← Eesti

2-18-19174/6

Obsah (11)§ 444§ 442§ 173§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 218§ 177§ 468

2-18-19174 KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-19174 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi

) § 440 lg 1 ja 3, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega ja äriseadustiku (edaspidi) ÄS § 322 lg 4 ja 6, ÄS § 316, ÄS § 317 lg 10 ja ÄS §327 lg 41 alusel tunnistab kehtetuks kostja 19. septembri 2018 nõukogu otsuse. Kuna kohus on rahuldanud hagi otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes, jätab kohus hagi alternatiivse nõude osas (tuvastada kostja nõukogu otsuse tühistust) rahuldamata. Lähtuvalt

§ 442lg-st 8 alternatiivse nõude rahuldamata jätmist ei pea kohus põhjendama.

Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 168

lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja enne hagi kohtusse esitamist kostja juhatajale ettepaneku lõpetada leping poolte kokkuleppel. Kostja vastavale ettepanekule ei reageerinud ning hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtu poole. Pärast hagi esitamist võttis kostja hagi õigeks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esitas hagiavalduses kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulud 2448 eurot, millest on suhtlemine kliendiga (2 tundi), kliendi esitatud materjalide analüüsimine, materjalidega tutvumine (3 tundi), hagiavalduse koostamine ning komplekteerimine (7 tundi), kokku 12 tundi, mis teeb maksumuseks 2040 eurot, millele lisandub käibemaks (408 eurot). Advokaadibüroo Küllike Namm on osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 204 eurot tunnis. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja ei esitanud kohtule vastuväiteid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. 3

(5)2-18-19174

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud 300 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat

§ 218

sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Küllike Namm. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus analüüsib järgnevalt hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning õigusabi toiminguid ning nende ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Kohus leiab, et hageja esindajate poolt teostatud toimingutele kulutatud aeg: kliendi esitatud materjalide analüüsimine, materjalidega tutvumine - 3 tundi, hagiavalduse koostamine ning komplekteerimine - 7 tundi, ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud menetlusdokumentidega, leiab, et põhjendatud ajaks kliendi esitatud materjalide analüüsimiseks ja materjalidega tutvumiseks - 2 tundi, hagiavalduse koostamiseks ning komplekteerimiseks - 6 tundi. Teiste menetlustoimingu osas, arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Seega loeb kohus hageja esindajate põhjendatud menetlusdokumentide esitamisel kokku 10 tundi (2+2+6). ja vajalikuks ajakuluks kohtule Advokaadibüroo Küllike Namm on osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 204 eurot tunnis. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb hinnata nii esindamisele kulunud aega kui ka esindaja tunnitasu. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Riigikohtu hilisemas praktikas on mõistlikuks tunni tasuks peetud ka kõrgemat tunnitasu (näiteks 147,49 eurot koos käibemaksuga, vt 3-2-1-98-13). Ringkonna kohtu hilisemas praktikas on mõistlikuks tunnitasuks peetud 130–150 eurot (käibe maksuga või -maksuta), sest selline tunnitasu 4

(5)2-18-19174 ei ületa eelduslikult keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Tartu RgKm 15.01.2016, 2-14-7033). Kohus lähtub tunnitasu hindamisel tsiviilasja keerukusest, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Lisaks arvestab kohus, et advokaadi keskmine tunnitasu on aastatega eelduslikult tõusnud. Kohtu arvates ei ületa antud juhul lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu leiab kohus, et hageja esindajate tunnitasu (s.o tunnihinnaga 170 eurot) on mõistliku suurusega.

§ 174

lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja andmetel ei ole hageja käibemaksukohustuslane. Äriregistri andmetel on hageja alates 04. jaanuarist 2018 käibemaksukohustuslane ja seega saab käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 2000 eurot (300 eurot+10 tundi*170 eurot).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 1 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.