80; kd 2, tl 99); 81.
  43. augustil 2015 900 eurot (kd 5, tl 81–89; kd 2, tl 100); 81.
  45. septembril 2015 900 eurot (kd 5, tl 90–99; kd 2, tl 100); 19
(62)81.
  2. oktoobril 2015 900 eurot (kd 5, tl 100–105; kd 2, tl 101).
  3. Süüdistusakti kohaselt eelnes
  4. novembri 2014,
  5. jaanuari 2015 ja
  6. juuli 2015 laenudele samal päeval selliste laenutaotluste esitamine, mis jäid rahuldamata. Siingi on selge, et niisuguses olukorras lõpule viidud arvutikelmusest rääkida ei saa: kõne alla saaks tulla üksnes kuriteo katse. Et aga kuriteo katset ei ole M. Tuumale ette heidetud (vt käesoleva otsuse p 140), ei pea kohus vajalikuks nende väidete aluseks olevatel asjaoludel peatuda. ε) BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ, bongabonga)
  8. jaanuarist 2012 kuni
  9. oktoobrini 2013 võttis M. Tuum 17 laenu BB Credit OÜ-st (endine BB Finance OÜ-st, bongabongast).
  10. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  11. jaanuaril 2012: ta taotles 100 euro maksmist (kd 6, tl 178). BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ, bongabonga) nõudis laenu taotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  12. jaanuaril 2012 läks M. Tuum A. U. Elvasse postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 6, tl 154). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ, bongabonga) esitatud laenutaotlust: muu hulgas vaatasid selle läbi BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ, bongabonga) töötajad (laenukomisjon) (kd 8, tl 64 pöördel), kes otsustasid selle rahuldada. Seejärel maksis BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ, bongabonga) A. U. pangakontole 100 eurot (kd 6, tl 178 ja 196; kd 2, tl 84).
  13. Pärast esimese laenu taotlemist sai M. Tuum hakata laenu taotlema üksnes interneti kaudu. Süüdistatav tegigi seda 16 korda. Neil kõigil kordadel taotlus rahuldati ja maksti raha A. U. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii: 85.
  15. mail 2012 200 eurot (kd 6, tl 179 ja 196; kd 2, tl 85); 85.
  17. juunil 2012 300 eurot (kd 6, tl 180 ja 196; kd 2, tl 85); 85.
  19. juulil 2012 300 eurot (kd 6, tl 181 ja 196; kd 2, tl 85); 85.
  21. septembril 2012 300 eurot (kd 6, tl 182 ja 196; kd 2, tl 86); 85.
  23. oktoobril 2012 300 eurot (kd 6, tl 183 ja 196; kd 2, tl 86); 85.
  25. novembril 2012 300 eurot (kd 6, tl 184 ja 196; kd 2, tl 87); 85.
  27. detsembril 2012 300 eurot (kd 6, tl 185 ja 196; kd 2, tl 89); 85.
  29. jaanuaril 2013 300 eurot (kd 6, tl 186 ja 195; kd 2, tl 87); 85.
  31. veebruaril 2013 300 eurot (kd 6, tl 187 ja 195; kd 2, tl 88); 85.
  33. aprillil 2013 300 eurot (kd 6, tl 188 ja 195; kd 2, tl 88); 85.
  35. mail 2013 300 eurot (kd 6, tl 189 ja 195; kd 2, tl 89); 85.
  37. juunil 2013 300 eurot (kd 6, tl 190 ja 195; kd 2, tl 90); 20
(62)85.
  2. juulil 2013 400 eurot (kd 6, tl 191 ja 195; kd 2, tl 90); 85.
  4. augustil 2013 500 eurot (kd 6, tl 192 ja 195; kd 2, tl 90); 85.
  6. septembril 2013 600 eurot (kd 6, tl 193 ja 195; kd 2, tl 91); 85.
  8. oktoobril 2013 800 eurot (kd 6, tl 194 ja 195; kd 2, tl 91). ζ) Omaraha OÜ
  10. juunist 2013 kuni
  11. jaanuarini 2016 võttis M. Tuum 19 laenu Omaraha OÜ-lt.
  12. M. Tuum digiallkirjastas
  13. märtsil 2013 A. U. ID-kaardiga Omaraha.ee portaali üldtingimused (kd 8, tl 49). Sellega sai M. Tuum enda kasutusse laenulimiidi, mille alusel sai ta hakata sõlmima omaraha portaalis laenulepinguid. Süüdistatav tegigi seda 19 korral ja ta allkirjastas kõigil kordadel laenulepingud Omaraha PIN-koodiga. Pärast taotluse saamist kontrollis Omaraha OÜ taotlust: selle kontrolli viis läbi arvuti, mis tegi A. U. kohta päringuid mingitesse andmebaasidesse (kd 8, tl 54–55). Sellise kontrolli tulemusel jõudis laenuandja kõigil 19 korral järeldusele, et laenu saab anda ja ta tegigi seda. Täpsemalt toimus see nii: 87.
  15. juunil 2013 181,64 eurot (kd 2, tl 90); 87.
  17. juulil 2013 375,58 eurot (kd 2, tl 90); 87.
  19. augustil 2013 375,20 eurot (kd 2, tl 91); 87.
  21. septembril 2013 375,69 eurot (kd 2, tl 91); 87.
  23. oktoobril 2013 376,29 eurot (kd 2, tl 91); 87.
  25. novembril 2013 1152 eurot (kd 2, tl 92); 87.
  27. jaanuaril 2014 374,40 eurot (kd 2, tl 92); 87.
  29. veebruaril 2014 286,50 eurot (kd 7, tl 192–197; kd 2, tl 92); 87.
  31. aprillil 2014 1190,40 eurot (kd 7, tl 181–190; kd 2, tl 93); 87.
  33. mail 2014 91 eurot (kd 7, tl 198–200; kd 8, tl 1; kd 2, tl 94); 87.
  35. juulil 2014 169,40 eurot (kd 8, tl 3–6; kd 2, tl 94); 87.
  37. augustil 2014 149,80 eurot (kd 8, tl 8–11; kd 2, tl 95); 87.
  39. novembril 2014 108,90 eurot (kd 8, tl 23–26; kd 2, tl 96); 87.
  41. detsembril 2014 108,90 eurot (kd 8, tl 18–21; kd 2, tl 97); 87.
  43. veebruaril 2015 118,60 eurot (kd 8, tl 28–31; kd 2, tl 98); 87.
  45. aprillil 2015 157,40 eurot (kd 8, tl 33–36; kd 2, tl 99); 21
(62)87.
  2. augustil 2015 332 eurot (kd 8, tl 38–41; kd 2, tl 100); 87.
  4. oktoobril 2015 167,10 eurot (kd 8, tl 13–16; kd 2, tl 101); 87.
  6. jaanuaril 2016 1757 eurot (kd 8, tl 43–47; kd 2, tl 102). η) Ferratum Estonia OÜ
  8. juulist 2011 kuni
  9. oktoobrini 2015 võttis M. Tuum 18 laenu Ferratum Estonia OÜlt.
  10. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  11. juulil 2011: ta taotles 100 euro maksmist (kd 4, tl 48 ja 55). Ferratum Estonia OÜ nõudis laenutaotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  12. juulil 2011 läks M. Tuum A. U. Elvasse postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 2, tl 64; kd 4, tl 55). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis Ferratum Estonia OÜ esitatud laenutaotlust: muu hulgas vaatas selle läbi Ferratum Estonia OÜ töötaja (kd 4, tl 64 pöördel), kes otsustas selle rahuldada. Seejärel maksis Ferratum Estonia OÜ A. U. pangakontole 100 eurot (kd 4, tl 48 ja 55; kd 2, tl 82).
  13. Pärast esimese laenu taotlemist sai M. Tuum hakata laenu taotlema vaid interneti vahendusel. Süüdistatav tegigi seda vähemalt 17 korda: nimelt rahuldati taotlus 17 korral ja maksti raha A. U. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii: 90.
  15. augustil 2011 160 eurot (kd 4, tl 55; kd 2, tl 82); 90.
  17. jaanuaril 2012 280 eurot (kd 4, tl 56; kd 2, tl 84); 90.
  19. jaanuaril 2012 280 eurot (kd 4, tl 56; kd 2, tl 84); 90.
  21. märtsil 2012 280 eurot (kd 4, tl 56; kd 2, tl 84); 90.
  23. aprillil 2012 280 eurot (kd 4, tl 56; kd 2, tl 84); 90.
  25. mail 2012 280 eurot (kd 4, tl 56; kd 2, tl 85); 90.
  27. juulil 2012 280 eurot (kd 4, tl 56; kd 2, tl 85); 90.
  29. augustil 2012 400 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 86); 90.
  31. oktoobril 2012 500 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 86); 90.
  33. novembril 2012 1000 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 87); 90.
  35. oktoobril 2013 600 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 91); 90.
  37. detsembril 2013 600 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 92); 90.
  39. veebruaril 2014 600 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 92); 90.
  41. aprillil 2014 600 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 93); 90.
  43. septembril 2014 280 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 95); 22
(62)90.
  2. oktoobril 2014 1000 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 96); 90.
  4. oktoobril 2015 600 eurot (kd 4, tl 57; kd 2, tl 101).
  5. Süüdistusaktis viidatakse ka kahele rahuldamata jäänud laenutaotlusele (
  6. oktoober 2015 ja
  7. oktoober 2015). On selge, et niisuguses olukorras lõpule viidud arvutikelmusest rääkida ei saa: kõne alla saaks tulla üksnes kuriteo katse. Et aga kuriteo katset ei ole M. Tuumale ette heidetud (vt käesoleva otsuse p 140), ei pea kohus vajalikuks nende väidete aluseks olevatel asjaoludel peatuda. θ) BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ)
  9. novembrist 2012 kuni
  10. novembrini 2014 võttis M. Tuum 15 laenu BB Finance Estonia OÜ-lt (endine Raha 24 OÜ-lt).
  11. BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ) nõudis laenutaotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  12. jaanuaril 2012 läks M. Tuum A. U. Elvasse postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 6, tl 154). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist sai M. Tuum hakata laenu taotlema vaid interneti vahendusel. Süüdistatav tegigi seda 15 korda. Kõigil kordadel kontrollis BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ) esitatud laenutaotlust: neid vaatasid läbi BB Finance Estonia OÜ töötajad (laenukomisjon) (kd 8, tl 64 pöördel), kes otsustasid need rahuldada. Seejärel maksis BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ) A. U. pangakontole taotletud laenusumma. Täpsemalt toimus see nii: 93.
  14. novembril 2012 200 eurot (kd 6, tl 150 ja 157; kd 2, tl 87); 93.
