← Eesti

3-18-2037/24

Obsah (4)§ 62§ 158§ 268§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-2037 Haldusasi Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Os

) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. S Silmarõõm OÜ on esitanud taotluse pakkujatelt või hankijalt tõendite välja nõudmiseks, millest nähtuks dr Ž. poolt 2017. aastal käsitletud ravijuhtude arv. Pakkujad on esitanud taotluse arstiga G.K sõlmitud töölepingute asja juurde võtmiseks. 19. Jätan mõlemad taotlused rahuldamata.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. 19.

  1. S Silmarõõm OÜ taotlusest nähtuvalt on dr Ž. poolt
  2. aastal käsitletud ravijuhtude arvu tõendavad dokumendid olulised seonduvalt võimekusega osutada raviteenust pakkumustes näidatud ulatuses. Kuivõrd nimetatud küsimus ei ole asja lahendamisel asjakohane käesoleva otsuse punktis 26 toodud põhjendustel, ei oma need tõendid asja lahendamisel tähtsust ja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. 19.
  3. Tulenevalt

§ 158

lõikest 2 hindab kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seetõttu saab hankija tegevust pakkumuste vastavuse kontrollimisel, samuti Otsuse nr 452 õiguspärasust hinnata nende tõendite ja dokumentide pinnalt, mis olid olemas hiljemalt Otsuse nr 452 tegemise aja seisuga. Hilisemalt sõlmitud töölepingud ei oma seega käesoleva asja lahendamisel tähendust ja need tuleb pakkujatele tagastada. Kohtu seisukohad vaidlusaluste küsimuste osas

  1. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebused on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Kohtule esitatud kaebustes taotlevad pakkujad VAKO otsuse tühistamist osas, milles VAKO otsustas rahuldada S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr 452 punkti 1, pakkujate pakkumuste vastavaks tunnistamise osas, ja punkti 3, millega tunnistati pakkujate pakkumused edukaks.
  3. Selguse huvides toon siinkohal veelkord välja hankija dokumendid4, millest tuleb asja lahendamisel juhinduda: 22.
  4. Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 „Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohad ja mahtude kinnitamine” (Otsus 297); 22.
  5. Otsuse 297 lisa 3 „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega” (Kord); 4 Dokumendid on avaldatud riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/722432/documents?group=B 7

