Obsah (6)

§ 4§ 158§ 121§ 19§ 32§ 48

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2045 Määruse kuupäev 4. september 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.K., M.S:, S.G., O.A.i, A.A., E. K., D. K., V. V., P. N., R. M.

) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebajad on vaidlustanud justiitsministri määruse ehk õigustloova akti. Isik saab halduskohtule esitatavas kaebuses taotleda seda, et kohus kontrollib õigustloova akti vastavust põhiseadusele ja vastuolu korral jätab selle kohaldamata (

§ 158lg 4).

Sellele järgneb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ette nähtud menetlus Riigikohtus. See tähendab, et vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja kohtul tuleb kaebus tagastada. 5.

§ 121

lg 3 sätestab, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib saavutada õigust vanglas suitsetada, siis tuleb tal esitada kohtule kaebus Viru Vangla kodukorra suitsetamist takistavate sätete tühistamise ja suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks kohustamise nõudes. Sellise kaebuse esitamiseks tuleb kaebajal esmalt läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ehk esitada vaie Viru Vanglale. Kohtule kaebuse esitamise õigus tekib kaebajal pärast seda, kui vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vaide esitamise tähtaeg kodukorra suitsetamist takistavate sätete kehtetuks tunnistamise nõudes on 30 päeva suitsetamise keelu mõju ilmnemisest kaebajale ning vaides tuleb kaebajal põhjendada, miks on vaie tema hinnangul esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja hinnangul tekitas Viru Vanglas kehtiv suitsetamise keeld talle kahju ja ta soovib saavutada kahju hüvitamist, siis tuleb tal esitada kohtule kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. VangS § 11 lg 8 näeb ka sellele nõudele ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus Viru Vanglale. Kui vangla tagastab kaebaja taotluse õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, siis on kaebajal õigus esitada hüvitamiskaebus kohtule. 6.

§ 19lg 1 sätestatud juhtudel võivad mitu kaebajat esitada ühise kaebuse.

Sel juhul võib üks kaebaja olla

§ 32lg 1 p 6 alusel teise kaebaja esindajaks halduskohtumenetluses.

2 Isiku subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse kaebuse esitamisel on harva põhjendatud ühise kaebuse esitamine. Iga isik saab tugineda tema enda õiguste rikkumisele. Asjaolud, millele isik tugineb, on iga kaebaja puhul alati mõnevõrra erinevad. See tähendab, et asjaolude kirjeldamine ja hindamine ning õigusnormide kohaldamine erinevate kaebajate suhtes ühe kohtuasja raames reeglina ei lihtsusta ega ei kiirenda asja lahendamist, vaid vastupidi muudab selle aeganõudvamaks ja keerukamaks. Näiteks suitsetamise keelu vaidlustamisel peab iga kaebaja ise kirjeldama, millised mõjud olid suitsetamise keelul konkreetselt temale ja kuidas kahjustas see keeld tema õigusi, igal kaebajal tuleb välja tuua, kuidas on ta läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, riigilõivust vabastamise taotlemisel peab iga kaebaja andma andmed oma varaliste õiguste ja kohustuste kohta jne. Kui kaebajad otsustavad uuesti kohtusse pöörduda, siis tuleb neil kohtu hinnangul igaühel esitada eraldi kaebus. Kui kaebajad esitavad ühise kaebuse, siis on kohtul

§ 48lg 2 alusel õigus kaebused eraldada.

Sel juhul langeb ära ka ühe kaebaja õigus olla teiste esindajaks. 7. Kaebuse tagastamise tõttu ei lahenda kohus taotlust vabastada kaebajad riigilõivu tasumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3