← Eesti

1-16-7369/160

Obsah (6)§ 184§ 61§ 65§ 199§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-7369 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru V

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (enne Viru Maakohtu 22.03.2016 otsust toimepandud kuriteos) ning

§ 61

lg 1 sätet kohaldades mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 22.03.2016 otsusega mõistetud karistusega ning kohus mõistis Henri Ojasoole liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati Henri Ojasoo süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi (peale Viru Maakohtu 22.03.2016 otsust toimepandud kuriteos) ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.03.2016 otsusega mõistetud karistusest ja enne Viru Maakohtu 22.03.2016 otsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusest moodustatud liitkaristuse võrra ning kohus mõistis Henri Ojasoole ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 08.04.2016 karistusaja hulka ning kohus luges Henri Ojasoo karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 08.04.

  1. Kohtuotsus jõustus 06.09.
  2. Viru Vangla esitas 18.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Henri Ojasoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta kinnipeetava Henri Ojasoo tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Henri Ojasoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Henri Ojasoo ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 23.01.2019 kohtuistungil avaldas Henri Ojasoo, et tal on olemas vabanemisjärgne elukoht xxxx. Kinnipeetava iseloomustuses on riskina välja toodud alkohol ja narkootikumid, kuid talle endale tundub, et tal ei ole enam erilist vajadust nende järgi. Tööga seonduvalt selgitas Henri Ojasoo, et tal oleks võimalus minna Töötukassasse või saada endale ise töö (õde võib soovitada teda tööandjale). Ta leiab, et vabanemise korral tal esimesel kuul probleeme ei tekiks, sest tal on vabanemisfondi kogunenud summasid. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Henri Ojasool on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetavat ootavad vabaduses lähedased, kellega suhted on head. Kui enne vanglasse sattumist Henri Ojasool töökogemus puudus, siis vangistuse jooksul on isik omandanud põhihariduse, saanud töökogemust juurde ning ta on motiveeritud tulevikus oma haridusteed jätkama. Siiski ei saa kohus mööda vaadata, et vabanemisjärgne garanteeritud töökoht Henri Ojasool puudub. Kohus leiab, et vabanemisjärgse töökoha puudumine suurendab isiku ohtlikkust ühiskonnas ning seda eriti olukorras, mil kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil (Henri Ojasoo tahtis elada paremat elu ja tasuda tuttavatele võlgnevusi), tal on vähene töökogemus ning tal on tasumata võlanõudeid summas 3347 euro ulatuses. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud resotsialiseeriva iseloomuga tegevusi. Vangla materjalidest selgub, et Henri Ojasoo on vangistuse jooksul omandanud põhihariduse ning ta on töötanud nii vanglas kui ka väljaspool vanglat. Lisaks on isik osalenud jumalateenistustel, Corrigo OÜ sõltuvusainete tarvitajatele mõeldud nõustamises, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ järeltegevustes ning temaga on karistusaja jooksul läbi viidud erinevaid vestlusi. Erinevate tegevuste läbimine karistuse kandmise ajal viitab, et kinnipeetav on motiveeritud tegema enda eluviisis muutusi. Isiku käitumises toimunud positiivsetele muutustele viitab ka kinnipeetava avavanglaosakonda paigutamine ning lühiajalistele väljasõitudele võimaldamine. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus Henri Ojasoo käitumist karistuse kandmise ajal eeskujulikuks pidada, sest Henri Ojasool on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning jätkab rikkumiste toimepanemist isegi vanglas, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. 2 Henri Ojasoo näol on tegemist isikuga, keda on vaatamata teda noorele eale korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vanglas ei kanna isik karistust esimest korda. Korduvad süüteod kinnitavad kohtule, et Henri Ojasoo probleemide lahendamise oskus on madal ning talle on omane varasemast käitumisest järelduste mitte tegemine. Kohus on korduvalt üritanud Henri Ojasood õiguskuulekale teele suunata ning seda eriliigiliste mõjutusvahenditega (käitumiskontrollile allutamine, üldkasuliku töö määramine, šokivangistus), kuid karistused ei täitnud oma eesmärki, sest isik jätkas süütegude toimepanemist. Korduvkaristatus, katseajal uue kuriteo toimepanemine ning kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste eiramine (registreerimiskohustuse rikkumine ning alkoholi tarvitamise keelu rikkumine), annavad kohtule piisavalt alust karta, et kriminaalhooldusele allutamine ning sellega kaasnevad lisakohustused ei pruugi olla piisavaks, et välistada Henri Ojasoo poolt uute kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub kinnipeetava kuritegusid, distsiplinaarrikkumist, varasemat elukäiku ning vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates kindlustunne, et Henri Ojasoo oleks käesoleval ajal suuteline läbima edukalt kriminaalhooldaja kontrolli all ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks võib Henri Ojasoo puhul uute kuritegude toimepanemist soodustada ka sõltuvusainete tarvitamine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on sõltuvusprobleemidega tegelenud, kuid kui võtta arvesse isiku varasemat elukäiku, ei saa kohus olla täielikult veendunud, et Henri Ojasoo ka tegelikult suudaks vabaduses elada kainet eluviisi. Kohus, hinnanud kõiki

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Henri Ojasoo vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.