← Eesti

2-16-16394/29

Obsah (11)§ 457§ 173§ 162§ 163§ 171§ 174§ 175§ 218§ 138§ 144§ 445

2-16-16394 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2018. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16394 Tsiviilasi Pxxxx Nxxxxxxx

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi maakohus ei andnud otsuse resolutsioonis hinnangut hageja juhatuse liikme õigussuhte kestusele, tuvastas kohus selle asjaolu kohtuotsuse põhjendustes. Kohus leiab, et kuna hageja juhatuse liikme õigussuhte kestvus oli hagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, siis on jõustunud kohtuotsus selles osas siduv ja

§ 457lg 1 järgi ei saa pooled enam selle asjaolu üle vaielda.

Hageja taotles apellatsioonimenetluses, et kohus tuvastaks kostja 18.08.

  1. a osanike otsuse, millega ta kostja juhatusest tagasi kutsuti, tühisuse. Ringkonnakohus jättis nõude läbi vaatamata ja ka selles osas on otsus jõustunud. Hageja on esitanud 12.01.
  2. a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja 18.08.
  3. a osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks ja otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-18-630), kuid hagi ei ole kohtu menetlusse võetud. Eeltoodut arvestades lähtub kohus käesoleva asja lahendamisel Tartu Maakohtu 09.02.
  4. a otsuse põhjendustes tuvastatud faktilisest asjaolust, et hageja õigussuhe kostja juhatuse liikmena kestis alates 15.08.
  5. a kuni 18.08.
  6. a, kui ta kostja osanike otsusega juhatusest tagasi kutsuti. Seega saab lugeda, et 19.08.
  7. a, s.o ajal, kui hagejale väljastati 6

(11)esmane töövõimetusleht, oli hageja juhatuse liikme ametisuhe kostjaga lõppenud. Alates 18.08.
  1. a ei olnud poolte vahel võlasuhet, millest saanuks tuleneda ühe poole kohustus ja teise poole õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna hageja ei olnud enam kostja juhatuse liige, siis ei olnud kostja enam RaKS § 53 lg 4 järgi kohustatud isikuks, kes pidid tegema kindlustatud isiku töövõimetuslehtedele omapoolsed kanded. Kuna kostjal vastavat kohustust ei olnud, siis ei esine ka kohustuse rikkumist kui VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõude esmast eeldust. 4.
  2. Kohus leiab, et lisaks kostja rikkumisele ei ole hageja ka põhjendanud ega tõendanud VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõude eeldusena kahju olemasolu ja selle põhjuslikku seost kostja väidetava rikkumisega. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist perioodidel 19.08.2016-14.09.
  3. a ja 15.09.201630.09.
  4. a väidetavalt saamata jäänud ajutise töövõimetuse hüvitise ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt nõutava kahju liigiks on VÕS § 128 lg 4 mõistes saamata jäänud tulu. Tegemist on oletusliku tuluga, mille tõendamiseks peab hageja tõendama asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kostja poolt kohustuse täitmise korral võimalik tulu nõutavas ulatuses saada. Vastavalt RaKS § 50 lg-le 1 on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Eespool tegi kohus kindlaks, et hageja juhatuse liikme ametisuhe kostjaga kehtis kuni 18.08.
  5. a, kui hageja osanike otsusega kostja juhatusest tagasi kutsuti. Kuna alates 18.08.
  6. a oli hageja juhatuse liikme ametisuhe lõppenud, siis töövõimetuslehtedega määratud töövabastuse perioodil alates 19.08.
  7. a ei olnud hagejal enam õigust saada ka juhatuse liikme tasu. Seetõttu ei jäänud hagejal sel perioodil ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mille kompenseerimise eesmärgil ajutise töövõimetuse hüvitis on ette nähtud. Sellest võib järeldada, et isegi, kui kostja oleks teinud hageja töövõimetuslehtedele omapoolsed kanded, ei oleks hagejal ikkagi olnud õigust ajutise töövõimetuse hüvitist saada. Kohus selgitas 17.01.
  8. a määruses hagejale kahjunõude eelduseks olevate asjaolude tõendamiskoormist. Vaatamata sellele ei esitanud hageja tõendeid, mis tõendaks töövõimetuse hüvitise saamise tõenäosust ajutise töövabastuse perioodil alates 19.08.
  9. a kui hageja ei olnud enam kostja juhatuse liige ega saanud enam sotsiaalmaksuga maksustatavat juhatuse liikme tasu. Kostja ei põhistanud ka ajutise töövõimetuse hüvitise saamata jäämise põhjuslikku seost kostja tegemata jätmisega (töövõimetuslehtedele omapoolsete kannete tegematajätmisega). Muu hulgas ei ole hageja tõendanud seda, et ta üldse ajutise töövõimetuse hüvitist taotles ja sellest keelduti. Kuna hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, sh kostja kohustuste rikkumist, kahju olemasolu ja selle põhjuslikku seost kostja rikkumisega, siis ei ole hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 4.
  10. Lisaks kahjuhüvitisele nõuab hageja kostjalt ka kahjuhüvitiselt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise nõudmise eelduseks rahalise kohustuse täitmisega viivitamine. Kuna kohus hageja rahalist põhinõuet ei rahulda, siis ei saa esineda ka nõude täitmisega viivitamist ja seetõttu ei ole hageja viivisenõue põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 4.
  11. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. 7
(11)Menetluskulude jaotus 5.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Käesoleva tsiviilasja esmakordsel läbivaatamisel lahendas Tartu Maakohus 09.02.

