Obsah (6)

§ 76§ 75§ 751§ 78§ 184§ 5

1-16-5820 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-5820 (15221000131) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljub

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Andrei Jelin tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.07.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 25.01.2022 ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel 14 (neljateistkümnel) kuul järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 1-16-5820 Kohaldada Andrei Jelini suhtes käitumiskontrolli ajaks

75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajat eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Andrei Jelinile elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Andrei Jelini vangistusest vabastamisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 22.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Jelini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.07.2016 otsusega tunnistati Andrei Jelin süüdi

§ 184lg 2 p 1,2 järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat.

Andrei Jelinile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestati alates Andrei Jelini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 25.01.

2. Kinnipidamisasutuses Andrei Jelini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on ta kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht võib seisneda füüsilise vägivalla kasutamises, turvalise liikluse ja rahvatervise ohustamises ning on tõenäolisem, kui isik soovib suuremat rahalist tulu ja jätkuvalt suhtleb kriminaalse taustaga isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
3. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Andrei Jelini tingimisi enne tähtaega vabastamist määrata süüdimõistetule katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 25.01.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll tähtajaga 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andrei Jelinile järgmised

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 7, 9 kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsida endale töökoht kohtu määratud tähtajaks - vormistada 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist ennast Töötukassas töötuks või asuda 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest 2 1-16-5820 vabanemist lepingulisele tööle, olla katseaja lõpuni lepingulise tööga hõivatud; - mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega- mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased); alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub oma kirjalikus 22.01.2019 arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Andrei Jelini ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Andrei Jelini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise elektroonilise valve alla küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. Andrei Jelin taotles 14.02.2019 kohtuistungil kohtult tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist ja teatas, et on nõus elektroonilise järelevalvega ning ka kriminaalhooldaja arvamusega.
3. Süüdimõistetu kaitsja Indrek Põder tõi 14.02.2019 toiminud kohtuistungil välja, et Andrei Jelin on täitnud individuaalkavas seatud eesmärgid. Süüdimõistetu osaleb alates 01.03.2017 majandustöödel olles üks väheseid, kes sellest osakonnast töötab. Kinnipidamisasutuses viibimine on avaldanud Andrei Jelinile positiivset mõju ning tema puhul on täidetud kõik eeldused, et ta ei pane toime uusi kuritegusid. Süüdimõistetut lubanud majanduslikult toetada nii ema kui ka endine elukaaslane. Andrei Jelinil on vabaduses olemas töökoht ja raha vabanemisfondis ning ka isiklikul arvel. Samuti olemas kindel elukoht. Viru Vangla on lubamatult iseloomustuses kasutanud varasemaid karistusi, mis arhiveeritud. Käesolevaks ajaks kantud karistus on piisav, et mõjutada süüdimõistetut saama seaduskuulekaks. Asjaolu, et kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud näitab, et süüdimõistetu ei ole ohtlik, kuna ei pakuta maksimaalset aega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja ühe tema kaitsjatest, leiab, et Andrei Jelini saab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 10. Käesolevaks ajaks on A. Jelin temale mõistetud karistusajast, s.o 6 aastast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et A. Jelini avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanikud on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib 3 1-16-5820 süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 12.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Jelinil ei ole. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 65 lg-st 5 distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Seega on A. Jelin käitunud kinnipidamisasutuses enam kui ühe aasta selliselt, et põhjust ei ole olnud tema karistamiseks distsiplinaarkorras.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks A. Jelini käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja ka see, et ta osaleb vangla majandustöödel alates 01.03.
3. Kohtul ei ole alust kahelda süüdimõistetu poolt välja toodus, mille kohaselt enamik selle osakonna kinnipeetavaid, kus ta karistust kannab, keelduvad lihttööst ning eelistavad sellele kartseris aja veetmist. Samas töötegemise harjumuse kinnistamine ja pakutud tööga mittepirtsutamine on kohtu hinnangul ka üheks selliseks asjaoluks, mis aitab kinnipidamisasutusest vabanemisel püsida õigel rajal.
4. Seda, et süüdimõistetu ei ole kinnipidamisasutuses lihtsalt karistust kandnud, vaid on sellele lisaks ka tegelenud enda arendamisega tõendab kohtule esitatud tunnistus nr 9-4/377, mille kohaselt on A. Jelin läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ajavahemikul 19.04.201731.05.
