1-18-1294/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-1294 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Posselenovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR POSSELENOV, isikukood 39008232218, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 01.11.2017 ja lõpp 01.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.01.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta ALEKSANDR POSSELENOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Posselenovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Posselenov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.02.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldades mõistis kohus talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 01.11.
4. 1 Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral, esimest korda joobes juhtimise eest, kahel viimasel korral kehalise väärkohtlemise ja varguste eest. Viimane kuritegu samuti kehaline väärkohtlemine. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Põhjuseid ja ajendeid on raske hinnata, kuna isik ei väljendu ega arutle arusaadavalt, vestlusel süüdistab vaid valimatult kõiki isikuid. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi andmetel on isik süüdiv, seega saab aru oma tegude tähendusest ning suudab oma käitumist juhtida. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Aleksandr Posselenov enda ennetähtaega vabastamise kohta mingit seisukohta ega taotlust ei esitanud. Selgitas, et ema peab teda üleval, kuna tal ei ole võimalik asuda tööle, mitte keegi ei võta teda tööle. Töökoha leidmise ajaks on ema lubanud teda toetada. Kinnitas, et ei taha enam korjata pudeleid ja eksisteerida tänu sellele. Lähedasteks pidas peale ema veel isa, kes elab välismaal. Avaldas, et alkoholi vahel tarvitab, aga narkootikume mitte ning ta ei tea, miks ema narkootikumidest räägib. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Aleksandr Posselenovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumise toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse. Korteris hetkel keegi ei ela, võlgnevusi korteril pole. Isik elas seal ka enne vangistust. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2 Isiku lähedasteks on tema vanemad. Ema elab xxxx ja ei soovi Eestisse tulla, isa käib merel tööl ja samuti elab xxxx. Ema hinnangul olid suhted pojaga varasemalt konfliktsed ja pingelised, kuid viimasel ajal on paranenud. Suhted olid aga konfliktsed seetõttu, et isik oli ja tegelikult on jätkuvalt vanemate suhtes agressiivne, süüdistades vanemaid kõiges temaga juhtunus. Ema sõnul võib isiku käitumine olla põhjustatud narkootikumide tarvitamisest, kuna isik hakkas narkootikume tarvitama 2012.-ndal aastal ning sellest ajast algasid ka käitumisprobleemid. Vaatamata kõigele on aga ema valmis poega vabanemise korral materiaalselt toetama. Ema on teda ka vanglas materiaalselt toetanud. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetava ema sõnul kuulusid vabaduses poja suhtlusringkonda narkootikume müüvad ja tarvitavad isikud, kes mõjutasid isikut negatiivselt. Kuna kinnipeetav vabaneb samasse keskkonda ja selle vahetust ei ole kinnipeetav kaalunud, siis keskkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise riskitegur jääb püsima. Positiivselt mõjutavad lähedased ehk vanemad elavad temast aga kaugel. Aleksandr Posselenovil puudub vabanemise korral töökoht. Samuti puudub tal eriala, ta on lühiajaliselt töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ehitus- ning teetöödel. Ema on seni maksnud kinni tema eluasemekulud ning on nõus neid edaspidigi maksma. Aleksandr Posselenovil puudub iseseisev majanduslik toimetulekuoskus, millele viitavad korduvad vargused toiduainete poest. Enne vangistust oli isik töötuna arvel Töötukassas. Kohtu hinnangul on kinnipeetava elustiil olnud suhteliselt parasiteeriv ja tegevusetus on soodustanud kriminaalset käitumist. Ka vanglas ei ole isik tööga hõivatud. Kohtu hinnangul suurendab töökoha ja toimetuleku oskuse puudumine uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isikul on tasumata nõudeid summas 3775,75 eurot. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, vähemalt ta ise ei tunnista, et tal seoses alkoholiga oleks elus mingeid probleeme. Alkoholisõltuvust diagnoositud pole. Samas on narkootikumide tarvitamisega asjaolud selgusetud: ema sõnul isik tarvitab narkootikume ja sellest ka tema käitumisprobleemid, kuid kinnipeetav ise eitab narkootikumide tarvitamist ja vanglal puudub asjas igasugune informatsioon. Kohtu hinnangul tuleb narkootikumide võimalikus tarvitamises näha uue kuriteo toimepanemise riskitegurit. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusena on kindlaks tehtud, et Aleksandr Posselenovil on isiksusehäire, vabaduses on isik viibinud mitmel korral ravil psühhiaatria haiglas, vanglas saab ravimeid ning seetõttu on tema käitumine seal kontrolli all. Kinnipeetava analüüsi- ja üldistamisoskus puudulik, ta ei soovi selgitada oma tegevust ega kuritegusid, ta ei leia, et on milleski käitunud valesti. Sotsiaalsete olukordadega toimetulek on ebaadekvaatne, vestlusel kaldub tihti teemast kõrvale ning jutt ei ole alati adekvaatne. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud tahtlikult teiste suhtes vägivalda, tema probleemide lahendamise oskus on puudulik ja enesekontroll väga madal. Konkreetsed eesmärgid tulevikuks puuduvad. Ka on kinnipeetava käitumises kuritegelikke hoiakuid. Aleksandr Posselenov ei ole koostöö vastu huvi üles näidanud, kuritegude toimepanemist ei tunnista ega süüd ei tunne ja leiab, et teda on mitte millegi eest vanglasse pandud samal ajal, kui tõelised kurjategijad töötavad vanglas või kõnnivad väljas. Isikul puudub motivatsioon teistega arvestada. 3 Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et isik kohtuistungil ei avaldanud soovi ennetähtaega vangistusest vabanemiseks jättes kohtu sissesisulise küsimusele vastamata. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja ema materiaalne toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Karistuse kandmise lõpp saabub 01.03.
5. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4