  1. a otsusega hageja nõude kostjalt perioodi 01.09.
  2. a -31.07.
  3. a eest vähem saadud juhatuse liikme tasu summas 6084,40 eurot, perioodi 01.08.
  4. a - 18.08.
  5. a eest saamata jäänud juhatuse liikme tasu summas 1404,54 eurot, perioodil 19.08.
  6. a – 14.09.2016.a ja 15.09.
  7. a – 30.09.
  8. a saamata jäänud ajutise töövõimetuse hüvitise ulatuses kahjuhüvitise summas 1747,87 eurot ning viivise saamiseks. Kohus jättis hageja nõude täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1202,50 eurot. Tartu Ringkonnakohus tühistas 07.07.
  9. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu perioodi 01.08.
  10. a - 18.08.
  11. a eest maksmata juhatuse liikme tasu nõudes summas 1404,54 eurot ning ajutise töövõimetuse hüvitise nõudes summas 1747,87 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme tasu perioodi 01.08.
  12. a - 18.08.
  13. a eest summas 1060,35 eurot ja viivise alates 31.10.
  14. a kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1
  15. lauses sätestatud määras. Hageja nõude kostjalt ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks summas 1747,87 eurot, saatis ringkonnakohus uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus määras, et menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Riigikohus jättis 02.10.
  16. a määrusega kostja kassatsioonikaebuse ringkonnakohtu otsusele menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti kostja kanda. Riigikohtu määrusega jõustus Tartu Maakohtu 09.02.
  17. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostjalt perioodi 01.09.
  18. a -31.07.
  19. a eest vähem saadud juhatuse liikme tasu summas 6084,40 eurot ja sellelt viivise nõudes ning Tartu Ringkonnakohtu 07.07.
  20. a otsus osas, millega rahuldati osaliselt hageja nõue kostjalt perioodi 01.08.
  21. a - 18.08.
  22. a eest saamata jäänud juhatuse liikme tasu summas 1404,54 eurot ja viivise nõudes. Käesolevaga jätab kohus rahuldamata uueks läbivaatamiseks saadetud hageja nõude kostjalt perioodil 19.08.
  23. a – 14.09.
  24. a ja 15.09.
  25. a – 30.09.
  26. a saamata jäänud ajutise töövõimetuse hüvitise ulatuses kahjuhüvitise summas 1747,87 eurot ning viivise saamiseks. Seega on hagi rahuldatud osaliselt.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 171

lg 1 järgi kannab apellatsiooni- ja kassatsiooni esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Hageja apellatsioonikaebus rahuldati osaliselt. Hagi täieliku rahuldamise korral oleks kostjalt hageja põhinõude katteks välja mõistetud kokku 9236,81 eurot. Tartu Ringkonnakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja põhinõude kasuks välja 1060,35 eurot. Ülejäänud osas jäeti hagi maakohtu otsusega rahuldamata. Seega on kokkuvõttes hagi rahuldatud ca 11 protsendi ulatuses. 8

