← Eesti

2-18-6211/70

Obsah (7)§ 667§ 657§ 477§ 9§ 171§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-6211

§ 667lg 2 alusel maakohtu määruse ning teeb ise uue määruse.

Muus osas on Harju Maakohtu 18. oktoobri 2018 määrus seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus jätab määruse

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

  1. Lapse ema on taotlenud ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhooldusõiguse saamist. Harju Maakohtu
  2. septembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9943 on emale määratud ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, haridus- ja tervishoiuküsimustes. Kolleegium märgib selguse huvides, et ema avaldus hõlmab praeguses asjas nii isiku- kui ka varahooldust, sest varasemalt on emale määratud osaline lapse isikuhooldus lapse viibimiskoha, haridus- ja tervishoiuküsimustes. Ülejäänud osas säilis vanemate ühine hooldusõigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja emale ainuhooldusõiguse andmine ei ole põhjendatud ning ema sellesisuline avaldus tuleb jätta rahuldamata. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus avalduse rahuldamata jätmisel hinnanud tõendeid nõuetekohaselt ning ei ole rikkunud määruse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

  1. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 19.
  2. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu seisukoht lapse ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse rahuldamata jätmisel on arusaamatu. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Vanema hooldusõigust puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustud huvi (PKS § 123 lg 1). Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud (PKS § 123 lg 2). Eelkõige saab selliseks asjaoluks olla näiteks see, kui vanem kasutab lapse pangakontosid lapse huvide vastaselt või vanema ja lapse suhe on katkenud ning hooldusõigust ei ole teostatud mitmete aastate jooksul. 19.
  3. Maakohus on hinnanud vanemate väiteid, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvide parima lahenduse. Määruskaebuses väidab lapse ema, et lapse isa ei tunne lapse kasvatamise vastu huvi ning varahooldusõiguse lõpetamise aluseks on ülalpidamiskohustuse rikkumine. Lisaks märgib lapse ema, et maakohtu menetluses oli isa hooldusõiguse lõpetamisega nõus. Esmalt märgib kolleegium, et hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 477lg 6). Praegusel juhul ei olnud lapse isa hooldusõiguse lõpetamisega nõustumine maakohtule siduv. 10

(13)Teiseks märgib kolleegium, et ainuhoolduse täielikult ühele vanemale üleandmine tähendab seda, et teisel vanemal lapse suhtes enam hooldusõigust ei ole. Sellega piiratakse oluliselt nii isa kui ka lapse õigusi, mis eeldab kaalukate asjaolude esinemist. Maakohus, hinnates menetlusosaliste väiteid ja tõendeid kogumis, selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Maakohtu hinnangul on lapse huvid tagatud tsiviilasjas nr 2-16-9943 tehtud kohtulahendiga. Asja materjalidest nähtuvalt on vanemate omavahelised suhted pingelised ja see takistab kolleegiumi hinnangul isal hooldusõiguse teostamist, kuid seda ei saa tõlgendada lapse suhtes huvi puudumisena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust hooldusõiguse osas maakohtu seisukohta muuta.
  1. Lapse isa taotlusel määras maakohus kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et isa ja lapse suhtlemise korra määramine on põhjendatud, kuid maakohtu määratud suhtlemise korda tuleb muuta, kuna suhtlemise korda määrates pole arvestatud kõiki asjas esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh vanemate õigustatud huve. Samuti sisaldab maakohtu poolt määratud suhtlemise kord tingimusi, mis pole osaliselt selged ega täidetavad.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et lapse ema poolt välja toodud asjaolud ei anna alust keelata isal lapsega suhelda. Nimetatud asjaolu tuvastamisel ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul õigusnorme rikkunud. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (

§ 9

lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

  1. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Suhtlemise korra määramisel lähtub kohus esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vastuses määruskaebusele on Mustamäe LOVi arvamuses avaldatud, et määruskaebuses toodud argumendid ei toeta lapse vajadusi ega huve ning laps vajab isaga suhtlemist. Laps on eestkosteasutuse töötajale mängulises vestluses avaldanud, et soovib isaga kohtuda (vt
  2. novembri 2018 vastus määruskaebusele, II kd, tl 95– 96 pöördel). Samal seisukohal on ka lapse esindaja. Mustame LOV-i ringkonnakohtule esitatud seisukohast nähtuvalt toimus
  3. veebruaril 2019 isa ja lapse kohtumine, mis kinnitas, et lapse ja isa vaheline kontakt on tugev ning suhtlemine isaga ei kahjusta lapse heaolu ega huve. Samas puudub vaidlus, et laps pole isaga pikemat aega regulaarselt suhelnud ning arvestades vanemate omavahelisi suhteid, tuleb esialgsed suhtlemised korraldada eestkosteasutuse mängutoas lastekaitsetöötaja poolsel assisteerimisel ning kohtumise alguses ema juuresolekul, et tagada lapsele keskkonnaga kohanemine.
  4. Tuleb nõustuda määruskaebuses toodud väitega, et maakohus on isa ja lapse kohtumise Tallinna Perekeskuses määranud teistsugusel viisil, kui seda on menetlusosalistega arutatud (vaidlustatud määruse p 3.1). Ringkonnakohus muudab eeltoodud suhtlemise korra punkti selliselt, et: 1) CC kohtub XX-ga üle ühe esmaspäeva Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talituse mängutoas ajavahemikul kell 16.00–18.00, lastekaitsetöötaja juuresolekul. YY saab osaleda kahe esimese kohtumise alguses, toetades vajadusel last uue keskkonnaga kohanemisel; 2) Pärast Tallinna Perekeskuse teenusele suunamist korraldab Tallinna Mustamäe 11

