Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2 Tulenevalt
lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 27.08.
Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja nõude aluseks on kostja ja Creditstar Estonia AS vahel 27.07.2016. a interneti teel sõlmitud kliendileping nr XXX, mille alusel avati kostjale krediidilimiit summas 2000 eurot. 27.07.2016 esitas kostja laenutaotluse avatud krediidilimiidist 500 euro saamiseks 360-ks päevaks, millise summa Creditstar Estonia AS kandis 27.06.2016 kostja pangakontole. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud. Creditstar Estonia AS loovutas nõude 21.08.2017. a lepinguga hagejale (tl 21). Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast 01.08.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.01.2018. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 18,52 eurot.
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3 Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 17.01.2018 – 08.01.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 39,12 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 57,64 eurot (18,52+39,12). Menetluskulude jaotus
lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on
Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 275 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud 100 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja esindajakulu menetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud summas 100 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 275 eurot (175+100). Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist
Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt
Kostja elukoht on hagiavalduse XXX ja rahvastikuregistri kohaselt XXX. Kostjal on Eesti kodakondsus. Kostjale ei olnud võimalik vaatamata korduvatele katsetele hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile kätte toimetada ning kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb Anatoli Tolstovile kätte toimetada avalikult vastavalt
lg 3 ja 4 sätestatule.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.