(10)3-18-2037 22.
  1. Otsuse 297 lisa 6 „Pakkumuse vorm ambulatoorses arstiabis“ (Lisa 6); 22.
  2. Otsuse 297 lisa 9 „Ravi rahastamise lepingu miinimummahud ja nende arvestus“ (Lisa 9);
  3. Lisas 6, millega hankija kehtestas pakkumuste vormi, oli nõue, et pakkuja märgiks ära teenuse osutamise kohas pakutava teenuse osutamisega seotud tervishoiutöötajad (Lisa 6 p 2). Seejuures, juhul kui pakkumuses nimetatud tervishoiutöötaja ei ole märgitud teenuse osutaja tegevusloal, tuli pakkumusele lisada selle tervishoiutöötaja kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.
  4. Nõusoleku esitamata jätmise korral ei saanud esitatud tervishoiutöötajat arvestada (Lisa 6 lõpuosas toodud märkuste p 1).
  5. Pakkujad esitasid koos oma pakkumustega arsti G.K kirjaliku nõusoleku, mis sisaldas kinnitust, et G.K nõustub alates 01.10.2018 asuma tööle oftalmoloogia teenuse osutamiseks tegevuskohal Aasa 4, Narva. Nõusolekus ei olnud märgitud tööandja nime, vaid üksnes tegevuskoha aadress.
  6. Nõustun siinkohal pakkujate ja hankija seisukohtadega, et pelgalt asjaolust, et nõusolek ei sisaldanud tööandja nime, ei saa järeldada, et nõusolek ei vasta hankedokumentidele. 25.
  7. Asja materjalide juures olevas G.K nõusolekus on märgitud nõusoleku andnud arsti nimi; tema tervishoiutöötjate registri kood; kuupäev, millest alates ta nõustub tööle asuma; teenus, mida ta osutab (oftalmoloogia) ning tegevuskoha aadress. Nõusolek oli lisatud pakkumustele, milles oli tervishoiuteenuse osutajana märgitud mh G.K. 25.
  8. Seega, kui vaadelda esitatud nõusolekut koos pakkumusega, on mõistlik eeldada, et G.K poolt on antud kirjalik nõusolek asuda tööle just nende pakkujate juures, kelle pakkumusele nõusolek oli lisatud. Seda enam, et pakkujad, kellele G.K nõusoleku andis, tegutsesid ka pakkumuste esitamise hetkel nõusolekus viidatud tegevusaadressil Aasa 4, Narva. Hankija jaoks oli nõusolek arusaadav ning seega ei saa hankijale ette heita Korra p 6.1 rikkumist. 25.
  9. Korra p 6.2 näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja pakkuja ei esita tähtajaks nõutud selgitust või kui pakkuja selgituste põhjal ei ole üheselt võimalik hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Seega, isegi juhul kui hankijal oleks nõusoleku pinnalt tekkinud küsimus sellest, millist tööandjat nõusolekus on silmas peetud, ei tähendaks see ilmtingimata pakkumuste tagasilükkamist. Hankijal oleks sel juhul olnud võimalik paluda pakkujatel nõusolekut täpsustada Lisa p 6.2 alusel. 25.
  10. Korra p 6.3 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Tööandja nime märkimata jätmine ei ole minu hinnangul selline sisuline kõrvalekalle, mis tingiks pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Seda iseäranis olukorras, kus hankija ei olnud kehtestanud nõusoleku vormi ning nõusoleku ja pakkumuse sisus ei ole vastuolusid. Seega saab pakkumused lugeda vastavaks ka korra p-st 6.3 juhindudes.
  11. Jätan tähelepanuta menetlusosaliste seisukohad seonduvalt Korra punkt 8 rakendamisega ning sellest tulenevalt ka pakkujate võimekusega osutada raviteenust pakkumustes näidatud ulatuses. Need asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Vaidlustatud VAKO otsustest5 nähtuvalt rahuldas VAKO esitatud vaidlustused üksnes põhjendusel, et pakkujate poolt esitatud pakkumused ei olnud nõuetekohased ja hankija jättis pakkumuste vastavuse kontrollimata. Täiendavalt viitas VAKO küll võimalusele esitada vaidlustus ka Korra p 8 rakendamisega seonduvalt, kuid samas ei nähtu VAKO otsusest, et Korra p 8 rakendamata jätmine oleks vaidlustuste rahuldamise aluseks ning et VAKO oleks selles osas sisulise seisukoha võtnud. Seda ei saanud VAKO tulenevalt RHS § 190 lg-st 3 tulenevalt ka teha, sest vaidlustustes ei käsitletud Korra p-i 8 rakendamata jätmisega seonduvaid küsimusi. 5 VAKO otsuse nr 203-18-194960 p 9.3 ning otsuse nr 206-18-194960 p 12.2 8
(10)3-18-2037
  1. S Silmarõõm OÜ ning SA Albinea ei ole VAKO otsuseid vaidlustanud. Samas on nad kohtumenetluse käigus rõhutanud, et jäävad kõigi VAKO-le esitatud vaidlustustes toodud põhistuste ja taotluste juurde. Leian, et ka vaidlustuste muud põhjendused (pakkujate omavaheline seotus, pakkujate võimekus ja sellest tulenevalt väidetav valeandmete esitamine pakkumuses kui pakkumuste kõrvaldamise alus) ei anna alust pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste tühistamiseks (Otsuse 452 punktid 1 ja 3). Nõustun siinkohal VAKO otsuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt pean vajalikuks märkida järgmist. 27.
  2. Asjaolu, et pakkujad olid seotud ettevõtjad, ei ole iseenesest hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks. Hankedokumendid ei välista seotud ettevõtjate osalemist hankes ning selline piirang ei oleks mingil määral ka põhjendatud. Küll aga on Korra p 4.3 kohaselt hankijal õigus pakkuja RHS lg 4 p-i 5 alusel hankemenetlusest kõrvaldada konkurentsi kahjustava kokkuleppe tõttu. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et pakkujate puhul sellisele kokkuleppele viitavaid asjaolusid esineks. 27.
  3. Samuti ei ole hankest kõrvaldamise aluseks asjaolu, et pakkujad nimetasid pakkumuses samu arste või et nende arstide väidetav töökoormus ei võimalda neil tegelikult sellises mahus teenust osutada. Hanke alusdokumentidest ei tulene sellesisulist kõrvaldamise alust. Selleks ei ole ka sisulist vajadust, sest hankeleping sõlmitakse juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutajaga ning lepingus ei lepita kokku, et teenust osutavad konkreetsed arstid. Sellist kokkulepet ei saagi sõlmida, sest hankelepinguga ei saa kohustada konkreetseid tervishoiutöötajaid just selle juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutaja juures töötama. Lepinguga võtab juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutaja endale kohustuse teenindada teatud konkreetse arvu ravijuhtusid aastas ning see, kui palju tervishoiutöötajaid ja keda täpselt ta selleks tööle võtab, on konkreetse teenuse osutaja otsustada. Lisaks tuleb märkida, et üksnes pakkumuses nimetatud arstide töökoormusest ei saa teha järeldust, et pakkujal puudub teenuse osutamise võimekus pakkumuses toodud mahus teenust osutada, sest osa tööst ravijuhtude täitmisel tehakse ära meditsiinilise õe poolt iseseisvalt.
  4. S Silmarõõm OÜ on esitanud täiendavalt vastuväited seoses liisuheitmise korraldamisega, leides, et liisuheitmist ei saanud läbi viia, sest hankedokumentides ei ole ette nähtud liisuheitmise korda ega tingimusi. S Silmarõõm OÜ on seisukohal, et kuna hankedokumentides ei olnud sätestatud liisuheitmise korda, ei saanud S Silmarõõm OÜ selle korraga arvestada ega vajadusel vaidlustada. 28.1.