  16. detsembril 2012 300 eurot (kd 6, tl 150 ja 157; kd 2, tl 87); 93.
  18. jaanuaril 2013 400 eurot (kd 6, tl 150 ja 157; kd 2, tl 88); 93.
  20. veebruaril 2013 500 eurot (kd 6, tl 150 ja 157; kd 2, tl 88); 93.
  22. märtsil 2013 500 eurot (kd 6, tl 150 ja 157; kd 2, tl 88); 93.
  24. aprillil 2013 600 eurot (kd 6, tl 151 ja 158; kd 2, tl 89); 93.
  26. mail 2013 700 eurot (kd 6, tl 151 ja 158; kd 2, tl 89); 93.
  28. juunil 2013 700 eurot (kd 6, tl 151 ja 158; kd 2, tl 90); 93.
  30. juulil 2013 1000 eurot (kd 6, tl 151 ja 158; kd 2, tl 90); 93.
  32. septembril 2013 2000 eurot (kd 6, tl 151 ja 158; kd 2, tl 91); 93.
  34. novembril 2013 560 eurot (kd 6, tl 152 ja 158; kd 2, tl 92); 93.
  36. detsembril 2013 450 eurot (kd 6, tl 152 ja 158; kd 2, tl 92); 93.
  38. jaanuaril 2014 330 eurot (kd 6, tl 152 ja 158; kd 2, tl 92); 93.
  40. veebruaril 2014 620 eurot (kd 6, tl 152 ja 158; kd 2, tl 92); 23
(62)93.
  2. märtsil 2014 1960 eurot (kd 6, tl 152 ja 158; kd 2, tl 93). ι) Creditstar Estonia AS (endine SMS laen AS)
  4. septembrist 2014 kuni
  5. oktoobrini 2015 võttis M. Tuum 4 laenu Creditstar Estonia AS-ist (endine SMS laen AS-ist).
  7. septembril 2014 registreeris M. Tuum ennast A. U. nimelise isikuna vastaval internetiaadressil ja täitis ära isikuandmed. Seejärel sai M. Tuum hakata interneti vahendusel laenu taotlema. Süüdistatav tegigi seda 4 korda. 95.
  8. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  9. septembril 2014: ta taotles 400 euro maksmist (kd 3, tl 88–99). Creditstar Estonia AS (endine SMS laen AS) kontrollis esitatud laenutaotlust: muu hulgas vaatas selle läbi Creditstar Estonia AS (endine SMS laen AS) töötaja (kd 4, tl 27 pöördel), kes otsustas selle rahuldada. Seejärel maksis Creditstar Estonia AS (endine SMS laen AS) A. U. pangakontole 400 eurot (kd 3, tl 88–99; kd 2, tl 95). 95.
  10. Teise taotluse esitas M. Tuum
  11. oktoobril 2014: ta taotles 800 euro maksmist (kd 3, tl 102–114). See laenutaotlus rahuldati ja A. U. pangakontole maksti 800 eurot (kd 3, tl 102– 114; kd 2, tl 96). 95.
  12. Kolmandat korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  13. novembril 2014: ta taotles 1200 euro maksmist (kd 3, tl 80–85, tl 118–130). Esialgu jättis Creditstar AS (endine SMS laen AS) laenutaotluse rahuldamata ja nõudis laenutaotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist (kd 3, tl 118–119, tl 130, tl 193–194, tl 196).
  14. novembril 2014 läks M. Tuum A. U. Elvasse postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 2, tl 62–63). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis Creditstar Estonia AS (endine SMS laen AS) esitatud laenutaotlust ja otsustas selle rahuldada. Seejärel maksis Creditstar Estonia AS (endine SMS laen AS) A. U. pangakontole 1200 eurot (kd 3, tl 80–85, tl 86, tl 131–142; kd 2, tl 96). 95.
  15. Neljanda taotluse esitas M. Tuum
  16. oktoobril 2015: ta taotles 800 euro maksmist (kd 3, tl 79, tl 165–171), tl 192–193, tl 196 (kõnede salvestised CD plaadil). See laenutaotlus rahuldati ja A. U. pangakontole maksti 900 eurot (kd 3, tl 79, tl 87, tl 165–171, tl 192–193, tl 196 (kõnede salvestised CD plaadil; kd 2, tl 101). κ) Bigbank AS
  17. M. Tuum esitas
  18. septembril 2013 Bigbank AS-ile interneti teel laenutaotluse: ta taotles 1300 euro maksmist (kd 3, tl 197–203). Kuna taotletud laen jäi alla 1500 euro, ei vaadanud taotlust läbi mitte inimene, vaid arvutiprogramm (kd 4, tl 28 pöördel–29). Programm leidis taotlusega kõik korras olevat ja võimaldas M. Tuumal laenulepingu allkirjastada. M. Tuum kirjutaski digitaalselt A. U. ID-kaardiga (number xxxxxxxx) tarbijakrediidilepingule nr SLW13-01-041796 alla (kd 3, tl 203). Seejärel maksti A. U. pangakontole 1274,44 eurot (kd 3, tl 197–203; kd 2, tl 91). λ) 4Finance OÜ
  20. märtsist 2014 kuni
  21. veebruarini 2015 võttis M. Tuum 13 laenu 4Finance OÜ-st.
  22. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  23. märtsil 2014: ta taotles 300 euro maksmist (kd 9, tl 117–120). 4Finance OÜ nõudis laenutaotleja vahetut ja isiklikku identifitseeri24
(62)mist.
  1. märtsil 2014 läks M. Tuum A. U. Elvasse postkontorisse A.Ujukit identifitseerima (kd 9, tl 109–110). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis 4Finance OÜ esitatud laenutaotlust. Kas laenutaotlust kontrollis üksnes arvuti või viis kontrolli läbi ka inimene, ei õnnestunud tuvastada. 4Finance OÜ rahuldas esitatud laenutaotluse ja maksis A. U. pangakontole 300 eurot (kd 9, tl 112, 114 ja 117–120; kd 2, tl 93).
  2. Pärast esimese laenu taotlemist sai M. Tuum hakata laenu taotlema vaid interneti vahendusel. Süüdistatav tegigi seda 12 korda. Neil kõigil kordadel taotlus rahuldati ja laen maksti A. U. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii: 99.
  4. aprillil 2014 300 eurot (kd 9, tl 112, 114 ja 121; kd 2, tl 93); 99.
  6. mail 2014 100 eurot (kd 9, tl 112, 114 ja 122; kd 2, tl 94); 99.
  8. mail 2014 400 eurot (kd 9, tl 112, 114 ja 123; kd 2, tl 94); 99.
  10. juunil 2014 100 eurot (kd 9, tl 112, 114 ja 124; kd 2, tl 94); 99.
  12. juunil 2014 500 eurot (kd 9, tl 112, 114 ja 125; kd 2, tl 94); 99.
  14. augustil 2014 500 eurot (kd 9, tl 112, 114 ja 126; kd 2, tl 95); 99.
  16. septembril 2014 500 eurot (kd 9, tl 112, 115 ja 127; kd 2, tl 95); 99.
  18. oktoobril 2014 500 eurot (kd 9, tl 112, 115 ja 128; kd 2, tl 96); 99.
  20. novembril 2014 100 eurot (kd 9, tl 112, 115 ja 129; kd 2, tl 96); 99.
  22. detsembril 2014 100 eurot (kd 9, tl 112, 115 ja 130; kd 2, tl 97); 99.
  24. jaanuaril 2015 500 eurot (kd 9, tl 112, 115 ja 131; kd 2, tl 97); 99.
  26. veebruaril 2015 100 eurot (kd 9, tl 112, 115 ja 132; kd 2, tl 98).
  27. Hoolimata sellest, et tegelikult kandis 4Finance OÜ
  28. novembril 2014,
  29. detsembril 2014 ja
  30. veebruaril 2015 A. U. arveldusarvele igal nimetatud korral 500 eurot, saab M. Tuumale ette heita üksnes seda, et ta põhjustas kolmel korral 100 euro ülekandmise. Seda seetõttu, et süüdistusaktis viidatakse vaid 100 euro ülekandmisele ja kohus ei tohi süüdistuses toodud faktilistest asjaoludest kõrvale kalduda. μ) Snel Grupp OÜ
  32. märtsist 2012 kuni
  33. oktoobrini 2013 võttis M. Tuum 16 laenu Snel Grupp OÜ-lt.
  34. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  35. märtsil 2012: ta taotles 300 euro maksmist (kd 8, tl 116). Snel Grupp OÜ nõudis laenutaotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  36. märtsil 2012 läks M. Tuum A. U. Otepääle postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 8, tl 103–104). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis Snel Grupp OÜ esitatud laenutaotlust: muu hulgas vaatas selle läbi Snel Grupp OÜ töötaja (laenuhaldur) (kd 9, tl 83–83 pöördel), kes otsustas selle rahuldada. Seejärel maksis Snel Grupp OÜ A. U. pangakontole 300 eurot (kd 8, tl 116; kd 2, tl 84). 25
(62)
  1. Pärast esimese laenu taotlemist sai M. Tuum hakata laenu taotlema vaid interneti vahendusel. Süüdistatav tegigi seda 15 korda. Neil kõigil kordadel taotlus rahuldati ja laen maksti A. U. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii: 103.
  3. juunil 2012 200 eurot (kd 8, tl 117; kd 2, tl 85); 103.
  5. juulil 2012 200 eurot (kd 8, tl 118–119; kd 2, tl 86); 103.
  7. augustil 2012 200 eurot (kd 8, tl 120–121; kd 2, tl 86); 103.
  9. septembril 2012 200 eurot (kd 8, tl 122; kd 2, tl 86); 103.
  11. oktoobril 2012 300 eurot (kd 8, tl 123; kd 2, tl 86); 103.
  13. novembril 2012 300 eurot (kd 8, tl 124; kd 2, tl 86); 103.
  15. detsembril 2012 300 eurot (kd 8, tl 125; kd 2, tl 87); 103.
  17. jaanuaril 2013 350 eurot (kd 8, tl 126; kd 2, tl 87); 103.
  19. veebruaril 2013 350 eurot (kd 8, tl 127; kd 2, tl 88); 103.
  21. märtsil 2013 400 eurot (kd 8, tl 128; kd 2, tl 88); 103.
  23. aprillil 2013 400 eurot (kd 8, tl 129; kd 2, tl 89); 103.
  25. mail 2013 500 eurot (kd 8, tl 130–131; kd 2, tl 89); 103.
  27. juulil 2013 500 eurot (kd 8, tl 132–133; kd 2, tl 90); 103.
  29. augustil 2013 600 eurot (kd 8, tl 134–135; kd 2, tl 90); 103.
  31. oktoobril 2013 900 eurot (kd 8, tl 136–137; kd 2, tl 91). ν) Folkefinans AS Eesti filiaal (endine Folkia AS Eesti filiaal)
  33. novembrist 2012 kuni
  34. oktoobrini 2015 võttis M. Tuum 13 laenu Folkefinans AS Eesti filiaalilt (endine Folkia AS Eesti filiaal). M. Tuum registreeris ennast Folkefinans AS Eesti filiaali (endine Folkia AS Eesti filiaal) kodulehel monetti.ee ja tuvastas ID kaardi abil ennast A. U. (kd 2; tl 66–67). Seejärel sai M. Tuum interneti vahendusel laenu taotlema hakata. Süüdistatav tegigi seda 13 korda. Neil kõigil kordadel taotlus rahuldati ja laen maksti A. U. pangakontole välja. Folkefinans AS Eesti filiaal (endine Folkia AS Eesti filiaal) kontrollis esitatud laenutaotlusi: seda, kas laenutaotlust kontrollis üksnes arvuti või viis kontrolli läbi ka inimene, ei õnnestunud tuvastada. Folkefinans AS Eesti filiaal (endine Folkia AS Eesti filiaal) rahuldas esitatud laenutaotlused ja maksis A. U. pangakontole taotletud laenusummad. Täpsemalt toimus see nii: 104.