(11)Kohus leiab, et põhjendatud on jaotada maa- ja ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes 89% menetluskuludest hageja kanda ja 11% menetluskuludest kostja kanda. 6.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Kohtule ei ole teada, et hagejal oleks seoses kostja kassatsioonikaebuse esitamisega tekkinud menetluskulusid. Seega puudub vajadus kindlaks määrata kassatsioonikaebuse esitamisega seotud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohus määrab kindlaks maa- ja ringkonnakohtu menetlusega seotud hüvitatavate menetluskulude suuruse. 6.

  1. Hageja menetluskulude nimekirjade (tl 83-84, tl 121-122) kohaselt on tema menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 2879,27 eurot, sh hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 600 eurot, apellatsioonikaebuselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, lepingulise esindaja tasu seoses asja esmase läbivaatamisega maakohtus 593,80 eurot, lepingulise esindaja tasu apellatsioonimenetluses 475,02 eurot ning asja uuel läbivaatamisel 910.45 eurot. Kostja esitas 13.01.
  2. a seisukoha hageja maakohtus esmasel läbivaatamisel kantud menetluskulude kohta (tl 86-87). Kostja leiab, et põhjendatud menetluskuluks ei ole hageja esindaja tasu kohtueelselt tehtud toimingutele. Lisaks leiab kostja, et põhjendatud menetluskuluks ei ole hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, kuna hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja menetluskulud saab taotletud ulatuses lugeda põhjendatuks osaliselt. 6.
  3. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 900 eurot, sh hagilt riigilõivu summas 550 eurot, hagi tagamise avalduselt 50 eurot ja apellatsioonikaebuselt 300 eurot. Kohus leiab, et hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda hagilt ja apellatsioonikaebuselt tasutud riigilõivu kokku summas 850 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hüvitatavaks menetluskuluks ei saa lugeda hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Tartu Maakohtu 02.11.
  4. a määrusega jäeti hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Seetõttu leiab kohus, et hagi tagamisega seotud menetluskulusid teine pool hüvitama ei pea. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks menetluses tasutud riigilõivu summas 850 eurot. 6.
  5. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat Pxxxx Nxxxxxxx esindas menetluses jurist Indrek Põder, kes ei ole advokaat, kuid vastab

§ 218lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguline esindaja. 9

(11)Menetluskulude nimekirjade kohaselt on olnud hageja esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtu menetlustes kokku 25 tundi, sh: - asja esmasel läbivaatamisel maakohtus kokku 7,5 tundi: 1) 1,5 tundi - tutvumine asjaoludega ja konsultatsioon kliendiga; 2) 0,5 tundi - kostjale nõudekirja koostamine; 3) 0,5 tundi - kostjale täiendava nõudekirja koostamine; 4) 1 tund – kostja vastusega tutvumine hageja nõudekirjadele; 5) 4 tundi – hagiavalduse ja lisade koostamine; - ringkonnakohtu menetluses 6 tundi: 1) 2 tundi – maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs; 2) 4 tundi apellatsioonikaebuse koostamine ning - maakohtus asja uuel läbivaatamisel 11,5 tundi: 1) 2 tundi – kohtu määrusega tutvumine, analüüs ja arutelu kliendiga; 2) 4 tundi – täiendatud hagiavalduse koostamine; 3) 5 tundi – kostja vastusega tutvumine, analüüs ja arutelu kliendiga ning hageja vastuse koostamine; 4) 0,5 tundi – taotluse koostamine. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 79,17 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Kohus nõustub kostja vastuväitega ja leiab, et põhjendatud menetluskuluks ei saa lugeda märgitud hageja esindaja tasu kohtueelselt tehtud toimingute eest 2 tunni ulatuses (nõudekirjade koostamine ja vastusega tutvumine).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.

Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Samale seisukohale on asunud Riigikohus 06.02.