§ 268

lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et S Silmarõõm OÜ ei ole hankedokumente vaidlustanud ja nende vaidlustamise tähtaeg on möödas. Hankedokumendid on eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 189 lg 2) ning neid ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega. 28.

  1. Kuni hankedokumendid kehtivad, on neis toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale. Seega ei saa S Silmarõõm OÜ käesoleval hetkel tugineda hankedokumentide õigusvastasusele.
  2. Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebused tuleb rahuldada ning VAKO otsused tuleb tühistada käesolevas asjas kaebuse esitanud pakkujaid puudutavas osas. Menetluskulud 30.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas olukorras, kus menetlus algas S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea poolt vaidlustuse esitamisega, on S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea käsitletavad kaebajatena, kelle kahjuks on otsus tehtud. Osaühing ALMEDA KLIINIK ja Osaühing Estmedica Kliinik on käsitletavad vastustaja poolel menetluses osalenud isikutena, kelle kasuks on otsus tehtud. 31. Osaühing ALMEDA KLIINIK ja Osaühing Estmedica Kliinik on esitanud taotluse mõista S Silmarõõm OÜ-lt ja SA-lt Albinea välja menetluskulud kokku 4 480 eurot. Menetluskulud 9

(10)3-18-2037 jagunevad mõlema isiku vahel võrdselt. Ühe isiku menetluskulu on seega 2 240 eurot ja see koosneb järgmisest: riigilõiv 1280 eurot ning lepingulise esindaja tasu õigusabi eest 960 eurot (koos käibemaksuga). 31.
  1. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et õigusabi osutamine on seisnenud materjalidega tutvumises, analüüsimises ja kaebuste ettevalmistamises. Kokku on kohtule esitatud 4 kaebust, mis on liidetud ühte menetlusse. Iga kaebusega seonduvalt on õigusabiteenusele kulunud 4 töötundi, kokku 16 töötundi (4x4). Ühe töötunni tasu on 120 eurot (koos käibemaksuga). Minu hinnangul on haldusasja mahtu, keerukust ning kaebuste sisu kattuvust arvestades põhjendatud välja mõista õigusabikulu kokku 10 töötunni ulatuses ehk 1200 eurot (kummagi kasuks 5 töötunni ulatuses ehk 600 eurot). Välja mõistmisele kuulub ka tasutud riigilõiv kokku summas 2560 eurot (2x1280). 31.
  2. Seega kuulub solidaarselt S Silmarõõm OÜ-lt ja SA-lt Albinea välja mõistmisele menetluskulu Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik kasuks kokku 3 760 eurot (1200+2560), mis jaguneb võrdselt mõlema isiku vahel (kummagi kasuks 1880 eurot). Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.