  36. novembril 2012 200 eurot (kd 2, tl 87); 104.
  38. detsembril 2012 300 eurot (kd 2, tl 87); 104.
  40. jaanuaril 2013 300 eurot (kd 2, tl 87); 26
(62)104.
  2. veebruaril 2013 800 eurot (kd 2, tl 88); 104.
  4. aprillil 2013 1000 eurot (kd 2, tl 89); 104.
  6. juulil 2013 1000 eurot (kd 2, tl 90); 104.
  8. oktoobril 2013 1000 eurot (kd 2, tl 91); 104.
  10. detsembril 2013 1000 eurot (kd 2, tl 92); 104.
  12. märtsil 2014 1000 eurot (kd 2, tl 93); 104.
  14. aprillil 2014 1000 eurot (kd 2, tl 93); 104.
  16. mail 2014 1000 eurot (kd 2, tl 94); 104.
  18. augustil 2014 1000 eurot (kd 2, tl 95); 104.
  20. oktoobril 2015 500 eurot (kd 9, tl 149 ja tl 155–158; kd 2 tl 100). Süüdistuses on ekslikult märgitud, et
  21. oktoobril 2015 kandis Folkefinans AS Eesti filiaali (endine Folkia AS Eesti filiaal) A. U. pangakontole laenu 1000 eurot. ξ) Express Credit AS
  23. novembrist 2012 kuni
  24. detsembrini 2015 võttis M. Tuum 30 laenu Express Credit AS-ilt.
  25. M. Tuum esitas esimese laenutaotluse
  26. novembril 2012: ta taotles 100 euro maksmist (kd 9, tl 192, 196 ja 197). Express Credit OÜ nõudis laenutaotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  27. novembril 2012 läks M. Tuum A. U. Otepääle postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 2, tl 68–69). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis Express Credit OÜ esitatud laenutaotlust: seda, kas laenutaotlust kontrollis üksnes arvuti või viis kontrolli läbi ka inimene, ei õnnestunud tuvastada. Express Credit OÜ rahuldas esitatud laenutaotluse ja maksis A. U. pangakontole 100 eurot (kd 9, tl 192, 196 ja 197; kd 2, tl 87).
  28. Pärast esimese laenu taotlemist sai M. Tuum hakata laenu taotlema vaid interneti vahendusel. Süüdistatav tegigi seda vähemalt 29 korda: just nii paljudel juhtudel tema esitatud taotlus rahuldati ja maksti raha A. U. pangakontole välja. Täpsemalt toimus see nii: 107.
  30. detsembril 2012 200 eurot (kd 9, tl 192 ja 198; kd 2, tl 87); 107.
  32. jaanuaril 2013 200 eurot (kd 9, tl 192 ja 199; kd 2, tl 88); 107.
  34. märtsil 2013 200 eurot (kd 9, tl 192 ja 200; kd 2, tl 88; 107.
  36. aprillil 2013 200 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 1; kd 2, tl 89; 107.
  38. mail 2013 200 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 2; kd 2, tl 89); 107.
  40. juunil 2013 250 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 3; kd 2, tl 90); 27
(62)107.
  2. juulil 2013 300 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 4; kd 2, tl 90); 107.
  4. augustil 2013 400 eurot 60 päevaks (kd 9, tl 192; kd 10, tl 5; kd 2, tl 90); 107.
  6. septembril 2013 325 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 6; kd 2, tl 91); 107.
  8. oktoobril 2013 375 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 7; kd 2, tl 91); 107.
  10. novembril 2013 400 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 8; kd 2, tl 92); 107.
  12. detsembril 2013 400 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 9; kd 2, tl 92); 107.
  14. jaanuaril 2014 400 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 10; kd 2, tl 92); 107.
  16. veebruaril 2014 400 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 11; kd 2, tl 92); 107.
  18. märtsil 2014 400 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 12; kd 2, tl 93); 107.
  20. aprillil 2014 450 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 13; kd 2, tl 93); 107.
  22. mail 2014 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 14; kd 2, tl 94); 107.
  24. juunil 2014 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 15; kd 2, tl 94); 107.
  26. juulil 2014 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 16; kd 2, tl 94); 107.
  28. augustil 2014 450 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 17; kd 2, tl 95); 107.
  30. septembril 2014 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 18; kd 2, tl 95); 107.
  32. oktoobril 2014 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 19; kd 2, tl 96); 107.
  34. novembril 2014 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 20; kd 2, tl 96); 107.
  36. detsembril 2014 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 21; kd 2, tl 97); 107.
  38. juunil 2015 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 22, kd 2, tl 99); 107.
  40. juulil 2015 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 23; kd 2, tl 100); 107.
  42. augustil 2015 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 24; kd 2, tl 100); 107.
  44. septembril 2015 500 eurot (kd 9, tl 192; kd 10, tl 25; kd 2, tl 100); 107.
  46. detsembril 2015 500 eurot (kd 9, tl 191; kd 10, tl 26; kd 2, tl 101).
  47. Süüdistusaktis viidatakse ka 11 rahuldamata jäänud laenutaotlusele (
  48. november 2012,
  49. detsember 2012,
  50. jaanuar 2013,
  51. aprill 2013,
  52. august 2013,
  53. oktoober 2013,
  54. detsember 2013,
  55. veebruar 2014,
  56. september 2014,
  57. oktoober 2014 ja
  58. november 2014). On selge, et niisuguses olukorras lõpule viidud arvutikelmusest rääkida ei saa: kõne alla saaks tulla üksnes kuriteo katse. Et aga kuriteo katset ei ole M. Tuumale ette heidetud 28
(62)(vt käesoleva otsuse p 140), ei pea kohus vajalikuks nende väidete aluseks olevatel asjaoludel peatuda. ο) Bondora AS
  1. M. Tuum tegi
  2. novembril 2014 Bondora AS kodulehel www.isepankur.ee A. U. nimele konto (kd 9, tl 46–47). Seejärel sai M. Tuum hakata interneti vahendusel laenu taotlema. Laenutaotluse 1600 eurole esitas M. Tuum kohe pärast A. U. kasutajakonto tegemist (kd 9, tl 27–36 ja tl 46). Bondora AS kontrollis esitatud laenutaotlust. Kas seda tegi üksnes arvuti või viis kontrolli läbi ka inimene, ei õnnestunud tuvastada. Bondora AS rahuldas esitatud laenutaotluse ja maksis
  3. detsembril 2014 A. U. Bondora kontole 1600 eurot (kd 9, tl 27–36 ja tl 46).
  4. Süüdistusaktis viidatakse ka 3 rahuldamata jäänud laenutaotlusele (
  5. oktoober 2015,
  6. oktoober 2015 ja
  7. oktoober 2015). On selge, et niisuguses olukorras lõpule viidud arvutikelmusest rääkida ei saa: kõne alla saaks tulla üksnes kuriteo katse. Et aga kuriteo katset ei ole M. Tuumale ette heidetud (vt käesoleva otsuse p 140), ei pea kohus vajalikuks nende väidete aluseks olevatel asjaoludel peatuda. π) TF Bank AB
  9. septembrist 2011 kuni
  10. märtsini 2013 võttis M. Tuum kolm laenu TF Bank AB-lt.
  11. Esimest korda esitas M. Tuum laenutaotluse
  12. septembril 2011: ta taotles 1000 euro maksmist (kd 7, tl 176). TF Bank AB nõudis laenutaotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist.
  13. septembril 2011 läks M. Tuum A. U. Elvasse postkontorisse A. U. identifitseerima (kd 2, tl 56–57). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist kontrollis TF Bank AB esitatud taotlust: muu hulgas vaatas selle läbi TF Bank AB töötaja (kd 8, tl 66 pöördel ja 67 pöördel), kes otsustas selle rahuldada. Seejärel maksis TF Bank AB
  14. septembril 2011 A. U. pangakontole 1000 eurot (kd 7, tl 176 ja 179; kd 2, tl 82).
  15. Teise laenulepingu sõlmis M. Tuum
  16. aprillil 2012: ta võttis selle lepingu alusel 863 eurot laenu (kd 7, tl 177). Kuna TF Bank AB nõudis jällegi laenutaotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist, käis M. Tuum
  17. aprillil 2012 A. U. Elvas postkontoris A. U. identifitseerimas (kd 2, tl 58–59). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist sõlmis TF Bank AB M. Tuumaga laenulepingu ja maksis A. U. pangakontole 863 eurot (kd 7, tl 177 ja 179; kd 2, tl 85);
  18. Kolmanda laenulepingu sõlmis M. Tuum
  19. märtsil 2013: ta võttis selle lepingu alusel 689 eurot laenu (kd 7, tl 178). Kuna TF Bank AB nõudis ka sel puhul laenutaotleja vahetut ja isiklikku identifitseerimist, käis M. Tuum
  20. märtsil 2013 A. U. Elvas postkontoris A. U. identifitseerimas (kd 2, tl 60–61). Pärast identifitseerimisprotsessi läbimist sõlmis TF Bank AB M. Tuumaga laenulepingu ja maksis
  21. märtsil 2013 A. U. pangakontole 689 eurot (kd 7, tl 178 ja 180; kd 2, tl 88). ρ) Swedbank AS
  22. M. Tuum sõlmis
  23. oktoobril 2015 Swedbank AS-iga laenulepingu (kd 10, tl 104–110). Ta sõlmis selle lepingu Swedbank AS veebileheküljel ja kasutas lepingu sõlmimiseks A. U. paroolikaarte (kd 10, tl 101). Swedbank AS kontrollis esitatud laenutaotlust: seda, kas laenutaotlust kontrollis üksnes arvuti või viis kontrolli läbi ka inimene, ei õnnestunud tuvastada. Swedbank AS rahuldas esitatud laenutaotluse ja maksis A. U. pangakontole 1250 eurot (kd 10, tl 104–110; kd 2, tl 105). 29
(62)(ii)

