Obsah (9)

§ 436§ 367§ 122§ 124§ 132§ 173§ 163§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02.11.2018.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6013 T

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 1 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on sõlminud töölepingu nr 033, mille kohaselt asub hageja kostja juures betoneerija - armeerijana tööülesandeid täitma alates 21.09.2015.a (tl 8-12). Samuti on pooled sõlminud 28.12.2015.a töölepingu nr 33-1, mis asendas alates 01.01.2016.a varem poolte vahel kehtinud töölepingut (nr 33, 07.09.2015.a, tl 135). Seega on pooled 28.12.2015.a muutnud varasemat töölepingut. Hageja on selgitanud, et kostja andis nimetatud dokumendi 2015.a detsembris hagejale allkirjastamiseks ja kinnitas hagejale, et seda eestisoome keelset dokumenti on vaja ainult Soome Maksuameti jaoks. Milleks täpsemalt seda Soome Maksuametile vaja oli, kostja hagejale ei selgitanud. Nimetatud dokumendi sisuga ei saanud hageja tutvuda, sest ta ei oska eesti, ega ka soome keelt ning kostja teadis seda. Kohtule ei ole veenvad hageja selgitused selle kohta, et ta ei ole tegelikult töölepingu nr 33-1 sõlmimisega nõus olnud. Oma väiteid hageja tõendanud ega põhistanud ei ole. Hageja on lepingule oma allkirja andnud, seega on kinnitanud lepingu sõlmimist.
3. Kuigi 18.10.2017.a menetlusdokumendis on hageja tuginenud sellele, et tegemist on näiliku lepinguga, ei nõustu kohus selle seisukohaga. TSÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja ei ole esile toonud, et tema ja kostja on sõlminud teadlikult sellise lepingu, et varjata Soome maksuameti eest töötasu- ja muude maksude tegelikku suurust. Selleks, et tehing oleks näilik on vaja mõlema poole tahet varjata tegelikke asjaolusid, käesoleval juhul on hageja tuginenud sellele, et ta ei saanud aru, millise dokumendiga tegemist on ja milleks seda vaja oli, seega ei ole 28.12.2015.a tööleping näilik ja ega tühine. Juhul, kui hageja poolt väidetu oleks tõene, võiks olla tegemist pettusega sõlmitud 5 lepinguga ehk tühistatava tehinguga, kuid hageja ei ole lepingut nr 33-1 pettusele tuginedes tühistanud, seega on tööleping nr 33-1 kehtiv ja poolte töösuhte hindamisel tuleb lähtuda just sellest lepingust.
4. Kostja hinnangul lõppes pooltevaheline töösuhe kokkuleppel. Kohus sellega ei nõustu. Asjas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et pooled oleks sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Ka ise kostja ei väida, et sellesisuline kokkulepe on sõlmitud. Kostja järeldas kokkuleppe ja töösuhe lõpetamise soovi väidetavalt hageja käitumisest. Kohus selgitab, et tööleping ei saa lõppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimise või tegevusetusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg d 3 ja 4, vt Riigikohtu
5. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Seega ei saa kohus kuidagi nõustuda kostja seisukohaga selles, et vaidlusalune töösuhe on lõppenud poolte kokkuleppel.
6. Hageja leiab, et on kostjale töölepingu erakorraliselt ülesöelnud 07.02.2017.a (tl 20). Kostja vaidleb hageja seisukohale vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole järginud TLS § 95 ja TsÜS § 69 põhimõtteid ja selline ülesütlemine on tühine.
