← Eesti

2-17-8932/39

2-17-8932 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-8932 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks CC hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX ja CC apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 4554 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hagejad (apellandid) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) (elukoht XXX), seaduslik esindaja QQ, volitatud esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), volitatud esindaja Alan Biin Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus resolutsiooni p-de 5 ja 6 osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi suuremas ulatuses. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  7. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.
  8. Rahuldada XX ja CC hagi YY vastu osaliselt. 2.
  9. Mõista YY-lt XX kasuks välja
  10. jaanuarist 2017 kuni
  11. juunini 2017 tekkinud elatise võlg 829 eurot 81 senti. 2.
  12. Mõista YY-lt CC kasuks välja
  13. jaanuarist 2017 kuni
  14. juunini 2017 tekkinud elatise võlg 829 eurot 81 senti. 1 2-17-8932 2.
  15. Mõista YY-lt XX kasuks alates
  16. juunist 2017 kuni XX täisealiseks saamiseni
  17. novembril 2024 välja elatis 255 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. 2.
  18. Mõista YY-lt CC kasuks alates
  19. juunist 2017 kuni CC täisealiseks saamiseni
  20. märtsil 2028 välja elatis 242 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. 2.
  21. Elatise võlg ja elatis tuleb tasuda QQi nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“. pangakontole
  22. Rahuldada XX ja CC apellatsioonkaebus osaliselt.
  23. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  24. QQ (ema) esitas
  25. juunil 2017 XX (hageja I, laps I) ja CC (hageja II, laps II) nimel Harju Maakohtule YY (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja mõlema lapse elatise võla 1630 eurot ning alates hagi esitamisest hageja I ülalpidamiseks elatise 491 eurot kuus ja hageja II ülalpidamiseks elatise 485 eurot kuus selliselt, et kummagi lapse elatis suureneb alates
  26. jaanuarist 2018 30 euro võrra. Hagejad soovisid saada elatist kuni täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamise korral kuni 21-aastaseks saamiseni, kuid nõustusid hiljem elatisega kuni täisealiseks saamiseni. 1.
  27. Hagiavalduse kohaselt elavad vanemad alates
  28. novembrist 2016 lahus ja lapsed elavad emaga. Kostja tasus
  29. a novembris ja detsembris elatist kokku 860 eurot, kuigi miinimumelatis olnuks 940 eurot.
  30. aastal on kostja tasunud kokku 800 eurot, kuigi miinimumelatis olnuks selle aja eest kokku 2350 eurot. Seega on kostjal elatisevõlg 1630 eurot. 1.
  31. Hageja I vajaduste rahuldamiseks kulub 982 eurot kuus ja hageja II vajaduste rahuldamiseks 970 eurot kuus, millest pool peab kandma kostja. Hagejad esitasid kulutuste kohta nimekirja ning kululiikide kaupa põhjendused ja tõendid. 2 2-17-8932 Kostja vastuväited
  32. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, kuid oli nõus lõpetama kohtuvaidluse kompromissiga, mille kohaselt tasub ta kummagi lapse ülalpidamiseks miinimumelatist. 2.
  33. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, sest
  34. aastal oligi miinimumelatis 215 eurot lapse kohta kuus. Lisaks on kostja ostnud lastele pärast vanemate kooselu lõppu talve- ja voodiriided.
  35. aastal oli kostjal raskusi elatise maksmisega ebaregulaarse sissetuleku tõttu. 2.
  36. Hagejate kulutused on ülepaisutatud ega ole vastavuses laste senise elustandardiga. Laste ema ei ole tõendanud, et ta kannab laste ülalpidamisega seoses sedavõrd suuri kulutusi (982 eurot ja 970 eurot kuus) ning tema sissetulek ei võimalda tal kanda talle langevat osa kummagi lapse ülalpidamises (491 eurot ja 485 eurot kuus). Kostja esitas kululiikide kaupa vastuväited kulutuste suurusele. Kostja varaline seisund ei võimalda tal nõutud suuruses elatist maksta. Elatise saab välja mõista üksnes laste täisealiseks saamiseni. Esimese astme kohtu otsus
  37. Harju Maakohus rahuldas
  38. detsembri
  39. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt kummagi lapse kasuks välja elatise võla 829 eurot 81 senti ning alates hagi esitamisest kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni elatise 235 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. 3.
  40. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - vanematel on kaks ühist alaealist last (hagejad); - vanemate kooselu lõppes
  41. novembril 2016; - kostja tasus
  42. aasta novembri ja detsembris laste ülalpidamiseks kokku 860 eurot ning
  43. aasta märtsis ja aprillis kokku 800 eurot; - hageja I vajaduste rahuldamiseks kulub 425 eurot 81 senti kuus ja hageja II vajaduste rahuldamiseks 410 eurot 89 senti kuus; - ema keskmise sissetulek on 781 eurot 74 senti kuus, lisaks makstakse emale peretoetust 100 eurot kuus; - isa keskmine sissetulek on 936 eurot 10 senti kuus; - pere sissetulek oli kooselu ajal 1500–1700 eurot kuus. 3.