§ 349järgi esitatud süüdistust puudutavad asjaolud 116.

M. Tuumale heidetakse ette ka A. L. ja A. U. ID-kaartide kuritarvitamist. Sellega seoses tuleb kõigepealt tuua välja, mida on Riigikohus öelnud korduvalt süüdistuse konkreetsuse kohta. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna, sest see oleks otseselt vastuolus KrMS § 154 lg 3 pdes 2 ja 3 sätestatuga. Viidatud sätete kohaselt tuleb just süüdistusakti lõpposas esitada süüdistuse sisu, st süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus. Menetlusõiguslikult ei ole aktsepteeritav olukord, kus toimepanija käitumise erinevaid aspekte, mis moodustavad tervikuna kuriteokoosseisu, kajastatakse süüdistusakti erinevates osades ja üksnes süüdistuse teksti erinevate osade kogumis vaatlemisel selgub, milles isikule inkrimineeritav tegu seisnes. (Vt nt RKKKo 1-17-1327/52, p 13 või 3-1-1-59-16, p-d 21–22). 117. Praegu on süüdistuses puutuvalt

§-sse 349 öeldud, et süüdistatav kasutas aastatel 2011–2015 korduvalt A. L. ja A. U. ID-kaarti eesmärgiga omandada õigus saada erinevatelt laenufirmadelt laenu, esitades A. U. ja A. L. nimel vastavate laenuettevõtete internetilehekülgedel laenutaotlusi ning digiallkirjastades laenulepinguid. Niisiis on erinevalt arvutikelmust käsitlevast süüdistusest, kus on kuupäevalise täpsusega toodud välja sajad laenutaotluse esitamise juhtumid (kd 1, tl 24–59),

§ 349

puhul piirdutud paari rea pikkuse väitega, milles viidatakse üldiselt korduvale ID-kaardi kasutamisele mitme aasta jooksul.

  1. Siiski ei saa öelda, et M. Tuuma poolsele võõra ID-kaardi kasutamisele süüdistusaktis kordagi ei viidata. Seda tehakse viiel korral: 118.
  2. A. U. ID-kaardiga kaks korda Omaraha.ee portaali üldtingimustele alla kirjutamine (kd 1, tl 33); 118.
  3. A. U. ID-kaardiga Bigbank AS-ga laenulepingu allkirjastamine (kd 1, tl 40); 118.
  4. A. U. ID-kaardiga Folkefinans AS Eesti filiaali (endine Folkia AS Eesti Filiaal) kodulehel monetti.ee 13 korral laenude taotlemine (kd 1, tl 43); 118.
  5. A. L. ID-kaardiga Folkefinans AS Eesti filiaali (endine Folkia AS Eesti Filiaal) kodulehel monetti.ee 10 korral laenude taotlemine (kd 1, tl 52); 118.
  6. A. L. ID-kaardiga kolm korda Omaraha.ee portaali üldtingimustele alla kirjutamine (kd 1, tl 54).
  7. Järgnevalt tulebki otsustada, kas viitamine neile viiele ID-kaardi kasutamise juhtumile (juhtumite kompleksile) on piisavalt korrektne ehk kas süüdistusakt on selles osas kooskõlas käesoleva otsuse p-s 116 tsiteeritud seisukohtadega. Miks selline küsimus tõusetub, on ilmne: neile ID-kaardi kasutamise olukordadele ei viidata mitte süüdistuse selles jaos, mis käsitleb

§ 349

, vaid

§ 213puutuvas osas. 120. Kohtu hinnangul ei ole sellisel moel talitamine korrektne: Kr

MS § 154 lg 3 p 2 tuleb tõlgendada nii, et süüdistuse sisu peab avama iga konkreetse karistusseaduse (st paragrahvi) 30

(62)kaupa. See ei tähenda mitme karistusseaduse rikkumise etteheitmise korral tingimata seda, et iga etteheite all oleks süüdistuse sisu avatud väga pikalt: kui üks ette heidetav karistusseadus on mingis osas mõne teisega kattuv, võib süüdistaja piirduda selge viitega seda teist karistusseadust käsitlevale süüdistusele, kus kõnealune element on piisavalt konkreetselt avatud. Praegu nii talitatud ei ole:

§ 349

puudutava süüdistuse paaril real ei ole otsesõnu viidatud käesoleva otsuse p-s 118 kirjeldatud ID-kaardi kasutamise juhtumitele.

  1. Et süüdistus ei ole vormistatud korrektselt, ei tähenda kohtu hinnangul automaatselt seda, et see süüdistus on täiesti kõlbmatu. Seadusandja on menetlusõiguse rikkumise puhul leidnud kohtumenetluse tasandil, et olulised on vaid olulised rikkumised: vt KrMS § 338 p 3 ja §
  2. Samasugusest loogikast tuleb kohtu meelest lähtuda ka kohtueelses menetluses aset leidnud rikkumiste puhul: väheolulised rikkumised ei saa tuua kaasa õigeksmõistva otsuse tegemist (või sellega sisuliselt võrreldavat järelmit).
  3. Praegusel juhul ei ole prokuratuuri minetus kohtu hinnangul kuigivõrd kaalukas. Kõigepealt on oluline see, et kuuele ID-kaardi kasutamise juhtumile on viidatud süüdistuse lõpposas, mitte (üksnes) põhiosas, saati siis sissejuhatuses. Samuti on ID-kaartide kasutamisele viidatud igati arusaadaval moel: süüdistaja on selgelt ära märkinud, milliste ID-kaartide kasutamine millisel moel millises keskkonnas ja kunas aset leidis. Kolmandaks tuleb viidata KrMS § 268 lg-le 6, mis võimaldab kohtul kvalifitseerida süüdistuses kirjeldatud teo prokuratuurist erinevalt: kui kohus saab anda ükskõik millistele süüdistuses kirjeldatud asjaoludele ükskõik millise õigusliku hinnangu, ei ole kuigivõrd problemaatiline see, et süüdistusaktis on õigusliku hinnangu sidumine faktiliste asjaoludega mõnevõrra ebaõnnestunud. Seetõttu on kohtul praegu võimalik analüüsida, kas süüdistusaktis esitatud hüpoteesidel ID-kaartide kasutamise kohta on alust.
  4. Kohus leiab, et osad käesoleva otsuse p-s 118 kirjeldatud sündmused leidsid aset: 123.
  5. A. U. ID-kaardiga Bigbank AS-ga laenulepingu allkirjastamist
  6. septembril 2013 tõendavad A. U. nimele väljastatud tarbijakrediidi lepingul ja selle üldtingimustele lisatud digiallkirjade kinnitusleht (kd 3, tl 197 pöördel ja tl 203); 123.
  7. Omaraha OÜ-ga seoses heidetakse M. Tuumale ette kaks korda A. U. ID-kaardiga allkirja andmist ja kolm korda A. L. ID-kaardi kasutamist digiallkirjastamiseks. Järgnevalt analüüsib kohus neid väiteid eraldi. 123.
  8. A. L. ID-kaardi kasutamise üldtingimuste allkirjastamiseks
  9. märtsil 2013 ja
  10. juunil 2013 tuvastab kohus digiallkirjade kinnituslehtede alusel (kd 4, tl 112 ja 118).
  11. veebruaril 2014 toimunud üldtingimuste kinnitamine (kd 4, tl 124) ei toimunud mitte ID-kaardiga, vaid nn Omaraha PIN-koodiga. Esiteks viitab sellele see, et
  12. veebruari 2014 üldtingimustele ei ole erinevalt
  13. märtsi 2013 ja
  14. juuni 2013 omadest lisatud digiallkirjade kinnituslehte. Teiseks kinnitas Omaraha PIN-koodi kasutamist allkirjastamiseks Omaraha esindaja kohtuistungil (kd 8, tl 54). 123.
  15. A. U. nimel üldtingimustele alla kirjutamist ei tõenda ükski digiallkirja kinnitusleht. Dokumendi digiallkirjastamist aga ei pea tingimata tõendama digiallkirja kinnituslehega. KrMS §-st 61 tulenevalt saab seda tõendada ka muul moel. Praegu on Omaraha OÜ saatnud vastuse politsei järelpärimisele, et A. U. ID-kaardiga allkirjastati üldtingimused
  16. märtsil 2013 ja
  17. juunil 2013; kolmandad üldtingimused allkirjastati
  18. veebruaril 2014 Omaraha PIN-koodiga (kd 8, tl 49). Kohus ei näe alust neis ilmselgelt Omaraha OÜ andmebaasil pärinevates väidetes kahelda, mistõttu tuleb digiallkirjade andmine
  19. märtsil 2013 ja
  20. juunil 2013 tuvastada. 31