5. Programmis käsitleti järgmiseid teemasid: motivatsiooni tugevdamine, sõltuvuse kahjud ja kasud, seosed sõltuvusainete tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahel, 4 1-16-5820 enesekontrollitreening, sõltuvuse ja sotsiaalse survega toimetulek, tagasilöökide ära hoidmine ja nendega toimetulek. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt eeltoodud programmi läbimisel avaldas A. Jelin enesekeskseid seisukohti sõnaohtralt. Esmatähtsaks pidas materiaalset toimetulekut ning vastavalt arukat tegutsemist. Nimetatu osutab kohtu hinnangul sellele, et süüdimõistetu on valmis pingutama majanduslikult hakkamasaamiseks ning kohtul puudub alus arvata, et A. Jelin peab arukaks ebaseaduslikku tegutsemist materiaalseks toimetulekuks, kuna tal on kogemus olemas, mis sellise tegevusega võib lisaks vangistusele kaasneda. Nimelt nähtuvalt Harju Maakohtu 20.07.2016 otsusest konfiskeeriti talt ka kaks mootorsõidukit.
6. Viru Vangla iseloomustusest nähtub ka see, et 2017.a ja
7. a vesteldud kinnipeetavaga suhtlusringkonna mõjust käitumisele ja mõjule elukäigu kujunemisel. Kohus tahab uskuda, et ka need vestlused ei ole läinud tühja ning süüdimõistetul on olnud aega analüüsida räägitut ja teha vajalikud järeldused.
8. Kohtule kaitsja poolt esitatud dokumendist A. Jelini terviseseisundi kohta nähtub, et 15.02.2018 ei ole A. Jelin käitunud raviarsti M. U vastuvõtul kõige eeskujulikumalt. Nimelt tuli ta vastuvõtule pretensioonidega ja sõimuga ning oli anamneesi kohaselt koguni valmis arsti ära sööma. Ta oli rahulolematu, et midagi ei teha, ühtegi operatsiooni ei teha. Kohus näeb kohtule esitatud tõenditest A. Jelini terviseseisundi kohta, et juba
9. a mais esinesid tal mõlema alajäseme veenilaiendid ja juba siis oli juttu operatsioonile minekust. Seega kohus leiab, et eeltoodud lugupidamatu käitumine raviarsti suhtes, mis on kindlasti taunitav ja kahetsusväärne, on tõenäoliselt selgitatav süüdimõistetu terviseprobleemiga, mida kinnitab tema ravilugu, kust nähtub, et tal tuli pikema perioodi vältel kannatada jalgadega seotud valu.
10. Seoses süüdimõistetu terviseprobleemidega peab kohus vajalikuks välja tuua, et nimetatu ei ole asjaoluks, mille alusel peaks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastama. Tulenevalt VangS § 52 lg-st 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega vaeguste esinemisel tuleb süüdimõistetul pöörduda meditsiinosakonda, mida ta on ka teinud nähtuvalt kohtule esitatud haigusjuhtudest.
11. Viru Vangla 26.06.2018 vastusest selgitustaotlusele nähtub, et kriminaalasjas nr 17922700098 on A. Jelin tunnistajaks ning seega ei ole ka selle kriminaalasjaga seoses põhjendatud süüdimõistetule mingite etteheidete tegemine.
12. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et süüdimõistetu käitumisele vangistuses olles ei saa teha mingeid suuri etteheiteid, kuna mittekehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole kohtul võimalik arvestada. Arvestades seda, et kinnipeetu on vähemalt ühe aasta jooksul allunud vanglas kehtivatele reeglitele annab see aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärki ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Seega on alust asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine vangistuses olles räägib tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse kasuks. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
13. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Jelin elama asuda aadressile XXX. A. Jelin elas enne kinnipidamist koos nüüdseks endise elukaaslase I D XXX. Vabanedes on võimalik elama asuda samale aadressile. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis on kinnipeetava ema S J ja I D kaasomand. Käesoleval ajal elab XXX 5 1-16-5820 aadressil I D koos enda kaheksa kuu vanuse tütrega. Nii I D kui S J andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks XXX.
14. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et tema ema S J on vabanemisel valmis Andrei Jelinit igakülgselt aitama, kuna ta on ise tegev äris, täpsemalt just kaubanduses ja võimalused abistamiseks on olemas. Samuti nähtub iseloomustusest, et A. Jelinil on vabanemisfondis rohkem vahendeid (1620 eurot) kui K-Raha andmetel täitmata nõudeid (1030, 95 eurot).
15. A. Jelini ennetähtaegselt vangistusest vabanemisel on talle tagatud ka töökoha olemasolu G OÜ-s ning välistatud ei ole ka see, et lisaks ollakse valmis teda tööle võtma L OÜ-sse.
16. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kinnipeetava iseloomustuses toodud andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on A. Jelin vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht, töökoht ning ka toetav perekond. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tema suhtlusringkonnas nii seaduskuulekaid kui kriminaalse taustaga tuttavaid. See näitab kohtu hinnangul seda, et A. Jelin ei ole seaduskuulekuse koha pealt lootusetu juhtum ning õigeid valikuid suhtlusringkonna osas tehes on ta võimeline elama seaduskuulekalt. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
17. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
18. A. Jelini iseloomustus näitab, et ta on omandanud keskerihariduse:
19. klassi lõpetas Haabersti Venegümnaasiumis, 10.-11.klassi Keila Ühisgümnaasiumis (kinnipidamise ajal) ning vabanedes lõpetas kooli Täiskasvanute Gümnaasiumis. Eriala omandanud ei ole. Ta valdab eesti keelt B2-tasemel. Kohtuistungil veendus kohus selles, et A. Jelini riigikeele oskus võimaldab tal vabalt suhelda eesti keeles.
20. Karistusregistri andmetel on A. Jelinil üks kehtiv kriminaalkaristus ja mitmed kehtivad väärteokaristused. Kohus peab oluliseks välja tuua, et hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Seega jätab kohus A. Jelini võimaliku varasema karistatuse tähelepanuta Viru Vangla taotluse lahendamisel.