  44. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejate nõue tagasiulatuva elatise saamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 108 järgi osaliselt põhjendatud. Kuna kostja on tasunud
  45. a novembris ja detsembris miinimumelatist (215 eurot kuus lapse kohta), ei ole selles osas hagejate nõue põhjendatud. Alates
  46. jaanuarist kuni hagi esitamiseni
  47. juunil 2017 on kostja tasunud elatist 800 eurot. Arvestades miinimumelatise suurust, on kostjal kummalegi lapsele selle ajavahemiku eest tasumata elatis 829 eurot 81 senti, mis tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista. 3 2-17-8932 3.
  48. Hagi edasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb samuti osaliselt rahuldada. Alates hagi esitamisest kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 235 eurot kuus. 3.
  49. Hagejate kulutused transpordile, eluasemele, koduse sisustuse esemetele, toidule ja tervishoiule on 237 eurot 48 senti lapse kohta kuus (transpordikulu 10 eurot, üür 100 eurot, kommunaalkulud 48 eurot 68 senti, TV ja internetikulu 12 eurot 66 senti, jooksvad eluasemega seotud kulud 7 eurot 50 senti, toidukulu 48 eurot 46 senti, lemmikloomakulu 4 eurot 89 senti, tervishoiukulud 5 eurot 30 senti). Transpordikulud Hagejate väidetud transpordikulud (sõiduauto liisingumaksed 126 eurot 5 senti kuus, kaskoja liikluskindlustuse maksed 55 eurot 16 senti kuus ning remondi-, kütuse- ja rehvikulu 407 eurot 69 senti kolme kuu lõikes) on põhjendatud üksnes kütusekulu osas ja sedagi osaliselt. Kütusekulu tuleb hinnata proportsionaalselt laste saadava hüvega ning reaalsete vajadustega. Kuigi laste sõidutamine vajadusel üritustele, lasteaeda ning perega väljasõidule on põhjendatud, tuleb nende kulude elatise hulka arvamisel arvestada, kui suures ulatuses kasutatakse ema autot selleks, et hagejaid sõidutada. Kostja hinnangul ei ole laste sõidutamiseks vaja autot eriti kasutada, kuna nende elukoht asub koolist, lasteaiast ja huviringidest paariminutilise jalutuskäigu kaugusel. Kuna hageja II lõpetas sellel aastal lasteaia, ei ole vaja teda enam lasteaeda sõidutada. Ema võib lapsi autoga kooli sõidutada, kui see on tema hinnangul vajalik, kuid lastele vajalikud sõidukulud ei ole ka sel juhul sedavõrd suured, et kogu kütusekulu tuleks jagada kolme autot kasutava isiku vahel võrdselt. Arvestades seda, et kuu keskmine kütusekulu on 40 eurot 57 senti, aga ka seda, et autot kasutab peamiselt oma sõitudeks ja vajaduste katmiseks ema, laste kool ja huvikool asuvad kodule väga lähedal ning autot kasutades ei ole vahemaa pikk, hagejat II ei ole vaja enam lasteaeda sõidutada, laste Tallinnasse üritusele sõidutamine ei ole igapäevane ning vahemaa Tallinnasse sõidu korral ei ole märkimisväärne, kulub laste peale keskmiselt 20 eurot kuus (10 eurot lapse kohta kuus). Kulutusi auto liisingule, kasko- ja liikluskindlustusele ning remondile ja rehvivahetusele ei saa arvata elatise väljamõistmisel laste igakuise kohustusliku kuluna. Liisingulepingust tulenevad emale varalised õigused ning kuigi ema kasutab autot osaliselt ka laste huvides, saab laste kuluks pidada üksnes otseselt nende sõidutamisega seotud kulu (kütusekulu). Eluliselt pole ka usutav, et ema ei kasutaks autot enda huvides. Ka ülejäänud kulud on auto säilimisele ja kahjustamise eest kaitsmisele suunatud kulud, mida peab kandma vara omanik või liisinguvõtja. Kuigi ema sõidutab autoga ka lapsi, ei sõltu kindlustusmakse sellest, kas ema sõidab autoga üksi või sõidutab ka lapsi. Remondiga seotud kulud ei ole samuti seotud laste sõidutamisega. Eluasemekulud Kulutused üürile (300 eurot kuus, 100 eurot lapse kohta kuus) on põhjendatud. Kuigi hagejate väitel on kommunaalkulud keskmiselt 190 eurot 33 senti kuus, nähtub ema konto väljavõttelt, et ajavahemikul
  50. detsembrist
  51. kuni