(62)123.
  1. Folkefinans AS Eesti filiaali (endine Folkia AS Eesti filiaal) osas saab tuvastada vaid selle, et M. Tuum kasutas 10 korda A. L. ID-kaarti; A. U. kaardi kasutamist tuvastada ei saa. A. L. kaardi kasutamise tuvastab kohus Folkefinans AS Eesti filiaali (endine Folkia AS Eesti filiaal) politseile esitatud vastuse najal, kus öeldakse, et kõigi laenude võtmine A. L. nimel toimus ID-kaardiga (kd 9, tl 181). Samadel põhjustel, nagu nimetatud käesoleva otsuse eelmises alapunktis, tuvastab kohus nende väidete najal ID-kaardi kasutamise. Et laenud võeti käesoleva otsuse p-s nimetatud aegadel, toimus ID-kaardi kasutamine samadel kuupäevadel. Ilmselt kasutas M. Tuum ka A. U. nimel 13 korral Folkefinans AS Eesti filiaalist (endine Folkia AS Eesti filiaal) laenu võtmiseks A. U. ID-kaarti. Mingeid tõendeid selle kohta aga kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei saa seda süüdistusaktis esitatud väidet tuvastada.
  2. Kõigil ülal kirjeldatud juhtudel kasutas M. Tuum A. U. või A. L. ID-kaarte ilma A. U. või A. L. loata: et A. U. ega A. L. ei andnud M. Tuumale nõusolekut võtta nende nimel laene (vt ülal), ei lubanud nad süüdistataval ka kasutada oma ID-kaarti nende laenude võtmiseks. (iii)

§ 201järgi esitatud A.

U. pensioni omastamise süüdistust puudutavad asjaolud

  1. Süüdistuses on öeldud, et M. Tuum omastas vähemalt 2334,85 eurot A. U. raha: süüdistatav tegi
  2. jaanuarist 2015 kuni
  3. detsembrini 2015 peale iga kuu pensionipäeva A. U. Swedbanga konto enda Swedbanga kontole 50 kuni 250-euroseid ülekandeid. Süüdistus on puudulik, sest selles ei ole välja toodud, millised konkreetsed ülekanded on 2334,85 eurose kogusumma arvestamisel aluseks olnud. Seetõttu tuleb siingi – sarnaselt

§ 349

(vt ülal) – kõigepealt otsustada, kas selline puudulik süüdistus üldse väidetavaid tegusid tuvastada võimaldab. Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele ka siin vastata jaatavalt. Nimelt ilmneb selgelt see, mille omastamist M. Tuumale ette heidetakse: see on A. U.

  1. aasta pension. Ka on selge, millisel moel väidetav omastamine toimus: 50 kuni 250 euroste rahaülekannete tegemisega M. Tuuma kontole. Seepärast peab uurima, millised ülekanded sellise süüdistuse korral kõne alla tulla saavad.
  2. Selle uurimisel ei ole kohtul võimalik tugineda millelegi muule kui A. U. pangakonto väljavõttele: kd 2, tl 103–
  3. Selle kohaselt tehti A. U. kontolt M. Tuuma kontole
  4. aastal 18 ülekannet. Välja langevad alla 50 ja üle 250 eurosed ülekanded, sest neid ei ole süüdistuses märgitud. Seega jääb järele 12 ülekannet: 126.
  6. jaanuaril 200 eurot; 126.
  8. jaanuaril 50 eurot; 126.
  10. veebruaril 250 eurot; 126.
  12. aprillil 200 eurot; 126.
  14. mail 200 eurot; 126.
  16. juunil 175 eurot; 126.
  18. juulil 164 eurot; 126.
  20. augustil 171,70 eurot; 32

(62)126.
  2. septembril 156 eurot; 126.
  4. oktoobril 220 eurot; 126.
  6. oktoobril 200 eurot ja 126.
  8. novembril 200 eurot.
  9. Need ülekanded moodustavad kokku 2186,70 eurot ja nende toimumise kohus tuvastab. Niisiis lähtub kohtus sellest, et pensioni omastamist puudutav süüdistus käib 2186,70 euro kohta.
  10. Erinevalt interneti teel laenude võtmisest (vt ülal) ei ole pensioni saamisele järgnevate ülekannete osas võimalik öelda seda, et A. U. M. Tuumale selleks oma nõusolekut ei andnud. Kannatanu ütlused on selles osas vastuolulised: A. U. ütles paaril korral, et andis M. Tuumale loa üksnes maksude maksmiseks (kd 4, tl 16 pöördel ja 21 pöördel), aga ütles ka seda, et ta oli oma pensioniraha kasutamisega M. Tuuma poolt päri (kd 10, tl 147). A. U. selgitas seda viimast väidet sellega, et tal on „peas segadus“ (kd 10, tl 147). Sellises olukorras peab kohtu hinnangul vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 lähtuma sellest, et A. U. lubas M. Tuumal enda kontol olevat raha kasutada ka muul otstarbel kui maksude maksmiseks. Selle võimaluse tõenäosust tõstab ka asjaolu, et kui laenude võtmiseks internetis ei olnud M. Tuumal vaja A. U. suhelda (vt ülal), pidi süüdistatav ilmselt A. U. kuidagi põhjendama seda, miks on tollel vaja teha M. Tuumale
  11. novembril 2014 (kd 2, tl 71) üldvolitus oma pangakontol oleva raha kasutamiseks: on võimalik, et M. Tuum põhjendas seda mõnel muulgi moel kui vaid vajadusega maksta A. U. makse ja et A. U. ütles seepeale M. Tuumale, et too võib seda teha. (iv)

§ 201järgi esitatud A.

K. rahakoti omastamise süüdistust puudutavad asjaolud

  1. Kohus tuvastab, et A. K. unustas oma rahakoti
  2. novembril 2015 Otepää tankla WCsse. Rahakotis oli 2500 eurot ja erinevad dokumendid. Peagi pärast A. K. lahkumist läks WC-sse M. Tuum, kus ta seda rahakotti nägi. Ta vaatas sinna sisse ja otsustas rahakoti endale pidada, mistõttu ta pani selle endale kuhugi riietesse (nt taskusse). Kui A. K. mõni aeg hiljem rahakotti otsima tuli ja M. Tuumalt selle kohta päris, ütles M. Tuum, et ta ei tea sellest midagi.
  3. Need asjaolud tuvastas kohus järgmiste tõendite alusel.
  4. Et A. K. rahakotiga tualetti läks, saab tuvastada kõigepealt A. K. ütluste põhjal. Tugineda saab ka videosalvestusele (kd 3, tl 67). Nimelt on salvestuselt näha, et A. K. on käes must ese.
  5. Selle, et rahakotis oli 2500 eurot, tuvastab kohus A. K. ütluste põhjal. A. K. selgitas arusaadavalt ja usutavalt, et ta tuli Leedust autot ostmast ja minimaalselt oli tal rahakotis 2500 eurot. Leedust auto toomist kinnitab ka J. R. .
  6. Et A. K. jättis rahakoti WC-sse, saab kõigepealt tuvastada A. K. ütluste põhjal. Kannatanu selgitas kõigiti arusaadavalt, et kuhugi mujale ta rahakotti jätta ei saanud. Rahakoti WCsse jätmist kinnitab ka videosalvestus, millest nähtub, et tualetist väljudes A. K. midagi käes ei olnud. 33

(62)
  1. Seda, et M. Tuum läks WC-sse, tuvastab kohus eeskätt videosalvestuse najal. Samuti viitavad sellele M. Tuuma ja J. K. ütlused.
  2. Et M. Tuum rahakoti WC-s enda kätte võttis, ükski otsene tõend ei kinnita. Selle saab aga tõsikindlalt tuvastada kaudete tõendite alusel. Videosalvestuselt nähtub, et pärast M. Tuuma WC-st välja tulemist läks tualetti J. K. , kes väitis, et tema seal rahakotti ei näinud. Kohus usub J. K. : J. K. jättis kohtus kõigiti usaldusväärse mulje ja vastas kõigile küsimustele igati loogiliselt ja usutavalt. See tähendab seda, et J. K. WC-sse mineku hetkeks oli A. K. jäetud rahakott tualetist kadunud. See ei saanud kaduda kuidagi muud moodi kui et M. Tuum võttis selle kaasa. M. Tuuma vastupidised väited on valed: süüdistatav üritab valetades süüst pääseda. Vastupidist ei kinnita ka M. Tuuma väide, et ta teadis kaamera olemasolust ega oleks seetõttu rahakotti ära võtnud. Kui rahakotis oleks olnud vähem raha, olekski ehk M. Tuum seetõttu rahakoti ära võtmata jätnud. Raha suure hulga tõttu sai aga ahnus ettevaatlikkusest võitu. M. Tuum lootis, et ehk ta siiski pääseb. On võimalik, et ta rajaski selle lootuse osaliselt sellele, et ta võib hiljem niisuguse väite esitada ja teda ustaksegi, sest sellise kaamera olemasolul on seesugusel moel käitumine tõepoolest rumal.
  3. Seda, et M. Tuum ütles tanklasse naasnud A. K. , et ta ei tea rahakotist midagi, tuvastab kohus M. Tuuma ja A. K. ütluste põhjal. (C) Õiguslik hinnang
  4. Kohus analüüsib kõigepealt laenude võtmise kohta esitatud süüdistust (

§ 213

), peatub seejärel tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise etteheitel (

§ 349), vaeb siis süüdistust A.

U. pensioni omastamise kohta (

§ 201) ja analüüsib viimaks A.

K. rahakoti äravõtmise osas tehtud süüetteheidet (

§ 201

). (

  1. i)Laenude võtmine
  2. a)Kelmuste kohta üldiselt 138.

§ 213lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdistatakse M.