1. Eluliselt usutav on see, et kuritegeliku ühenduse liikmete puhul on suurem tõenäosus, et vangistusest vabanedes kaasatakse nad uuesti kuritegude toimepanemisse. A. Jelinit ei ole süüdi mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Viru Vangla vastusest 03.07.2017 nr 610/18743-2 nähtub, et kinnipidamisasutus möönab, et tõepoolest on A. Jelinile ITK-sse märgitud kuritegelikku ühendusse kuulumine ning selgitatud, et järgmise ITK koostamisel vangla arvestab kinnipeetava tähelepanekuga ning eemaldab sellekohase info. Arvestades seda, milles A. Jelin Harju Maakohtu 20.07.2016 otsusega süüdi mõisteti, siis on ilmselge, et tegemist oli grupis toimepandud kuriteoga, mis väljus ka Eesti Vabariigi piirest ning sellisesse raskesse rahvatervisevastase kuriteo toimepanemisse oli kaasatud suurem ring isikuid. Nimetatu kindlasti ei räägi selle kasuks, et mingit ohtu ei esine selles, et A. Jelin võib jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist. Ka kohtupraktika näitab seda, et narkokuritegude puhul on oht samalaadsete uute kuritegude toimepanemiseks suur. Samas on A. Jelinil ainult üks kehtiv kriminaalkaristus ning kõik eelpool toodud muud tingimused räägivad kohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega, kuna asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Kohus 6 1-16-5820 leiab, et jättes käesoleval juhul A. Jelini ennetähtaegselt vabastamata on kohtul võimalik tugineda ainult toimepandud kuriteo raskusele. Nimelt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et A. Jelin kuuluks mõnda kuritegelikku ühendusse, mille tegevliikme staatuse ta suure tõenäosusega vabaduses olles taastab ja seega oleks seetõttu alust pidada teda kõrgohtlikuks.
2. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks A. Jelini tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. A. Jelini ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et A. Jelin on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et A. Jelini puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase, äraelamist võimaldav sissetulek), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Arvestades ka läbitud sotisaalprogrammi ja psühholoogilisi nõustamisi, siis ka need peaks suurendama seda tõenäosust, et A. Jelin ei naase kuritegeliku eluviisi juurde. Teda on vabaduses ootamas ka alaealine laps, kelle puhul lasub süüdimõistetul kohustus olla positiivseks eeskujuks ning ka nimetatu peaks aitama kaasa sellele, et A. Jelin suudab vabaduses olles elada seaduskuulekalt.
3. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata A. Jelini püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. A. Jelini suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning kuueks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet.
4. Kohus leiab, et A. Jelinile tuleb määrata katseajaks lisaks 14 kuu pikkusele käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele ka järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi,

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajat eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. A. Jelini teatas, et on valmis eeltoodud kohustusi täitma ning need ei ole talle liialt koormavad. 33. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Andrei Jelini karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2,21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 7