Obsah (5)

§ 199§ 65§ 121§ 76§ 424

Kriminaalasi nr 1-17-10601 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10601 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtu

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti Heiki Innile kuriteo eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu 01.06.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5340 mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 8 kuud 26 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõisteti Heiki Innile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvestati Heiki Innile mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 01.06.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 117-5340 mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus, s.o 109,5 tundi üldkasulikku tööd, s.o 3 kuud 20 päeva vangistust. Ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 aasta 6 kuud 6 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati Heiki Inn süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Heiki Innile kuriteo eest mõistetud karistust

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 6 päeva vangistust, võrra. Liitkaristusena mõisteti Heiki Innile 1 aasta 10 kuud 6 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 02.12.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.
2. a ja lõppeb 24.10.
3. a. Vangla ei ole avaldanud seisukohta, kas ta toetab või ei toeta Heiki Reiljani vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Heiki Reiljani tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Heiki Reiljani tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Heiki Reiljan selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Heiki Reiljani tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Heiki Reiljani ja tema kaitsja, leiab, et Heiki Reiljani tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Heiki Reiljan kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2 Käesolevaks ajaks on Heiki Reiljan temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Heiki Reiljan on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Heiki Reiljani tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Heiki Reiljanit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Heiki Reiljan on toime pannud eriliigilisi süütegusid, aga peamiselt on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Heiki Reiljan karistust varavastase (

§ 199

lg 2 p 7, 9) ja isikuvastase (

§ 121lg 2 p 2 kehaline väärkohtlemine) kuriteo toimepanemise eest.

Kohus on Heiki Reiljanile korduvalt andnud võimalusi kanda karistust vabaduses. Nimelt tunnistati Heiki Reiljan süüdi Tartu Maakohtu 14.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10283

§ 199

lg 2 p 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti liitkaristusena 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, mida ei pööratud tingimuslikult 2-aastase katseajaga täitmisele. Vaatamata antud võimalusele pani Heiki Reiljan katseajal toime uue kuriteo, millega ta Tartu Maakohtu 01.06.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5340 ka süüdi tunnistati. Heiki Reiljanile mõisteti

§ 424

järgi karistuseks 1 aasta 8 kuud 26 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga (626 tundi) ja mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Lisaks üldistele kohustustele määrati Heiki Reiljanile lisakohustustena alkoholi tarvitamise keeld ja osaleda sotsiaalprogrammis. Sellele vaatamata ei suutnud Heiki Reiljan täita talle kohtu poolt määratud kohustusi. Lisaks sellele, et Heiki Reiljan pani katseajal toime uue kuriteo, rikkus ta ka kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus peab alkoholi tarvitamise keeldu eriti raskeks, kuna Heiki Reiljan ilmus alkoholi tarvitanuna kriminaalasja arutamiseks määratud kohtuistungile. Alkoholi tarvitamise harjumus on kohtu hinnangul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Siinjuures peab kohus positiivseks, et Heiki Reiljan soovib alkoholi tarvitamisest vabaduses loobuda. Samas peab kohus oluliseks, et varasemalt ei ole Heiki Reiljan suutnud alkoholi tarvitamise harjumusest vabaneda. Heiki Reiljani sõnul on ta viimati ravi saamiseks (süsti tegemiseks) pöördunud raviasutusse oktoobris

1. a. Sellele vaatamata on ta vähem kui kuu aja pärast jätkanud alkoholi tarvitamist (10.11.
2. a kohtuistungile ilmus alkoholijoobes). Seega ei ole kohtu arvates alust olla veendunud, et Heiki Reiljan oleks sellel korral suuteline vabaduses lõplikult loobuma alkoholi tarvitamisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole Heiki Reiljanile varasemalt mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju. Seda kinnitavad ka Heiki Reiljani enda selgitused selle kohta, et ta varem ei olnudki mõelnudki sellele, et ta hakkaks olema seaduskuulekas. Kuigi Heiki Reiljani enda kinnitustel on ta aru saanud toimepandust ja teinud enda jaoks vajalikud järeldused, leiab kohus, et varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegusid arvestades tuleb pidada Heiki Reiljani mõtlemises toimunud muutusi liialt lühiajalisteks, et nende püsivuses olla veendunud. 3.2 Kohtu hinnangul on Heiki Reiljani käitumine karistuse kandmise ajal positiivne. Heiki Reiljan on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“. Lisaks on Heiki Reiljan osalenud majandustöödel. Alates 23.10.
3. a on Heiki Reiljan avavanglas ja ta töötab väljaspool vanglat Rae pesumajas. Heiki Reiljanil puuduvad distsiplinaarkaristused. 3.3 Materjalide koostamise ajal on Heiki Reiljan teatanud oma vabanemisjärgse elukoha aadressina õe xxxxxxxxxxxx elukoha aadressil Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmbja vald, xxxxu maakond. Kohtumenetluse ajal on Heiki Reiljan oma seisukohta muutnud ja käesoleval ajal soovib ta vabaneda elukohta, kus ta elas ka enne vangistust, s.o abikaasaxxxxxxxxxxxxxxpraegune elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd. Siinjuures peab 3 aga kohus oluliseks, et Heiki Reiljan kannab käesoleval ajal karistust ka abikaasa kehalise väärkohtlemise eest. Heiki Reiljani selgitusi arvestades elukoha muudatuste põhjuste kohta (võimalik lahutus), järeldub, et Heiki Reiljanil ja tema abikaasal on jätkuvalt pingelised suhted. Kuigi Heiki Reiljan on kinnitanud, et vanglas läbitud sotsiaalprogrammist saadud teadmiste ja oskuste tõttu on ta suuteline ennast konfliktsetes olukordades kontrollima ka väljaspool vanglat, on risk samasse elukohta naasmisel uute kuritegude toimepanemiseks suur. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral Heiki Reiljanil kindel töökoht xxxxxxxxxxxxx (garanteeritud). Töökoha ja seeläbi kindla sissetuleku olemasolu on äärmiselt oluline, kuna Heiki Reiljanil on iseloomustuse kohaselt rahalisi nõudeid (Tartu Vangla andmetel 21.09.
4. a seisuga) 9032,66 eurot, tema enda sõnul 18 000 eurot. Lisaks on Heiki Reiljanil vabaduses tasumata korteriüür (800-900 eurot). Vabanemisfondis on Heiki Reiljanil kogunenud 56,39 eurot. Samuti on oluline arvestada, et Heiki Reiljani selgituste kohaselt on tema perekonnas ainus, kes on võimeline töötama. Heiki Reiljani sõnul ei ole tema abikaasa töövõimeline.
5. Kohus on seisukohal, et Heiki Reiljani tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Heiki Reiljani tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks Heiki Reiljan mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Kriminaalmenetluse kulud Heiki Reiljani tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 151,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 147,20 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 147,20 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Heiki Reiljanilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4