  52. septembrini 2017 tasus ta keskmiselt 146 eurot 1 sent kuus, mis kolme vahel jagatuna teeb 48 eurot 67 senti lapse kohta kuus. TV-le ja internetile kulub perel ca 37 eurot 99 senti kuus, mis teeb kolme vahel jagatuna lapse kohta 12 eurot 66 senti kuus. Tarbeesemed 4 2-17-8932 Hagejad on välja toonud, et nelja kuu jooksul oli vaja teha järgmised kulutused: lasteriiete kummut 150 eurot, söögilaud ja -toolid 274 eurot, prügikast 11 eurot 99 senti, lauatelefon 23 eurot, kardinad lastetuppa 37 eurot 18 senti, kardinapuu lastetuppa 42 eurot 47 senti ja munavärvid 6 eurot 68 senti, kokku 545 eurot 32 senti. Hagejate välja toodud tarbeesemed on olemuselt sellised, mida ei osteta iga kuu ja mida kasutatakse aastaid neid välja vahetamata. Sellises ulatuses kulude kandmine tarbeesemetele on mõistlik kahe aasta lõikes, sest ostetud asjad on uued ega vaja peatset väljavahetamist. Sellest tulenevalt on tarbeesemete kulu 7 eurot 57 senti lapse kohta kuus (545,32/24/3). Toidu- ja lemmikloomakulud Kuigi hagejate väitel kulub perel toidule keskmiselt 300 eurot kuus, on hagejad tõendanud, et kulud toidule on kokku keskmiselt 145 eurot 39 senti kuus, mis teeb 48 eurot 46 senti lapse kohta kuus. Arvestades tavapäraseid toidu hindu, aga ka seda, et peres on 3 liiget, lapsed ei söö tööpäevadel kodus kolm korda, vaid söövad ka koolis ja lasteaias, on selline toidukulu põhjendatud. Ka ema on kohtuistungil selgitanud, et pere on püüdnud pärast vanemate lahkuminekut toituda samamoodi nagu varem (hommikusööki ja õhtusööki süüakse kodus, lõunat koolis). Lemmikloomale kulub 9 eurot 79 senti kuus, mis teeb ühe lapse kohta 4 eurot 89 senti kuus. Tervishoiukulud Hagejate väidetud tervishoiukulud ei ole osaliselt põhjendatud. Kuigi laste tervist tuleb hoida, ostes vajadusel toidulisandeid, kontrollides laste tervist arstivisiidil (perearst, vajadusel hambaarst ning eriarst), ei ole tõendanud, et neil oleks kroonilisi haiguseid, mida tuleb iga kuu ravida. Esitatud tõendeid ja kulusid kogumis hinnates on hagejate keskmine kaheksa kuu tervishoiukulu ca 84 eurot 92 senti, s.o 10 eurot 61 senti kuus ja 5 eurot 30 senti lapse kohta kuus. 3.
  53. Lisaks eelnevale kulub hagejal I isiklike vajaduste rahuldamiseks 188 eurot 33 senti kuus (koos pere ühiste kuludega 237 eurot 48 senti kuus) ja hagejal II 173 eurot 41 senti kuus (koos pere ühiste kuludega 410 eurot 89 senti kuus). Lasteaia- ja koolikulud Hageja I väidetud koolikulud 31 eurot 68 senti kuus on tõendatud ja põhjendatud. Hageja II lasteaiakulusid (107 eurot 21 senti kuus) ja eelkoolikulusid (229 eurot 53 senti viie kuu peale) ei tule elatise suuruse määramisel arvestada, sest laps käib nüüd koolis. Hageja II koolikulud on kümne kuu jooksul olnud 199 eurot 29 senti, mis teeb 19 eurot 92 senti kuus. Riiete ja jalanõude kulud Hageja I väidetud kulutused riietele ja jalanõudele (428 eurot 40 senti kaheksa kuu peale, s.o 53 eurot 55 senti kuus) ei ole põhjendatud, sest hageja I ei ole tõendanud, et tema elustandard oli varem selline, mis võimaldas vähem kui aasta jooksul osta uued talveriided ning neli paari jalanõusid. Kuigi lastele tuleb tagada igale aastaajale vastavad riided ja jalanõud, ei teha neid kulutusi igal aastal, sest üldjuhul kestavad kvaliteetsed rõivad ja jalanõud vähemalt üks aasta. Samas on hageja I kasvav laps, mistõttu tuleb talveriiete, väliriiete ja jalatsite kulu jagada 12 kuu ning teiste rõivaste kulu 8 kuu peale. Seega on jalanõude, talveriiete ja väliriiete kulu 30 eurot 31 senti kuus (363,81/12=30,31) ning muude riiete kulu 8 eurot 7 senti kuus (64,59/8=8,07), s.o kokku 38 eurot 38 senti kuus. 5 2-17-8932 Hageja II riiete ja jalanõude kulu (48 eurot 49 senti kuus) on põhjendatud. Hagejad on esitanud
  54. septembril 2017 kohtule täiendavad tõendid hagejatele riiete ja jalanõude soetamise kohta, kuid ei ole täpsustanud, millised kulud neist on kantud seoses hagejaga I, välja on toodud osaliselt kulutused hagejale II. Hagejate kulutused riietele ja jalanõudele on ülepaisutatud. Lastele on vaja osta riideid ja jalanõusid, kuid hagejad ei ole tõendanud, et nende elustandard oli enne vanemate lahku kolimist selline, et lastele osteti hagis väidetud mahus riideid. Laste ülalpidamiskohustust tuleb täita nii, et täidetud on nii laste kui ka nende vanemate põhivajadused. Elatise väljamõistmine ei saa tekitada olukorda, kus laste elustandard tõstetakse kõrgemale vanema omast. Mänguasja- ja telefonikulud Hageja I kulutused mänguasjadele on ülepaisutatud, sest lapsele ei osteta iga kuu TV-konsooli. Kuigi mänguasjade kulu on vajalik, sest mänguasjad arendavad lapsi, ei ole see kulu vajalik lapse põhivajaduste rahuldamiseks. Vanemal on soovi korral õigus osta oma lapsele sellisel hulgal mänguasju nagu ta soovib, kuid kohus peab teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel lähtuma põhjendatud