Tuuma selles, et ta esitas käesoleva otsuse alajaotises (B) (i) (p-d 13–115) kajastatud laenutaotlused ja tekitas seeläbi erinevatele isikutele kokku 167478,55 euro suuruse kahju. 139. Selles osas on peab kohus vajalikuks alustada analüüsi süüdistuse põhjendatusest selgitusega selle kohta, mis on arvutikelmus ja mis eristab teda n-ö tavakelmusest (

§ 209

). Tavakelmus kujutab endast objektiivse koosseisu mõttes n-ö neljaahelalist ketti: pettus (

  1. a)viib mingi inimese eksimusse (
  2. b)ja selle eksimuse tõttu teeb see inimene mingi varakäsutuse (c), mistõttu tekib kellelgi (kas eksijal või kolmandal isikul) varaline kahju (
  3. d)(Sootak –

. Kommentaar. 4. trükk, § 209/6 jj.). Arvutikelmuse objektiivne koosseis aga eeldab andmetöötlusprotsessi sekkumist, see sekkumine peab mõjutama andmetöötlusprotsessi tulemust ja sellega omakorda peab kaasnema varaline kahju (Hirsnik –

. Kommentaar. 4. trükk, § 213/2). Niisiis eristab arvutikelmust tavakelmusest eeskätt tõsiasi, et tavakelmuse puhul viiakse inimene pettusega eksimusse, arvutikelmuse puhul aga tekitatakse varaline kahju ilma ühegi inimesega kommunikeerumata, andmetöötlusprotsessi sekkumise näol. See tähendab seda, et pelgalt kahju tekkimiseni viinud teo toime panemine arvuti teel ei tähenda seda, et tegu on arvutikelmusega: kui arvuti abil edastatakse mingil moel pettuslikku teavet ja see teave jõuab mõne inimeseni, kes selle tõttu eksimusse satub ja varakäsutuse teeb, ei ole tegemist mitte arvutikelmuse (

§ 213

), vaid kelmusega (

§ 209) (otsesõnu (saksa õiguse osas) Perron – Schönke/Schröder zum Strafgesetzbuch (St

GB). 14. Auflage, § 263/53; sisuliselt ka Hirsnik –

. Kommentaar. 4. trükk, § 213/1). Seetõttu tuleb kõigepealt kont34

(62)rollida, kas M. Tuum pettis oma tegudega mõnda inimest (kes tegi(d) seejärel varakäsutuse(d)) ehk kas need teod ei kujuta endast hoopis kelmust

§ 209lg 1 tähenduses.

Seda kohus järgnevalt teebki. 140. Enne tuleb aga peatuda (arvuti)kelmuse katse temaatikal. Nagu eelöeldust ilmneb, eeldavad nii kelmus kui ka arvutikelmus kahju tekitamist. Süüdistuses on üles loetletud mitu sellise laenutaotluse esitamist, mille alusel mingil põhjusel laenu välja ei makstud. Sellises olukorras ei saa rääkida ei kelmusest ega arvutikelmusest, sest kahju ei tekkinud. Kõne alla võiks aga tulla kuriteo katse

§ 25lg 2 alusel.

Menetluslikel põhjustel langeb see siiski ära. Nagu öeldud (vt käesoleva otsuse p 116), tuleb süüdistuses välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Kohtu hinnangul ei ole seda võimalike kuriteokatsete osas praegu tehtud. Tõsi, potentsiaalset katsetegu on laenutaotluse esitamise näol kirjeldatud. Probleem on aga selles, et süüdistuse lõpus on tuginetud sellele rahale, mis välja maksti: „omastades mõlema isiku nimel kokku 167478,55 eurot (A. U. nimel 117651,68 eurot, A. L. nimel 49826,87 eurot)“. See tähendab seda, et ei viidata neile summadele, mida sooviti saada neid laenutaotlusi esitades, mida ei rahuldatud. Juba ainuüksi see teeb kohtu hinnangul nende taotluste esitamise ette heitmise M. Tuumale võimatuks. Lisaks piiritlemisfunktsioonile kannab aga süüdistusakt ka informatsioonifunktsiooni (Sarv – KrMS. Kommentaar, § 154/3). See tähendab seda, et süüdistuses oleks pidanud selgelt kirjas olema, et viidatud laenutaotlused kujutavad endast arvutikelmuse katset – nii aga ei olnud. b) (Tava)kelmus (

§ 209) 141.

Nagu öeldud, eeldab kelmuse objektiivne koosseis kõigepealt pettust. Ehkki süüdistus on esitatud arvutikelmuses, mille puhul pettusest kõneleda ei saa (vt käesoleva otsuse p 139), on süüdistaja siiski pidanud vajalikuks viidata sellele, et laenutaotlusi tehes lõi M. Tuum laenuandjatele ebaõige ettekujutuse laenu saavast isikust (kd 1, tl 3). Kohus analüüsib, kas niisugusele väitele saab rajada pettusest kõnelemise

§ 209lg 1 mõttes.

  1. Petmine tähendab niisuguse faktiväite esitamist, mis ei vasta tõele.
  2. Otsustamaks, kas praeguses asjas esitas M. Tuum tõele mitte vastavaid faktiväiteid, on kõigepealt tarvis kujutada ette järgmisi olukordasid, mille kõigi puhul on ühine see, et A esitab B nimel interneti teel C-le laenutaotluse: 143.
  3. Karistusõiguslikult relevantse nõusoleku andmise võimeline (vt selle mõiste kohta käesoleva otsuse p 199) B annab A-le C käest laenu taotlemiseks oma nõusoleku (nt palub infotehnoloogia alal võhik olev elatanud inimene oma lapsel taotleda tema eest pangast laenu, sest ta ei saa ise laenutaotluse koostamisega internetis hakkama). 143.
  4. A taotleb ilma B nõusolekuta C käest laenu (nt sooviga seda ise kulutama hakata). 143.
  5. A küsib karistusõiguslikult relevantse nõusoleku andmiseks mittevõimelise B käest, kas ta tohib viimase nimel C-lt laenu taotleda; C annab selleks loa ja A esitabki laenutaotluse (nt ei anna kiirlaenufirmad võlgades A-le enam laenu; A aga loodab, et laenu antakse tema vaimsete probleemidega emale B-le, kellel mingeid maksehäireid ei ole; seetõttu pöördub ta oma ema poole ja küsib, kas viimane on sellise laenu võtmisega päri; nagu oodatud, vastab ema jaatavalt). 143.
  6. A ütleb B-le, et kui too ei ole nõus sellega, et A tema nimel C-lt laenu taotleb, põhjustab ta B-le mõne ebameeldiva tagajärje; B lubabki A-l laenu taotleda. 35

(62)143.5. A petab B nõusoleku B-lt välja: nt ütleb A B-le, et
  1. a)C pakutav laen on väga soodsate intressidega (tegelikult on intressid kõrged) või
  2. b)ta soovib laenu taotleda hoopis väiksemas summas kui ta seda tegelikult tahab (ja tegelikult taotleb) või
  3. c)ta maksab ise laenu tagasi, ehkki ei kavatse seda teha või
  4. d)ta tahab taotleda laenu selleks, et ta saaks hooldada oma haiget ema, ehkki ta tegelikult soovib osta endale sportautot. 144. Kohtu hinnangul ei ole mitte ühegi käesoleva otsuse eelmises punktis toodud näite puhul tegemist A poolse C otsesõnu petmisega: A ei esita sõnaselgelt mitte ühtegi tõele mitte vastavat faktiväidet. See siiski ei tähenda, et A C-d ei peta. 145. Seda esiteks seetõttu, et petmine on võimalik ka konkludentselt, implitsiitselt, n-ö vaikimisi (Sootak –

. Kommentaar.

  1. trükk, § 209/9.1; Fischer zum StGB.
  2. Auflage, § 263/21 ff.; Arzt/Weber/Heinrich/Hilgendorf. Strafrecht. BT.
  3. Auflage, § 20/37 ff.). Nii näiteks annab kõrtsis kelneri suunas „Üks õlu!“ hüüdev inimene mõista, et ta suudab õlle eest maksta, et ta tahab seda teha ja et ta kavatseb seda teha kohe sealsamas kõrtsis (Arzt/Weber/Heinrich/Hilgendorf. Strafrecht. BT.
  4. Auflage, § 20/37). Et konkludentseid väited otsesõnu ei esitata, on paratamatu, et tihtipeale võib olla väga vaieldav, kas ja mida inimene konkludentselt mõista andis. See tähendab seda, et konkludentse faktiväite jaatamine või eitamine on suurel määral normatiivne otsustus (nii ka Fischer zum StGB.
  5. Auflage, § 263/23; vt ka n-ö rusikareegleid konkludentse pettuse kindlaks tegemiseks: Arzt/Weber/Heinrich/Hilgendorf. Strafrecht. BT.
  6. Auflage, § 20/38).
  7. Teiseks aga on petmine võimalik ka tegevusetusega (Sootak –

. Kommentaar.

  1. trükk, § 209/10.2; Fischer zum StGB.
  2. Auflage, § 263/38 ff.; Arzt/Weber/Heinrich/Hilgendorf. Strafrecht. BT.
  3. Auflage, § 20/41 ff.). Tegevusetusega petmise eest saab aga vastavalt

§ 13lg-le 1 võtta vastutusele üksnes nn garanti.

Petja garandiseisundit ei saa rajada väitele, et petja pidi hoidma petetu vara – niisugust üldist võõra isiku vara hoidmise kohustust olemas ei ole, mistõttu on tarvis mingit konkreetsemat tegutsemise (tõe kõnelemise) alust (Arzt/Weber/Heinrich/Hilgendorf. Strafrecht. BT.