7. Kohus leiab, et hageja ei ole kostjale töölepingut erakorraliselt üles öelnud. TLS 85 lg 1 sätestab, et töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Käesoleval juhul on hageja töölepingu ülesöelnud SMS-i saatmisega tööandjale. SMSi saatmist saab lugeda kirjalikku taasesitamist võimaldavaks vormiks ja selline töölepingu ülesütlemise vorm on iseenesest lubatav. Kuid töötaja ei ole oma avalduses töölepingu lõpetamise soovi põhjendanud. TLS § 95 lg 2 teise lause kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuivõrd ülesütlemisavalduses ei ole töötaja esile toonud ühtegi põhjendust, miks ta tööandjale töölepingu üles ütleb ega isegi seda, et töölepingu ülesütlemine on erakorraline siis asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole erakorralise ülesütlemisega. Tagantjärele ei ole võimalik ülesütlemist põhjendada. TLS 85 lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kuivõrd hageja SMS-ist tööandjale ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks töölepingu erakorralise ülesütlemisega töötaja poolt (kuivõrd puuduvad vastavad põhjendused), siis tuleb nimetatud avaldus lugeda korraliseks töölepingu ülesütlemise avalduseks. TLS 85 lg 4 sätestab, et kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.
8. Kostja on esile toonud ka selle, et temani ei ole nimetatud SMS jõudnud. TsÜS § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja on iseenesest tõendanud, et ta on oma 07.02.2017.a SMS-i sooviga töösuhe ülesöelda saatnud kostja seadusliku esindaja telefoninumbrile, millelt pooled on pidanud kirjavahetust (tl 18-21). Kostja ei ole esiletoonud, et ta oleks vahetanud näiteks telefoninumbrit ega selgitanud, mis võis olla põhjus, et ta hageja SMS-i seekord kätte ei saanud, varasemalt poolte SMS-i vahendusel suhtlus toimis. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei ole hageja tahteavaldust töösuhe lõpetada varem kätte saanud, tuleb asuda seisukohale, et kostjani on hageja tahteavaldus jõudnud hagimaterjalide kättesaamisega. Seega on töötaja avaldus töösuhte lõpetamiseks temani jõudnud, avaldus on muutunud kehtivaks. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et töölepingu ülesütlemise avaldus ei olnud erakorraline, tuleb asuda seisukohale, et poolte töösuhe on lõppenud 07.02.2017.a töötaja avalduse alusel. 6
9. TLS § 100 lg 4 järgi kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine ei olnud erakorraline, puudub alus hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks.
10. Hageja on esitanud nõude kostjalt saamata töötasu ja päevarahade väljamõistmiseks perioodi 01.02.2016 – 07.02.2017 eest. Hageja viibis enda väidete kohaselt välislähetuses Soome Vabariigis perioodidel 08.02.-26.02.2016, 04.04.-30.04.2016, 10.05.-24.05.2016, 30.05.22.06.2016, 27.06.-09.07.2016, 26.07.-14.08.2016, 21.08.-10.09.2016, 19.09.-07.10.2016, 11.10.-21.10.2016, 14.11.-18.11.2016, 20.11.-25.11.2016, 27.11.-01.12.2016, 18.12.23.12.2016, 26.12.-31.12.
11. Kohus leiab, et päevarahade kostjalt väljamõistmiseks puudub alus. 01.01.2016.a kehtima hakanud töölepingu nr 33-1 p 2.3 järgi olid pooled kokkuleppinud selles, et töö tegemise piirkond on Soome (tl 135). Seega ei saa kohus nõustuda hageja seisukohaga selles, et hageja viibis Soomes välislähetuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nõude päevarahade väljamõistmiseks rahuldamata.
12. Kostja vaidleb vastu ka hageja saamatajäänud töötasu nõudele. Kostja hinnangul ei töötanud hageja 10 tundi päevas ja kuus päeva nädalas. Samuti on kostja seisukohal, et ta on õigesti hagejale töötasu maksnud vastavalt 28.12.2015.a töölepingule. Kostja on tasunud hagejale töötasu netos 10 eurot tunnis.
13. Hageja on seisukohal, et ta betoneerija - armeerijana vastas Soome kollektiivlepingu III palgarühma töötaja kvalifikatsioonile ja oleks pidanud saama seega tasu 12,44 eurot tunnis. Töölepingu 33-1 järgi on pooled kokku leppinud selles, et Soome ehitusala kollektiivlepingu alusel töötaja kuulub II palgarühma, personaalne lisa on 20 centti tunnis (tl 135).
