Tsiviilasi nr: 2-17-101379 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2018, Tallinn T

§ 657

lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada väljamõistetud viivise suuruse, menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavate menetluskulude summa osas. Põhivõla väljamõistmise osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. 20. Antud tsiviilasja menetles kohus lihtmenetluse korras, tehes seda kooskõlas

§ 405sätetega.

Maakohus on leidnud õigesti, et kostja kohustus tasuda vahendatud ja osutatud teenuste eest hagejale tulenes võla tekkimise ajal kehtinud KOS § 13 lg-test 1 ja 2 koosmõjus KOS § 22 lg-ga 2. Põhivõla väljamõistmise osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja ei korda (

§ 654lg 6).

1. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on Kuressaares Rootsi 8a asuva korterelamu valitseja ja kostja omas seal korteriomandit, mis praeguseks on kohtutäituri poolt müüdud. Ebaõige on kaebuse väide, et kostja kohustus tasuda hagejale tulenes pooltevahelisest lepingust nr
2. Hageja hagiavalduses lepingule ei ole tuginenud. Samuti kinnitas kostja, et ta on lepingu lõpetamisest hagejale teatanud. Hageja esitas kostja vastu nõude perioodil 01.01.2014 kuni 31.12.2016 vahendatud teenuste (üldelekter ja –vesi, biojäätmed ja kindlustus) eest ning korteriomanike poolt kinnitatud majanduskava järgsete maksete (hooldustasu ja remondifond) tasumiseks. Kostja ei eitanud, et talle esitati arved teenuste eest tasumiseks. Vahendatud kommunaalteenuste eest tuli tasuda vastavalt tegelikele kuludele. Kostja vastuväited, selle kohta, et ta ei kasutanud korteriomandit, ei anna alust keelduda tasumast hageja poolt nõutud võlga. Hageja ei ole kostjalt nõudnud kulude, mis tavapäraselt kaasnevad eluruumi kasutamisega (elekter, vesi jms), hüvitamist. Seda, et nõude kostja vastu perioodi eest alates 01.01.2014 oleks hageja loovutanud inkassofirmale, tuvastatud asjaoludest ja esitatud tõenditest järeldada ei saa. Kostja väidetele puutuvalt AS Starmani tegevusesse elamus Rootsi tn 8 on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud ja kostja ei ole esitanud maakohtus ega apellatsioonkaebuses väiteid, millest saaks järeldada, et tal oleks tulnud katta AS Starman elektrikulu.
3. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja viivise nõude KÜS § 7 lg 4 järgi, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna hageja on korteriomanike poolt nimetatud valitseja, siis ei ole temal õigust nõuda viivist KÜS § § 7 lg 4 järgi, vaid VÕS § 113 lg 1 alusel. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada väljamõistetava viivise summa osas. Hageja tõi esile, et ta nõuab viivist tasumise 5

§ 163lg 1 järgi 81% kostja 19% hageja kanda.

25.

§ 138

lg 1 järgi on menetluskulu riigilõiv ja § 144 p 1 menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

1. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud hageja maakohtu menetluskulu 890,50 eurot, millest 275 eurot oli riigilõiv ja 615,50 eurot õigusabi kulu.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonimenetluse õigusabikulu 187,50 eurot. Hagejat esindas apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Eve Grass, kelle poolt osutatud teenuse tunnihind oli 75 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane. Ajakulu koos istungiga oli 2,5 tundi, millest 1 tund oli istungiks ja ettevalmistamiseks ja ülejäänud apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Kolleegium peab ajakulu põhjendatuks ja tunnihind ei ületa tavapärast. Hüvitamisele kuulub 187,50 eurot.
3. Kokku on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kahes kohtuastmes 1078 eurot, millest 81% on 873,18 eurot.
4. Kostja menetluskulude nimekirja maa- ega ringkonnakohtus ei esitanud.
5. Ringkonnakohus vabastas 17.05.2018 määrusega kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 225 eurot tasumisest.

§ 190

lg-te 2 ja 5 järgi tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega mõista kostjalt riigi tuludesse 182,25 eurot ja hagejalt 42,75 eurot. 31. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Maakohus rahuldas taotluse 12.05.2017 määrusega ja keelas kohtutäituril kostja korteriomandi enampakkumisel saadud müügihinnast allesjäänud summa 2684 euro ulatuses üleandmise kostjale. Maakohus hagi tagamisega seonduvat vaidlustatud kohtuotsuses ei käsitlenud (

§ 442lg 5).

Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta tagama kohtuotsuse täitmist, kuid muuta tuleb summat, millises osas on tagamine põhjendatud. Arvestades eelnevalt tuvastatud hagi rahuldamise ulatust ja väljamõistetavate menetluskulude suurust, tuleb kohtutäituril keelata 2207,07 euro (1196,06+137,83+873,18) väljamaksmine kostjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7