  1. Auflage, § 20/44). Selleks aluseks võib muu hulgas olla tsiviilõiguslik hea usu põhimõte, aga seda üksnes piiratud ulatuses (Fischer zum StGB.
  2. Auflage, § 263/51).
  3. Eelöeldu tähendab käesoleva otsuse p-s 143 toodud näidete osas järgmist.
  4. Alap-s 143.1 kajastatud märgitud juhtumi puhul A kohtu hinnangul C-d konkludentselt ei peta. Laenutaotlust ära saates ei väida A C-le, et taotluse saatja on B (see oleks vale, sest taotluse saadab (Enter-klahvi vajutades või arvutihiirega klõpsates) C-le A): niisugust väidet ei saa jaatada seetõttu, et õiguskäibes tegutsevad ühed isikud tihtipeale teiste isikute nimel. Küll aga väidab A, et B soovib laenu saada (ja see on tõsi): laenutaotlust esitades on taotleja laenu saamise soov äärmiselt oluline. Mingit alust tuletada A poolset C petmist tegevusetusest kohus ei näe.
  5. Eelneva valguses on selge, et alap-s 143.2 toodud olukorras A C-d petab. Nimelt väidab ta C-le konkludentselt, et B soovib laenu saada, aga see ei vasta tõele.
  6. Keerulisem on situatsioon alap-de 143.3–143.5 puhul.
  7. Kohtu hinnangul on äärmiselt kaheldav, kas alap-s 143.3 toodud juhtumi puhul saab öelda, et A ütleb C-le konkludentselt, et B on karistusõiguslikult relevantse nõusoleku andmise võimeline (või täisteovõimeline TsÜS § 8 lg 2 tähenduses). Võib väita, et selle asjaolu väljauurimise kohustus jääb ainuüksi C-le: tema peab kontrollima, milline on C taust. Kui ta an36

(62)nab laenu ilma inimesega näost näkku kohtumata (pelgalt veebi vahendusel), peab ta ka aktsepteerima seda, et ta võib sõlmida lepingu inimesega, kelle vaimsed võimed on tavapärasest oluliselt piiratumad. Kui ka ekstreemolukordades normatiivsetest (või täpsemini: eetilistest) kaalutlustest lähtuvalt konkludentset pettust jaatada (nt ei saa B sama hästi kui millestki aru ja vastab kõigile A ettepanekutele jaatavalt), ei saa seda kohtu hinnangul teha neil juhtudel, kus B arusaamisvõime on siiski mõningal määral säilinud: sellises situatsioonis ei ole konkludentse pettuse mõiste üleliia laiaks venitamine põhiseaduse § 23 lg-s 1 sätestatud määratletuspõhimõttest tulenevatel kaalutlustel põhjendatud. Tegevusetusega pettus aga ei tule ühelgi juhul kõne alla: A ei ole garant C vara suhtes.
  1. Käesoleva otsuse eelmises punktis tooduga (st puutuvalt alap 143.3) sarnased probleemid kerkivad üles ka alap-des 143.4 ja 143.5 toodud näidete puhul ning kohtu hinnangul tuleb siingi lähtuda ülal tooduga sarnastest kaalutlustest: A poolset C konkludentset petmist tuleb üldse eitada või tuleb seda jaatada vaid äärmuslike juhtumite puhul; tegevusetusega petmine tuleb kõne alla eeskätt siis, kui A on C-ga mingil moel seotud (ja sellest seotusest saab tuletada A garandiseisundi C vara suhtes). Ähvardamise puhul (käesoleva otsuse alap 143.4) tähendab see seda, et pettusest saaks ehk rääkida olukorras, kus A saab B-lt jah-sõna kätte seetõttu, et hoiab B laubal püstolit ja lubab B keeldumise korral maha lasta; kui aga A ähvardab B-d üksnes mingite B-d kompromiteerivate fotode internetti panemisega, ei saa A poolsest C konkludentsest petmisest rääkida. Eelneva pettuse ehk nn esmaspettuse korral (A pettus B suhtes) (käesoleva otsuse alap 143.5) saab teisespettust (A poolset C petmist) jaatada ehk vaid näidete a, b ja c puhul, sest sellises olukorras pettis A B-d rahalise kohustuse sisu osas (vastavalt intresside suurus, laenusumma ja tagasimaksesoov); et aga näite d puhul ei puuduta B eksimus kuidagi rahalise kohustuse sisu, vaid üksnes A motiive, ei ole kohtu hinnangul alust kõneleda teisespettusest ehk A poolsest C petmisest.
  2. Käesoleva otsuse p-des 143–152 märgitu tähendab praeguse asja kontekstis järgmist.
  3. Käesoleva otsuse p-des 24, 25, 68 ja 69 märgitud laenu taotlemised kujutavad endast käesoleva otsuse p-s 143.2 kirjeldatud olukorda: M. Tuumal ei olnud laenude taotlemiseks A. L. või A. U. nõusolekut, aga ta väitis laenuandjatele konkludentselt, et tal see on. See tähendab, et M. Tuum pettis laenuandjaid.
  4. Käesoleva otsuse p-des 23 ja 67 kirjeldatud vastavalt kuue ja kaheteistkümne laenutaotlusega on olukord keerulisem. Nende taotlustega olid A. L. ja A. U. nõus (vt käesoleva otsuse p-d 23 ja 67). Nagu käesoleva otsuse p-des 151–152 öeldud, võib siiski ka laenaja eelneva nõusoleku korral tulla kõne alla laenuandja petmine. Kohtu hinnangul võib selline pettus tulla praegusel juhul kõne alla puutuvalt A. L. või A. U. nõusoleku andmise võimesse (käesoleva otsuse p 143.3) või puutuvalt M. Tuuma poolsesse A. L. või A. U. petmisse (käesoleva otsuse p 143.5). 155.
  5. On võimalik, et A. L. ei suuda oma isikust tulenevalt (vt käesoleva otsuse p 19) anda kõigi varaliste tehingute tegemiseks karistusõiguslikult kehtivat nõusolekut (vt sellise nõusoleku kohta täpsemalt käesoleva otsuse p 197–199). Siiski ei saa pidada A. L. per se võimetuks sellist nõusolekut andma. A. L. saab üldjoontes rahalistest küsimustest aru, teab oma palga suurust, oskab nimetada oma igakuiseid kuluallikaid ja teab laias laastus, kui palju tema jaoks olulised asjad maksavad. Seetõttu ei saa öelda, et M. Tuum pettis käesoleva otsuse p-s 23 viidatud laene võttes laenuandjaid konkludentselt A. L. nõusoleku andmise võimesse puutuvalt. 155.
  6. A. U. ei olnud nõusoleku andmise võimeline oma pensioni kulutamise osas (vt käesoleva otsuse p 200). On võimalik, et ta ei olnud ka võimeline andma kehtivat nõusolekut lae37
(62)nude võtmiseks. Sarnaselt A. L. ei saa aga kohtu hinnangul ka A. U. kohta öelda, et tema puhul langeb nõusoleku andmise võime laenude osas ilmselgelt ära. A. U. on küll finantsilistes otsustustes ebakompetentne, aga ta siiski mõistab n-ö laias laastus seda, mida tähendab raha, laen ja võlg ning millised on tema rahalised kohustused. Seepärast ei saa väita, et M. Tuum pettis käesoleva otsuse p-s 67 nimetatud laene võttes laenuandjaid konkludentselt A. U. nõusoleku andmise võime osas. 155.
  1. Samuti on mõeldav, et M. Tuum pettis A. L. . Nagu öeldud, ei ole seda suuresti siiski võimalik tuvastada (vt käesoleva otsuse p-s 18 öeldut M. Tuuma motiivi ja p-s 20 öeldut M. Tuuma poolt A. L. esitatud laenu võtmise põhjuste kohta). Ainus asi, mida tuvastada saab, on see, et vähemalt ühel korral ütles M. Tuum, et laenu on vaja tema välismaa sõbrannale (vt käesoleva otsuse p 20). Isegi kui M. Tuum ei soovinud võtta laenu sellise sõbranna tarvis, ei saa tulenevalt käesoleva otsuse p-s 152 öeldust rajada A. L. sellisele petmisele teisespettuse olemasolu ehk ei saa öelda, et M. Tuum pettis konkludentselt laenuandjaid. 155.
  2. A. U. petmisse M. Tuuma poolt tuleb leida sama: teisespettuse jaoks relevantset esmaspettust tuvastada ei saa. 155.
  3. Ka pole kohtu hinnangul võimalik öelda, et M. Tuum oleks olnud laenuandjate suhtes garant, kes oleks pidanud avaldama laenuandjatele käesoleva otsuse alap-des 155.1–155.4 käsitletud asjaolud. Niisiis ei saa kõneleda sellest, et M. Tuum pani toime laenuandjate petmise tegevusetusega. Lisaks ei saaks tegevusetusest kõneleda ka menetluslikel põhjustel: süüdistuses M. Tuumale tegevusetust ette ei heideta (vt nt RKKKo 1-16-8601/66, p 20). 155.
  4. Seega ei esitanud M. Tuum käesoleva otsuse p-des 23 ja 67 kirjeldatud laenutaotlustes mingeid valesid faktiväiteid ehk ei pannud toime pettust

§ 209lg 1 tähenduses.

Niisiis käsitleb kohus edaspidi üksnes käesoleva otsuse p-des 24, 25, 68 ja 69 nimetatud taotlusi ehk taotlusi, mis sisaldasid valeandmeid ehk kujutasid endast pettust.

  1. Placet Group OÜ-le, IPF Digital Estonia OÜ-le (endine MCB Finance OÜ), BB Credit OÜ-le (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga), Ferratum Estonia OÜ-le, BB Finance Estonia OÜ-le (endine Raha 24 OÜ), Snel Grupp OÜ-le, Credit.ee OÜ-le, Creditstar Estonia AS-le (endine SMS laen AS) ja TF Bank AB-le suunatud pettused tõid nimetatud äriühinguid esindanud inimestes kaasa eksimuse: nad lähtusid vääralt sellest, et A. L. või A. U. soovib laenu saada.
  2. Eksimust ei toonud aga kaasa Omaraha OÜ-le ja Bigbank AS-le suunatud pettused. Nimelt ei kontrollinud neid taotlusi ükski inimene: kogu protsess oli automatiseeritud. Vastupidist ei saa väita ka selle põhjal, et Omaraha OÜ töötaja kontrollis enne laenu ülekandmist andmete formaalset õigsust: nt vaatas, kas pangakonto numbris on piisavalt ühikuid või kas pole tehtud kirjaviga laenutaotleja nime kirjutamisel (kd 8, tl 54 pöördel–55). See kontroll ei puudutanud kõige vähemalgi määral laenutaotluse sisu ehk pettuse eset.
  3. Pole võimalik tuvastada, kas mõnes inimeses tõi eksimuse kaasa 4Finance OÜ-le, Folkefinans AS Eesti filiaalile (endine Folkia AS Eesti filiaal), Express Credit OÜ-le, Bondora AS-le või Swedbank AS-le esitatud laenutaotlused. Nende laenuandjate esindajad kohtus ei käinud, mistõttu ei saanud kohus neile selle kohta küsimusi esitada. Toimikus olevad tõendid selle kohta infot ei kanna. Seepärast ei ole võimalik eksimuse tekkimist jaatada: on võimalik, et laen väljastati puhtautomaatse protsessi tulemusel, nagu Omaraha OÜ-s või Bigbank AS-s.
  4. Neil tekkinud eksimuse ajel tegid Placet Group OÜ-d, IPF Digital Estonia OÜ-d (endine MCB Finance OÜ), BB Credit OÜ-d (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga), Ferratum Es38