ja vajalikust kulust, lähtudes sh lapse vajadustest. Seetõttu tuleb hageja I esile toodud mänguasjade kulu (115 eurot 99 senti) jagada 12 kuu peale, mis teeb mänguasjakuluks 9 eurot 66 sentki kuus. Mänguasjad säilivad kauem kui paar kuud ning lapsed mängivad nendega rohkem kui üks kord. Hageja II mänguasjakulu (48 eurot) tuleb samadel kaalutlustel jagada 6 kuu peale. Seega on hageja II mänguasjakulu 8 eurot kuus. Hageja I telefonikulu 14 eurot 37 senti kuus on põhjendatud, kuid põhjendatud ei ole täiendav ühekordne telefonikulu (64 eurot 98 senti), sest see tuleneb telefoni välismaal kasutamisest ja lapsel ei ole vaja välismaal telefoniga rääkida ega seal internetis käia, v.a hädavajadusel, kuid seda ei ole hageja tõendanud. Vaba aja kulutused ja taskuraha Hageja I kulutused vaba aja veetmisele (943 eurot 69 senti kuue kuu peale) ei ole osaliselt põhjendatud. Põhjendatud kulu on 400 eurot 44 senti kuue kuu peale, s.o 66 eurot 74 senti kuus (kino, treeningud ja huvitegevus). Hageja II kulutused vaba aja veetmisele (813 eurot 26 senti kuue kuu peale) ei ole samuti osaliselt põhjendatud. Põhjendatud kulud on 69 eurot 50 senti kuus (kino, treeningud ja huvitegevus). Mõlema lapse kulud reisimisele (2*543 eurot 25 senti aastas) ei ole osaliselt põhjendatud, sest hagejad ei ole tõendanud, et nende varasem elustandard võimaldas kulutada nii palju reisimisele, ega seda, et lastel on allergia tõttu soovitatud käia päikeselistes kohtades. Samas on reisimine laste arenguks vajalik, kuna see annab võimaluse tutvuda erinevate kultuuridega ja laiendada laste silmaringi. Selle võimaluse võivad lastele anda ka koolides korraldatavad väljasõidud ja reisid. Seda arvestades on põhjendatud kulu reisidele (Eestis ja välismaal) 150 eurot lapse kohta aastas, s.o 12 eurot 50 senti lapse kohta kuus. Mõlema lapse põhjendatud taskuraha on 15 eurot kuus. 6 2-17-8932 Lastele tehtava sünnipäevakingi kulu (2*50 eurot) ei saa arvata elatise hulka, sest lahus elavad vanemad võivad kokku leppida, kas nad teevad kingi ja kannavad selle kulud koos või eraldi (kumbki vanem ostab lapsele kingi). 3.
  55. Arvestades pere elatustaset kooselu ajal, vanemate sissetulekute sarnast suurust ja laste põhjendatud vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust (425 eurot 81 senti ja 410 eurot 89 senti), tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I ülalpidamiskuluna 212 eurot 90 senti ja hageja II ülalpidamiskuluna 205 eurot 44 senti. Kuna aga PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapsele makstav elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks mõista alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni välja miinimumelatis. Ema
  56. aasta keskmine sissetulek oli 781 eurot 74 senti kuus. Lisaks on Sotsiaalkindlustusamet tasunud ema kontole iga kuu 100 eurot. Isa keskmine sissetulek oli kohtule esitatud pangakonto väljavõtete ja isa selgituste kohaselt ajavahemikul 2016–2017 (
  57. aasta jaanuarist novembrini ja
  58. aasta märtsist oktoobrini) 936 eurot 10 senti kuus. Seega ei erine vanemate sissetulekud märkimisväärselt ja neil tuleb täita ülalpidamiskohustust võrdselt. Ema hinnangul oli pere kooselu ajal vanemate sissetulek kokku ca 1500-2000 eurot (neto) kuus, isa hinnangul ca 1500 eurot kuu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et pere igakuine sissetulek kooselu ajal oli pigem ca 1500–1700 eurot kuus, s.o iga pereliikme kohta ca 425 eurot kuus (1700/4=425). Seega oli pere elatustase kooselu ajal selline, mille kohaselt sai kuluda ühe pereliikme vajaduste rahuldamiseks 425 eurot ja ca 212 eurot 50 senti tuli kummalgi vanemal kasutada kummagi lapse ülalpidamiseks. Kuna hagejad ei ole tõendanud, et nende kulutused suureneksid iga aasta 30 euro võrra, tuleb jätta rahuldamata nende taotlus mõista elatise välja selliselt, et alates
  59. aastast suureneb kummagi hageja elatis 30 euro võrra aastas. Vanemate varalise olukorra või laste vajaduste muutumise korral saab taotleda elatise suuruse muutmist. 3.
  60. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
  61. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kummagi lapse elatisenõude 235 eurot ületavas osas rahuldamata, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi tühistatud osas rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. 4.