  1. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-
  2. Kohus leiab, et arvestades asja menetluse käiku ja keerukust, saab lugeda hageja esindaja ajakulu ülejäänud 23 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et mõistlikuks saab pidada ka hageja esindaja tasumäära 79,17 eurot ühe töötunni eest. Eeltoodut arvestades loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud hageja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu 23 töötunni ulatuses, tasumääraga 79,17 eurot tund, s.o kokku summas 1820,91eurot. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 2670,91 eurot, sh 850 eurot menetluses tasutud riigilõiv ja 1820,91 eurot lepingulise esindaja tasu. 6.
  3. Kostja menetluskulude nimekirjade (tl 80-81, tl 116p, tl 157p-158, tl 173, tl 200p) kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku summas
  4. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Tarvo Lindma. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on olnud kostja esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtu menetlustes kokku 29,25 tundi, sh: - asja esmasel läbivaatamisel maakohtus kokku 9,25 tundi, sh: 1) 2,75 tundi - hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, õiguslik analüüs ja suhtlus kliendiga; 2) 6,5 tundi hagiavaldusele vastuse koostamine; - ringkonnakohtu menetluses 6 tundi – apellatsioonikaebuse analüüs ja vastuse koostamine; - maakohtus asja uuel läbivaatamisel 14 tundi: 1) 4,5 tundi – hagiavalduse täienduse analüüs ja vastuse koostamine; 2) 7 tundi - hagi täienduse ja täiendavate seisukohtade analüüs ning vastuse koostamine; 3) 2,5 tundi - hageja taotluse analüüs ja vastuse koostamine. Kostja esindaja taotleb asja esmasel läbivaatamisel maakohtus tehtud toimingute eest 9,25 tunni ulatuses määraga 130 eurot tund, apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest 6 tunni 10

(11)ulatuses määraga 135 eurot tund ja asja uuel läbivaatamisel maakohtus tehtud toimingute eest 11,5 tunni ulatuses määraga 135 eurot tund ning 2,5 tunni ulatuses määraga 140 eurot tund. Hageja esitas 19.01.
  1. a seisukoha kostja menetluskuludele asja esmasel läbivaatamisel (tl 93-95), leides, et kostja menetluskulud 9,25 töötunni ulatuses on liialdatud ja ajakulu tuleb 2,5 tunni ulatuses vähendada. Kohus leiab, et arvestades asja menetluse käiku ja keerukust on ülemäärane kostja esindaja ajakulu asja uuel läbivaatamisel maakohtus tehtud toimingutele kokku 14 tunni ulatuses. Arvestades hageja poolt asja uuel läbi vaatamisel esitatu mahtu ja sisu, peab kohus põhjendatud ajakuluks kostja vastuste koostamisele ja selleks ettevalmistavatele toimingutele kokku 10 tundi. Asjaolusid arvestades saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja märgitud ajakulu maakohtus asja esmasel läbivaatamisel tehtud toimingutele 9,25 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingutele 6 tunni ulatuses. Seega kokku loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakulu 25,25 tunni ulatuses. Arvestades asja keerukust loeb kohus põhjendatuks ka kostja advokaadist esindaja taotletava tasumäära, mis on 130 kuni 135 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Ka hageja ei ole kostja esindaja tasumäära sellises ulatuses vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 9,25 tunni ulatuses määraga 130 eurot tund, s.o 1202,50 eurot, ja 16 tunni ulatuses määraga 135 eurot tund, s.o 2160 eurot, kokku lepingulise esindaja tasu summas 3362,50 eurot. 6.
  2. Kohus jättis 89% menetluskuludest hageja kanda ja 11% menetluskuludest kostja kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb seega hagejalt kostja kasuks välja mõista 89% kostja põhjendatud menetluskuludest, s.o 2992,62 eurot (3362,50 x 89%) ja kostjalt hageja kasuks 11% hageja põhjendatud menetluskuludest, s.o 293,80 eurot (2670,91 x 11%).

§ 445lg 1 alusel tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud ulatuses.

Tasaarvestuse tulemusena lõppeb hageja nõue ja väheneb kostja nõue hageja nõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2698,82 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.