(62)tonia OÜ-d, BB Finance Estonia OÜ-d (endine Raha 24 OÜ), Snel Grupp OÜ-d, Credit.ee OÜ-d, Creditstar Estonia AS-i (endine SMS laen AS) ja TF Bank AB-d esindanud inimesed varakäsutuse: olles kontrollinud A. L. või A. U. tausta, kandsid nad A. L. või A. U. kontole raha üle.
  1. Selle varakäsutusega tekkis Placet Group OÜ-l, IPF Digital Estonia OÜ-l (endine MCB Finance OÜ), BB Credit OÜ-l (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga), Ferratum Estonia OÜ-l, BB Finance Estonia OÜ-l (endine Raha 24 OÜ), Snel Grupp OÜ-l, Credit.ee OÜ-l, Creditstar Estonia AS-l (endine SMS laen AS) ja TF Bank AB-l varaline kahju. Varaline kahju tuleb tuvastada nn saldopõhimõtte alusel: varalise kahju tuvastamisel tuleb võrrelda ühelt poolt kannatanu vara koguväärtust enne süüdistatavale ette heidetavat tegu ja teiselt poolt seda, kui palju on kannatanu vara väärt pärast tegu. Kui kannatanu saab teo tagajärjel mõne vastusoorituse, mis on väärt vähemalt sama palju kui teo teoimepanija poolt käsutatud vara, ei ole võimalik kõneleda varalise kahju tekkimisest, kuivõrd vastusooritus kompenseerib kannatanu jaoks kaduma läinud vara väärtuse ja kannatanu vara koguväärtuse vähenemisest ei saa kõneleda (RKKKo 3-1-1-23-14, p 9). Placet Group OÜ, IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance OÜ), BB Credit OÜ (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga), Ferratum Estonia OÜ, BB Finance Estonia OÜ (endine Raha 24 OÜ), Snel Grupp OÜ, Credit.ee OÜ, Creditstar Estonia AS (endine SMS laen AS) ja TF Bank AB vara vähenes laenuks antud summa võrra. Tõsi, nad said vastutasuks õiguse nõuda A. L. või A. U. see raha tagasi ja lisaks ka intresse (ehk puhtmatemaatiliselt ületas nõue varakäsutust). Nõude abstraktse väärtuse kõrval tuleb aga arvestada ka nõude tegelikku väärtust ehk muu hulgas (ja eeskätt) tuleb analüüsida ka seda, kas nõuet on tegelikult võimalik maksma panna või mitte (RKKKo 3-1-1-23-14, p 15). Käesoleva otsuse p-st 237 nähtuvalt olid laenuandjate nõuded A. L. või A. U. vastu väärtusetud. Asjasse ei puutu see, et M. Tuum maksis pikka aega laene tagasi. Esiteks ei baseerunud need tagasimaksed laenulepingutel (vt all tsiviilhagide kohta öeldut) ehk laenuandjad ei oleks saanud M. Tuumalt sellisel moel laenu tagasimaksmist nõuda. Teiseks oli oluline see, et laenuandjate teada said nad esitada oma nõuded just A. L. või A. U. vastu ja oma nõuete maksma panemine M. Tuuma vastu oli nende jaoks väga keeruline.
  2. Eelöeldu tähendab, et M. Tuum realiseeris

§ 209lg 1 objektiivse koosseisu.

162. Ka täitis M. Tuum

§ 209

lg 1 subjektiivse koosseisu, sest tal oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Muu hulgas oli tal tahtlus laenuandjaid esinvate inimeste eksimusse viimise osas. Ei saa eeldada, et M. Tuum oleks teadnud, et taotlusi kontrollib mõni inimene, aga kindlasti pidas ta seda võimalikuks ja möönis (

§ 16lg 4).

Lisaks oli M. Tuumal varalise kasu saamise eesmärk: ta soovis hakata laenurahaga oma äranägemise järgi talitama.

  1. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  2. Lõviosa laenutaotlusi – aga mitte kõik – esitas M. Tuum enne
  3. jaanuari 2015 ehk enne

§ 209muutmist.

Seepärast tuleb kontrollida ka seda, kas M. Tuuma teod vastavad ka enne nimetatud kuupäeva kehtinud

§-le 209. Seda seetõttu, et tulenevalt põhiseaduse § 23 lg-st 1 ja

§ 2

lg-st 1 saab isikut karistada vaid sellise teo eest, mis oli kuritegu juba selle toime panemise ajal.

  1. Kohtu hinnangul täitsid kõik käesoleva otsuse p-s 156 viidatud teod ka kuni
  2. jaanuarini 2015 kehtinud

§ 209lg 1 koosseisu.

Kuni viidatud kuupäevani nägi see säte ette karistuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Niisiis erines varem kehtinud

§ 209lg 1 objektiivse koosseisu tasandil praegu kehtivast selles osas, et see nõudis varalise kasu saamist (praegu on selle asemel tarvis varalise kahju 39

(62)tekitamist). M. Tuum sai varalist kasu: seda kujutavad endast laenuandjatelt saadud laenud. M. Tuumal oli varalise kasu saamise osas tahtlus (vt juba käesoleva otsuse p 162) ehk ta realiseeris subjektiivse koosseisu.
  1. Eelöeldu tähendab, et käesoleva otsuse p-s 156 nimetatud teod kujutavad endast kelmust nii enne
  2. jaanuari 2015 kehtinud kui ka praegu kehtiva

§ 209lg 1 mõttes.

167. Tegemist on kvalifitseeritud kelmusega

§ 209lg 2 tähenduses.

167.1. Ära langeb kelmuse toime panemine suures ulatuses

§ 209lg 2 p 3 tähenduses.

Suur ulatus saaks tulla kõne alla vaid siis, kui üksikuid valeandmete esitamisi pidada üheks jätkuvaks kelmuseks: niisugusel juhul tuleks iga üksiku episoodiga tekitatud kahjud kokku liita ja uurida, kas kogukahju ületab 40 000 eurot (

§ 121p 2).

Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu; jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana (RKKKo 3-1-1-1-11, p 10). Jätkuvaks tuleb kohtu hinnangul lugeda A. L. ja A. U. nimel ühele laenuandjale kahju tekitamist. Et aga M. Tuum ei saanud ei A. L. ega A. U. nimel laenu võttes ühegi laenuandja käest 40 000 eurot, langeb suure kahju tekitamisest rääkimine juba ainuüksi sel põhjusel ära. 167.2. Et aga M. Tuum pani toime viisteist kelmust (A. L. nimel laenude võtmine Placet Group OÜ-lt, IPF Digital Estonia OÜ-lt (endine MCB Finance OÜ), BB Credit OÜ-lt (endine BB Finance OÜ ja Bongabonga), Ferratum Estonia OÜ-lt, BB Finance Estonia OÜ-lt (endine Raha 24 OÜ) ja Snel Grupp OÜ-lt ning A. U. nimel laenude võtmine IPF Digital Estonia OÜ-lt (endine MCB Finance OÜ), Placet Group OÜ-lt, Credit.ee OÜ-lt, BB Credit OÜ-lt (endine BB Finance OÜ, bongabonga), Ferratum Estonia OÜ-lt, BB Finance Estonia OÜ-lt, Creditstar Estonia AS-lt (endine SMS laen AS), Snel Grupp OÜ-lt ja TF Bank AB-lt), on tegemist korduva kelmusega

§ 209lg 2 p 1 mõttes.

Korduvus oli

§ 209lg 2 p 1 järgne kvalifitseeriv asjaolu juba enne 1.

jaanuari

  2. See tähendab seda, et M. Tuum tuleb

§ 209lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada.

c) Arvutikelmus (

§ 213) 169.

Nagu ülal öeldud, ei kontrollinud Omaraha OÜ-s ja Bigbank AS-s laenutaotlusi ükski inimene: kontroll oli arvutipõhine. Seetõttu tuleb kõne alla arvutikelmus

§ 213lg 1 mõttes.

Sarnaselt

§-ga 209 tuleb ka

§ 213puhul tähele panna, et karistusnormi sõnastus oli enne 1.

jaanuari 2015 teistsugune kui täna. Enamiku käesoleva otsuse p-s 157 viidatud laenutaotlusi esitas M. Tuum enne 1. jaanuari 2015, mõned aga ka pärast seda kuupäeva. Seetõttu kontrollib kohus kõigepealt, kas need teod vastavad täna kehtivale

§-le

  1. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb analüüsida, kas nad olid koosseisupärased ka enne
  2. jaanuarit 2015 kehtinud seaduse järgi. 170.

§ 213

lg 1 näeb ette karistuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. 171. Interneti teel laenutaotluste saatmine kujutab endast andmete sisestamisest, muutmisest, kustutamisest, rikkumisest või sulustamisest erineval viisil andmetöötlusprotsessi sekkumist

§ 213

lg 1 tähenduses: täpsemalt on tegemist andmete edastamisega laenuandjate serverisse (st arvutisüsteemi) (Hirsnik –

. Kommentaar. 4. trükk, § 213/4.1). 40

(62)172. Andmete sisestamine peab olema ebaseaduslik. Siinkohal tuleb silmas pidada seda, et arvutikelmuse koosseisu tuleb tõlgendada kelmusespetsiifiliselt: koosseisupärasest teost saab kõneleda üksnes siis, kui teo hüpoteetiliselt toime panemisel pärismaailmas (selle vastand on virtuaal- ehk kübermaailm) oleks tegemist inimese eksimusse viimisega (Hirsnik –

. Kommentaar. 4. trükk, § 213/3). Niisiis välistaks andmete sisestamise ebaseaduslikkuse praegusel juhul see, kui analoogse teo toimepanemisel pärismaailmas ei saaks rääkida ühegi inimese petmisest. Et see nii ei ole, on ülal toodu põhjal ilmselge: kui O

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.