(13)Linnaosa Valitsus p-s 2.3.1 määratud kohtumisi Tallinna Perekeskuses. Kohtumised toimuvad üks kord iga neljateistkümne päeva jooksul kestusega kaks tundi Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul. YY saab osaleda esimese kohtumise alguses, toetades vajadusel last uue keskkonnaga kohanemisel; 3) Määratud kohtumisi on kokku kümme.
  1. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatud määruskaebuse väited, mis puudutavad isa ja lapse suhtlemist pärast eestkosteasutuse korraldatud kümmet kohtumist (vaidlustatud määruse p-d 3.2, 3.3, 3.6). PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Eeltoodust lähtuvalt, kui ilmnevad asjaolud, et isa ja lapse kohtumised mõjuvad lapsele halvasti, saab lapse huvides suhtlusõigust piirata. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, et määrata isa ja lapse kohtumised alles pärast eestkosteasutuse korraldatud kohtumisi. Lapse ema on rõhunud lapse isa kasvatus- ja elustiilile, leides, et see on lapsele kahjulik. Maakohus on seda väidet käsitlenud ja leidnud, et isa ei kujuta ohtu lapse füüsilisele- ega vaimsele arengule. Maakohus on oma seisukoha kujundamisel analüüsinud vanemate väiteid, arvestanud lapse esindaja ja eeskosteasutuse arvamustega. Kolleegium nõustub maakohtu sellekohase järeldusega. Määruskaebuses on ema taotlenud nn tõe välja selgitamist ja lastemajateenuse hindamist. Ema leiab, et isa ebatraditsiooniline käitumine võib olla lapsele ohtlik ning on kahtlane, kas isa võib kohtuda lapsega kõrvaliste isikute juuresolekuta. Selles osas on Mustamäe LOV esitanud ringkonnakohtule seisukoha, mille kohaselt on ema kahtlused põhjendamatud. Mustamäe LOVi lastekaitsetöötaja ei ole tuvastanud lapse käitumises jooni, mis viitaksid võimalikule väärkohtlemisele. Seega ei ole vajalik lapse suunamine lastemajateenusele (lastemajateenus on seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks). Praeguses asjas ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist, et isa ja lapse suhtlemine kõrvaliste isikute juuresolekuta oleks vastuolus lapse huvidega või kahjustaks lapse tervist ja arengut.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lapse huvidest lähtudes määranud tähtpäevade jaoks suhtlemise korra (vaidlustatud määruse p-d 3.4 ja 3.5). Määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et lapse isa usk kahjustaks lapse huve. Isa on eestkosteasutusele avaldanud, et viimased jõulu- ja sünnipäeva kingitused on lapsele jäänud üle andmata vanemate erimeelsuste tõttu. Samas on isa eestkosteasutusele kinnitanud, et tal ei ole kavatsust jätta vahele lapsega seotud tähtpäevi. Kuna laps ei ole saanud veeta jõule ega aastavahetust isaga, siis ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et laps saab
  3. aastal osaliselt veeta jõulud ja aastavahetuse isaga.
  4. Põhjendatud on määruskaebuses toodud väide, et vaidlustatud määruse p 3.7 täitmine on problemaatiline, kui arstitõendit pole võimalik koheselt saada. Ringkonnakohus täpsustab nimetatud punkti ja lisab, et arstitõend esitatakse võimalusel. Kolleegium eeldab, et vanemad teostavad oma õigusi heatahtlikult ning lapse nimel jätavad omavahelised vastuolud kõrvale. Sama vanemate kohustus on sätestatud ka PKS § 143 lg 2 esimeses lauses, mille kohaselt vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
  5. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.8 muutmiseks. Nimetatud punktiga on maakohus reguleerinud vanemate ja lapse suhtlemist telefoni teel. Nimetatud õiguse kasutamisel peab vanem silmas pidama asjaomaste isikute ja lapse huve. Eelkõige puudutab see helistamise kellaaega.
  6. Põhjendatud on määruskaebuses toodud väide, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.10 võib tekitada vanemate vahel täiendavaid pingeid selle ebaselguse tõttu, ehk et milliseid 12
(13)täiendavaid õigusi ja kohustusi nimetatud punkt reguleerib. Arvestades sellega, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.9 kohaselt on reguleeritud suhtlemise korra muutmise võimalus, siis resolutsiooni p 3.10 tuleb suhtlemise korrast välja jätta.
  1. Kuna käesolev määrus ei kuulu viivitamatule täitmisele, siis pole teada, millal määrus kuulub täitmisele. Seetõttu tuleb vaidlustatud määruse p-st 3 välja jätta kuupäevad, v.a jõulud ja uusaasta, kuna vastasel juhul pole nimetatud kuupäevade möödumisel võimalik vanematel määruse resolutsioonis kehtestatud korrast lähtuda.
  2. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 171

lg 1 ja § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Seega ei ole vajadust määrata menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

32.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.