14. Viidatud kollektiivlepingu järgi on III palgarühma töötaja algaja spetsialist, kes teeb iseseisvalt mitmesuguseid ehitusala töid, näiteks teatud kutsetööde abitöid või mingi ameti kutsetöid ilma IV palgarühma spetsialistilt nõutavate kutseoskusteta. Ning sellesse palgarühma kuuluvad algajad spetsialistid (tl 56, 120). Kollektiivlepingu II palgarühma kuulub väheste kogemustega töötaja, kes teeb töid, mis eeldavad eelnevat töötamist ja töökogemust erinevatel ehitusobjektidel. Töötaja saab ilma pideva juhendamiseta hakkama abitöödega, näiteks materjali teisaldamise, lammutamise, puhastamise ja kaitsmisega (tl 56, 120).
15. Euroopa parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) direktiivi 96/71/EÜ, kohaselt peab tööandja tagama töötajale sihtkohariigi töötingimused ja sealhulgas ka töötasu. Soome Vabariigi töölepingu seaduse (Työsopimuslaki)
16. ptk § 7 järgi peab tööandja järgima vähemalt üleriigilise, vastavas valdkonnas kehtiva kollektiivlepingu (üldkohalduva kollektiivlepingu) sätteid töötingimuste kohta, mis on seotud töötaja tööga või samaväärse tööga. Soome Vabariiki lähetatud töötajate töötingimusi reguleerib Soome Vabariigi õiguses lähetatud töötajate seadus (Laki lähetetyistä työntekijöistä).
17. Kohus leiab, et vaatamata töölepingus sätestatule kuulub hageja Soome kollektiivlepingu IIIsse palgarühma. Hageja on kostja juurde tööle võetud betoneerija – armeerijana. Kostja ei ole esiletoonud, et hageja tegelikkuses ei täitnud oma töölepingus kokkulepitud ametikoha ülesandeid vaid tegi abitöölise tööd. Seega lähtub kohus sellest, et betoneerija – armeerija ei ole enam abitööline vaid spetsialist. Kuigi hagejal võisid olla vähesed töökogemused betoneerija – armeerijana, ongi III palgarühma töötaja algaja spetsialist. Kui hagejal puudunuks igasugused oskused betoneerija – armeerijana, ei oleks kostja teda sellele ametikohale tööle võtnud. Sisulisi vastuväiteid kostja hageja palgaarvutusele ei ole esitanud, seega lähtub kohus 7 hageja arvutuskäigust ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja vähem tasutud töötasu 1 916,66 eurot (bruto).
18. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja haigushüvitise 5 tööpäeva eest summas 249,20 eurot. Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse § 122 lg 1 järgi tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). Hageja oli haige ajavahemikul 31.10.–11.11.2016.a ja talle oli väljastatud töövõimetusleht (tl 17). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale haigushüvitist tasunud.
19. TLS § 28 lg 1 p 3 kohaselt oli tööandja kohustatud töötajale võimaldama puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja on seisukohal et ta on koos lõpparvega tasunud hagejale ka puhkuse tasu 16,99 kasutamata puhkusepäeva eest. Samas ühtegi tõendit kostja lõpparves kasutamata puhkusepäevade eest tasumise kohta esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt nimetatud summa 1176,67 eurot välja mõista.
20. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja vähem makstud töötasu 1 916,66 eurot (bruto), haigushüvitise summas 249,20 eurot ja 1 176,67 eurot kasutamata puhkusepäevade eest, kokku 3 342,53 eurot.
21. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega tööandja pidi maksma saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja haigushüvitise hiljemalt 07.02.2017.a. Viivis seisuga 17.04.2017.a moodustab 51,28 eurot. Kohus leiab, et see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest so 17.04.2017.a kuni rahaliste nõuete kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata võlgnevuselt (so 3 342,53 eurot) alates 17.04.2017.a kuni nõuete täieliku tasumiseni. 33. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 34. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 124

lg 1 ja

§ 132lg 1 järgi on hagi hind käesoleval juhul 8062,60 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 35.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud 8 kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. 36.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 9