  62. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei arvestanud maakohus lastele tehtavate kulutuste suurust tuvastades laste reaalseid vajadusi ja senist elatustaset, sh: - maakohus leidis ekslikult, et kütusekulu on 10 eurot lapse kohta, kuigi arvestades keskmist kütusekulu kuus (40 eurot 57 senti), pidanuks kütusekulu olema 13 eurot 52 senti pereliikme kohta; - kuna laste transport autoga on vajalik, leidis maakohus ekslikult, et kulutused liisingule, kasko- ja liikluskindlustusele, remondile ja rehvivahetusele ei ole põhjendatud arvata elatise hulka; - maakohus jättis kommunaalkulude suurust tuvastades arvestamata, et ema on tasaarvestanud osa kommunaalkulusid korterile tehtud kulutustega, seetõttu on tegelik kulu 190 eurot 33 senti kuus, mis teeb 63 eurot 44 senti lapse kohta kuus; 7 2-17-8932 - - - - - - tarbeesemete kulu tuli jagada aasta, mitte kahe aasta peale, sest lisaks maakohtu nimetatud esemetele sisaldab see ka muid tarbeesemeid (tualett- ja majapidamispaber, kodukeemia, rätikud, sööginõud jms), mis teeb kuluks 15 eurot 14 senti lapse kohta kuus; maakohus ei selgitanud, miks ei ole toidukulu 300 eurot pere kohta kuus põhjendatud kulu, ega arvestanud, et hagejad esitasid toidukulude kohta üksnes need tõendid, mis olid säilinud; maakohus ei võtnud tervishoiukulude suurust tuvastades arvesse ema selgitusi, et lapsed põevad tihti ja neil on allergia, ega seda, et kulude kohta esitati tõendid üksnes osaliselt; maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja II eelkoolikulud (12 eurot kuus), sest kostja ei osalenud nende kandmisel (
  63. aasta detsembrist kuni
  64. a maini) ning nüüd võiks nimetatud summa katta hageja II kooliga seotud ettenägematud kulud; maakohus jagas põhjendamatult koolikulud kümne kuu peale, kuigi põhjendatud oli jagada need üheksa kuu peale, mistõttu on koolikulu 22 eurot 14 senti, mitte 19 eurot 92 senti kuus; maakohus leidis põhjendamatult, arvestamata hageja I vanust ja erinevatest huvialadest tulenevaid vajadusi, et tema riiete ja jalanõude kulu on 38 eurot 38 senti kuus, samas kui hageja II kulu on põhjendatud 48 eurot 49 senti ulatuses; maakohus vähendas alusetult hagejate mänguasjakulu, kuigi vanemal on kohustus lapsi arendada; maakohus vähendas alusetult laste reisikulusid ja jättis arvestamata, et tõendatud reis toimus vanemate kooselu ajal; samuti jättis maakohus arvestamata laste ja ema SPA-puhkuse kulud. 4.
  65. Maakohus arvestas kostjalt elatist välja mõistes põhjendamatult asjaolu, et Sotsiaalkindlustusamet on maksnud emale lastetoetusi 100 eurot kuus, kuigi kostja ei olnud palunud seda arvestada. Maakohus tuvastas vääralt ka kostja sissetuleku. Maakohtu järelduse kujunemine ei ole jälgitav ning järeldus ei ole kooskõlas kostja konto väljavõttega. Maakohus pidanuks võtma aluseks kostja
  66. a sissetuleku, s.o 1488 eurot 61 senti kuus. Sellest tulenevalt hindas maakohus vääralt ka pere varasemat elustandardit. Maakohus jättis elatise suurust määrates arvestamata, et kostja elustandard võimaldab teha kulutusi alkoholile ja taksole. Maakohus jättis tuvastamata kostja varalise seisundi ning arvestamata, et kostjale kuuluvad sõiduauto ja kinnisasi. 4.
  67. Maakohus leidis elatist välja mõistes ekslikult, et kostja nõustus kompromissi korras maksma elatist 235 eurot kuus, kuigi kostja pakkus tegelikult 290 eurot lapse kohta kuus. 4.
  68. Maakohtu otsuse resolutsioon pidanuks sisaldama viidet sellele, et elatis ei või olla väiksem kui PKS § 101 lg-s 1 kehtestatud elatise miinimummäär. 4.
  69. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda, mitte jagada võrdselt või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vastustaja seisukoht
  70. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt ei sõiduta ema lapsi kooli, trennidesse ja koju, sest ema töötab ja lapsed liiguvad ühistranspordiga. Maakohus ei pidanud tasaarvestusega arvestama, sest ema 8 2-17-8932 ei olnud sellekohaseid väiteid maakohtule esitanud. Kuna hagejate toidukulu puudutavad väiteid ei olnud tõendatud, ei saanud maakohus nendega arvestada. Kuna maakohus mõistis välja miinimumelatise, on etteheited lastetoetuste arvestamise kohta asjakohatud. Kuna hagejad ei nõudnud elatise suurenemist vastavalt miinimumelatise suurenemisele, ei saanud maakohus ka selliselt elatist välja mõista. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  71. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt edasiulatuvalt väljamõistmata jäänud elatise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi maakohtust suuremas ulatuses. Osas, millega maakohus rahuldas hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
  72. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige kummagi hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse üle. Kolleegium selgitab, et elatise suurus sõltub esmalt sellest, kui suured on lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt Riigikohtu
  73. oktoobri
  74. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seda arvestades hindas maakohus põhjendatult hagejate ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust vanemate sissetulekute ja sellest tingitud elulaadi valguses.
  75. Pooled vaidlevadki apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, kui suured on hagejate vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused erinevate kululiikide lõikes. Hagejad heidavad maakohtule ette seda, et maakohus on põhjendamatult tuvastanud hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused väiksemas mahus, kui hagis märgitud. Seda arvestades kontrollib kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nende kulude osas, mida maakohus vähendas või ei pidanud põhjendatuks, arvestades apellatsioonkaebuses esitatud sisulisi vastuväiteid. 8.
