lg 1, § 215 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 järgi ning tema suhtes kohaldati
lg 1 p-des 2, 6, 10 sätestatud mõjutusvahendeid.
lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel kohaldati T V suhtes mõjutusvahendina 1 aastaks käitumiskontrollile allutamist vastavalt
§s 75 sätestatule. T V allutati Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima
lõikes 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 1 p 2 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (teenuse korraldab kohalik omavalitsus – xxxx linn).
lg 1 p 10 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (sealhulgas A I) ning 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsima endale töökoha või jätkama õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks. Kohtuotsus jõustus 04.04.
lg 2 p 7 järgi ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati
Viru Maakohtu 27.12.2018 määrusega pöörati T V mõistetud ja ära kandmata karistus 5 kuud 23 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 12.01.2019. Viru Maakohtu 24.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 4-18-4195 tunnistati T V süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 10 päeva aresti, mis
Viru Maakohtu 04.01.2019 määrusega pöörati temale mõistetud ja ärakandmata arest 10 päeva täitmisele. Kohtumäärus jõustus 31.01.2019. Kriminaalhooldusametnik märgib, et T V suhtumine temale määratud kontrollnõuetesse ja kohustustesse on olnud täiesti ükskõikne ning tema motivatsioon oma käitumist muuta on olematu. Vestluses kriminaalhooldusametnikuga on T V korduvalt väitnud, et asub temale määratud kohustusi täitma, kuid need on jäänudki lubadusteks. Kriminaalhooldusametnik on eeltoodut arvesse võttes teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada kriminaalhooldusalusele T V määratud käitumiskontrolli tähtaega veel 1 kuu võrra, sest T V on juba kirjalikult hoiatatud ning talle on määratud täiendavaid kohustusi ning ka tema karistust ei ole võimalik täitmisele pöörata. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatult esitatud, kuid erakorralises ettekandes nimetatud ettepanek käesoleval ajal rahuldamisele ei kuulu.
lg 4 kohaselt kohus võib isiku, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. KrMS § 430 sätestab, et karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Erakorralise ettekande ning selle lisadega on leidnud tõendamist, et kriminaalhooldusalune on rikkunud
lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning
lg 1 ps 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtegi objektiivset asjaolu, mis rikkumisi võiksid õigustada ning kohus leiab, et T V on kõnealused rikkumised pannud toime teadlikult ja tahtlikult. T V on vaatamata korduvatele hoiatustele ning erakorralistele ettekannetele jätkanud käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete rikkumisi ning T V järjekordsed rikkumised kinnitavad seda, et isik ei ole motiveeritud ennast muutma. Vaatamata eeltoodule, leiab kohus, et käitumiskontrolli tähtaja pikendamine veel 1 kuu võrra oleks käesoleval ajal ennatlik. Nimelt on Viru Maakohtu 27.12.2018 määrusega (jõustus 12.01.2019) pööratud T V kriminaalasjas nr 1-18-7769 mõistetud ja ärakandmata karistus 5 kuud 23 päeva vangistust täitmisele ning kohtumäärusest nähtuvalt tuleb karistuse kandmise algust arvestada alates T V poolt karistuse kandmisele asumisest. Kohus leiab, et kinnipidamisasutuses karistuse kandmist võib käesoleval ajal pidada piisavalt mõjusaks abinõuks kriminaalhooldusaluse mõjutamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleval juhul kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata. Maakohus juhindus eeltoodust ja
MS § 387, § 383, § 384 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.