  76. Kolleegiumi hinnangul eksis maakohus kummagi hageja transpordikulu suuruse kindlakstegemisel. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejate sõidutamine üritustele ja perega väljasõidule on vajalik, samuti võib ema soovi korral viia lapsi kooli, kuid asus ekslikult seisukohale, et laste transpordikuluks saab olla üksnes kütusekulu, mitte aga sõiduauto liisingu-, kindlustus- ja remondikulu. Maakohus jättis tähelepanuta, et olukorras, kus sõiduauto kasutamine on osaliselt vajalik ka laste vajaduste rahuldamiseks, saavad lapsed ema liisitud sõiduautoga sõites kasu sõiduauto kasutamisest (kasutuseeliseid) tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes ning laste sõidutamisel saadud kasutuseelist saab arvestada elatise 9 2-17-8932 suuruse määramisel, samuti tagavad kindlustusmaksed lapsele sõiduvõimalused juhul, kui sõidukiga peaks juhtuma õnnetus (vt ka Riigikohtu
  77. oktoobri
  78. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 20, 23). Eelnevat arvestades asus maakohus iseenesest õigesti seisukohale, et laste transpordikulu suurust määrates tuleb arvestada laste tegelikke vajadusi, st seda, kui palju kasutab ema autot laste sõidutamiseks. Samuti leidis maakohus õigesti, et kuna ema kasutab autot peamiselt oma sõitudeks ja vajaduste rahuldamiseks ning üksnes osaliselt laste huvides, siis ei ole põhjendatud jagada transpordikulu ema ja laste vahel võrdselt, vaid lähtuda tuleb sellest, millises proportsioonis on auto laste sõidutamiseks vajalik. Maakohus ei ole aga tuvastanud, millises proportsioonis on auto kasutamine laste vajaduste rahuldamiseks vajalik. Hagejate ema hinnangul tuleks jagada kõik kulud kolmeks, isa hinnangul ei ole aga muu kui kütusekulu laste vajaduste rahuldamiseks üldse vajalik ning arvestades laste vähest transpordivajadust peaks transpordikulu olema 10 eurot. Arvestades vanemate esile toodud asjaolusid (lapsed elavad Jüri alevikus, nende kool ja huviringid asuvad kodu lähedal, lastel on vaja käia vahel Tallinnas ja väljasõitudel) on kolleegiumi hinnangul sõiduauto vajalik eelkõige ema vajaduste rahuldamiseks ning kummagi lapse transpordivajaduse rahuldamiseks üksnes ca 20% ulatuses. Hagejad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kui suur on sõiduauto kasutuseelis, kuid hagejate väitel on pere transpordikulu kokku 317 eurot 4 senti kuus (105 eurot 68 senti pereliikme kohta kuus), sh sõiduauto liisingumakse 126 eurot 5 senti, kasko- ja liikluskindlustus 55 eurot 16 senti ning remondi-, kütuse- ja rehvivahetuse kulud 135 eurot 89 senti (kolme kuu kohta 407 eurot 69 senti). Riigikohus on leidnud, et kui kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt (vt ka Riigikohtu
  79. oktoobri
  80. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 21). Kuna hagejad on toonud esile sõiduauto kasutamist võimaldavad kulud, kuid ei ole tõendanud sõiduauto kasutamisest saadavat varalist eelist, määrab kolleegium kummagi hageja kasutuseelise TsMS § 233 järgi siseveendumuse kohaselt. Arvestades seda, et sõiduauto on kummagi hageja sõidutamiseks vajalik ca 20% ulatuses ning sõiduauto liisingu- , kindlustusja kütusekulu on 221 eurot 78 senti kuus (I kd, tl 22-25, 28-30), loeb kolleegium kummagi hageja kasutuseeliseks 45 eurot kuus. Lisaks saab kasutuseelise määramisel arvestada ka sõiduauto rehvivahetuse kulu 52 eurot (I kd, tl 31), kuid arvestades üldteada asjaolu, et rehve vahetatakse aastas kaks korda, tuleb kulu jagada kuue kuu peale. Kuigi hagejad on esile toonud ka sõiduauto remondikulud, ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud neid kasutuseelise suuruse määramisel täielikult arvestada, sest hagejate ema maksekorralduste alusel (I kd, tl 26-27) ei ole võimalik hinnata, kas ja milleks on need summad kulunud. Siiski on üldteada asjaolu, et sõiduautot tuleb ka hooldada. Seda arvestades loeb kolleegium kokku kummagi hageja sõiduauto kasutamisest saadava varalise eelise suuruseks 50 eurot kuus. 8.
  81. Maakohus eksis kolleegiumi hinnangul ka laste toidukulu suurust määrates. Hagejad tõid esile, et pere toidukulu on ca 300 eurot kuus (ca 100 eurot pereliikme kohta) ja esitasid toidukulude kohta ka tõendeid, kuid mitte kogu ulatuses. Maakohus leidis, et laste toidukulu tuleb määrata kindlaks vastavalt kohtule esitatud tõenditele. Sellest tulenevalt luges maakohus kummagi hageja tõendatud toidukuluks 48 eurot 46 senti kuus. 10 2-17-8932 Kolleegiumi hinnangul juhindus maakohus iseenesest õigesti sellest, et TsMS § 230 lg 1 järgi peavad menetlusosalised tõendama kohtumenetluses nende nõuete aluseks olevaid asjaolusid, kuid jättis arvestamata, et laste toidule tehtavaid mõistlike kulutuste puhul võib kohus piirduda ka põhistatud avaldusega. Kolleegiumi arvates saab kohus lapse toidukulude suurust hinnates juhinduda mh sellest, kui palju kulub keskmiselt lapse toiduvajaduse rahuldamiseks. Statistikaameti andmebaasi andmetel kulus lastega leibkonna igal liikmel
  82. aastal toidule ja alkoholivabale joogile keskmiselt 977 eurot aastas, s.o 81 eurot kuus. Seega saab kolleegiumi hinnangul vähemalt selles ulatuses lugeda ka lapse toidukulutused põhjendatuks ilma, et selle kohta oleks esitatud kohtumenetluses tõendeid. Seda ei muuda asjaolu, et lapsed saavad koolipäevadel ka koolis süüa. Eelnevat arvestades loeb kolleegium kummagi hageja toidukuluks 81 eurot kuus. 8.
  83. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult määranud ka hageja I riiete ja jalanõude kulude suuruse. Hageja I riiete ja jalanõude kulu on hagiavalduse kohaselt 53 eurot 55 senti kuus. Hagejale I ostetud riiete ja jalanõude maksumuse kohta on esitatud kohtule ka tõendid, mille kohaselt kulus nende ostmiseks 428 eurot 40 senti ning see kulu tuleks hagiavalduse kohaselt jagada kaheksa kuu peale. Arvestades asjaolu, et hageja I on kasvueas 12-aastane poiss, kes tegeleb ka mitmete spordialadega, aga ka seda, et nimekirjas ei sisaldu kõik aasta jooksul vajaminevad riided ja jalanõud, on kolleegiumi hinnangul hagis nimetatud suurusjärgus hageja I riide- ja jalanõukulu mõistlik ja põhjendatud. Samuti on see vastavuses hageja II sama liiki kuludega. Sellest tulenevalt loeb kolleegium hageja I põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele 50 eurot kuus (600 eurot aastas). 8.
  84. Muus osas ei ole maakohus hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust määrates eksinud ning on põhjalikult selgitanud, miks tuleb kulutusi lugeda põhjendatuks väiksemas ulatuses. Selles osas nõustub kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu põhjendustega neid kordamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse neile väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist. Maakohus ei eksinud hagejate eluasemekulude (kommunaalkulude) suurust määrates. Hagejad tõid esile, et pere eluasemekulud on kokku 490 eurot 33 senti, millest 300 eurot on üür ja 190 eurot 33 senti kommunaalkulud. Üüri ja kommunaalkulude tasumise kohta esitas hagejate ema oma pangakonto väljavõtte (I kd, tl 194), millelt nähtub küll, et kahe ülekande puhul on kommunaalmaksed tasaarvestatud üüri esemele tehtud kulutustega, kuid ei nähtu tegelikku kommunaalkulude suurust. Lisaks on hageja esitanud Korteriühistu Tammiku 29 arve (I kd, tl 32), millelt nähtub, et
  85. a aprilli eest tuli tasuda 190 eurot 33 senti. Muid korteriühistu arveid ei ole hagejad kohtule esitanud. Seda arvestades võisid hagejate kommunaalkulud olla tegelikkuses maakohtu tuvastatud kuludest suuremad, kuid hagejad ei ole esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et kommunaalkulud on 190 eurot 33 senti kuus. Ainuüksi
  86. aasta aprilli arve alusel ei saa kohus tuvastada, et kommunaalkulude suurus on kokku 190 eurot 33 senti, sest hagejate ema pangakonto väljavõte seda ei kinnita. Esitatud tõendid ei kinnita kommunaalkulude suurust suuremas ulatuses, kui tuvastas maakohus. Seega ei eksinud maakohus kommunaalkulude suurust tuvastades. 11 2-17-8932 Hagejate tarbeesemete kulu puhul arvestas maakohus põhjendatult seda, et tegemist on koduse sisustuse esemetega, mis kestavad kauem kui hagis väidetud. Sh ei olnud hagejad maakohtule esitatud menetlusdokumentides toonud esile, et see kululiik hõlmab ka muid kulutusi, kui hagis ja selle täienduses nimetatud. Seetõttu jätab kolleegium need apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta. Ka tervishoiukulude suurust määrates arvestas maakohus põhjendatult kohtule esitatud tõendeid ning olukorras, kus hagejad ei olnud tõendanud maakohtule oma terviseprobleeme, mille ravimiseks tuleb teha kulutusi, ei saanud ka maakohus määrata kulutusi suuremana. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohus pidanuks arvestama hageja II elatise suurust määrates ka tema eelkoolikulusid. Kuna hageja II käis eelkoolis ajal, mille eest maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise võla, siis on sellega hõlmatud ka hageja II eelkoolis käimise tõttu tekkinud kulud. Apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et nende kulude ulatuses tuleks nüüd määrata hageja II erakorralised koolikulud, ei ole põhjendatud. Samuti on see väide esitatud esimest korda alles apellatsioonimenetluses, mistõttu jätab kolleegium selle tähelepanuta. Maakohus lähtus hagejate reisikulusid määrates põhjendatult sellest, et need peavad olema kooskõlas pere elustandardiga. Iseenesest on õige hagejate väide, et vanemate kooselu ajal võimaldas pere elustandard neil käia Türgis puhkamas, kuid vanemate lahkumineku tõttu on kummagi vanema kulud eraldi eluaseme ja leibkonna tõttu suurenenud ning arvestades vanemate sissetulekute suurust ei piisa nende sissetulekutest enam sedavõrd suurte reisikulude tegemiseks. Ka see, et maakohus jättis käsitlemata lastele võimaldatud SPA-puhkuse kulud, ei tähenda seda, et maakohus oleks lõppjäreldusena vääralt leidnud, et laste põhjendatud reisikulud on 150 eurot aastas. Kolleegiumi hinnangul on see kooskõlas pere elustandardiga. 8.
  87. Eelnevat arvestades muudab ringkonnakohus maakohtu otsust ja loeb hageja I vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude summaks 425 euro 81 sendi asemel 509 eurot 97 senti (425,81+40+32,54+11,62) ning hageja II puhul 410 euro 89 sendi asemel 483 eurot 43 senti (410,89+40+32,54). Seega peab kostja tasuma hageja I ülalpidamiseks alates hagi esitamisest elatist 255 eurot kuus ning hageja II ülapidamiseks 242 eurot kuus.
  88. Kuigi hagejad heidavad apellatsioonkaebuses maakohtule ette ka vanemate varalise seisundi ekslikku tuvastamist ning sellest tulenevalt vanemate varasema elustandardi väära hindamist, ei anna need väited alust maakohtu otsust vanemate varalise seisundi ja elustandardi osas tühistada. Ka selles osas nõustub kolleegium täielikult maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Vastuseks neile apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Iseenesest on õige hagejate väide, et maakohus võinuks arvestada otsust tehes asjaoluga, et emale makstakse lastetoetusi 100 eurot kuus üksnes juhul, kui kostja oleks sellele kohtumenetluses tuginenud. Praegusel juhul ei ole kostja palunud kohtul arvestada asjaolu, et osa laste vajadustest on kaetud lastetoetusega. Samas ei ole aga maakohus ka arvestanud sellega. Maakohus nentis üksnes, et lisaks töötasule laekub ema kontole ka lastetoetus. Samas ei leidnud maakohus, et osa laste tuvastatud vajadustest tuleks lugeda kaetuks lastetoetusega. Maakohus ei eksinud ka kostja keskmise sissetuleku suurust tuvastades. Maakohus arutas pooltega kohtuistungil kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvaid laekumisi ning hindas pangakontol märgitud laekumisi põhjendatult kooskõlas kostja selgitustega. Hageja muud 12 2-17-8932 väited kostja varalise seisundi kohta ei ole asjakohased, sest maakohus ei ole tuvastanud, et kostja ei suudaks maksta lastele maakohtu tuvastatud vajaduste rahuldamiseks elatist. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, millele kulutab kostja oma ülejääva raha, ega sellel, et kostjale kuuluvad kinnisasi ja sõiduauto. Tähtsust ei ole ka sellel, millise suurusega elatist oli kostja nõus kompromissi korras maksma.
  89. Põhjendatud on aga hagejate arusaam, et olukorras, kus maakohus mõistis hagejate kasuks välja miinimumelatise, pidanuks maakohus märkima kohtuotsuse resolutsiooni, et elatis ei või olla väiksem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Iseenesest on õige kostja vastuväide, et hagejad ei ole sellist taotlust maakohtule esitanud. Samas ei soovinudki hagejad saada miinimumelatist. Hagejad soovisid saada elatist 491 eurot ja 485 eurot kuus, mis oli miinimumelatisest oluliselt suurem ning mille puhul ei pidanudki hagejad kaaluma sellise taotluse esitamist. Lisaks taotlesid hagejad hagis elatise automaatset suurenemist (30 euro võrra aastas). Kuna maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et hagejate kasuks välja mõistetav elatis ei või olla väiksem kui elatise miinimummäär, pidanuks maakohus mõistma kostjalt hagejate kasuks ka kohtuotsuse resolutsioonis välja elatise selliselt, et see ei ole väiksem kui elatise miinimummäär. Kuigi ringkonnakohus suurendab mõnevõrra alates hagi esitamisest kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suurust, on elatise miinimummäär tänaseks tõusnud ning praeguse otsuste tegemise ajal osutuks elatis juba väiksemaks elatise miinimummäärast. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kostjalt hagejate kasuks alates hagi esitamisest välja elatise vastavalt 255 eurot ja 242 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär.
  90. Neil põhjendustel rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse osaliselt ja rahuldab hagi maakohtust mõnevõrra suuremas ulatuses. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, ei anna see alust muuta TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendatult menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda. Arvestades seda, et kumbki pool ei ole kohtumenetluses tasunud riigilõivu ja mõlemal on kohtumenetluses lepinguline esindaja, aga ka seda, et hagi rahuldatakse ligikaudu pooles ulatuses, on mõistlik ja õiglane, kui kumbki pool kannab oma kulud ise. Sama kehtib ka apellatsioonimenetluse kulude kohta.
  91. Kuna kolleegium muudab osaliselt maakohtu otsust, tuleb ringkonnakohtu otsuses märkida TsMS § 645 lg 2² järgi kohtuotsuse terviklik resolutsioon. Ringkonnakohus muudab mõnevõrra maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust ka osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsust ei tühista, muutmata seejuures otsuse sisu. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.