← Eesti

2-18-15060/28

Obsah (12)§ 403§ 438§ 702§ 704§ 386§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218§ 434

2-18-15060 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 30. jaanuar 2019 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-18-15060 Tsiviilasi K

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate tõendite ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 17.01.

  1. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.

  1. Pärnu Maakohtu 13.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-117200 (maksekäsk) kohustati võlgnikku K R’i tasuma TCM Estonia OÜ-le kokku 4 189.64 eurot, s.h põhivõlgnevus 3 000 eurot, kõrvalkulud 1 018.73 eurot ning menetluskulud 170.91 eurot ( t.lk 14-16). Kohtumääruse tegemisel lähtus kohus sellest, et võlgnik sai makseettepaneku kätte 22.09.2016, kuid ei esitanud vastuväiteid makseettepanekule. Kuna kohtumääruse kohaselt maksekäsk kuulub täitmisele viivitamatult, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule, siis juba järgmisel päeval, s.o 14.10.2016 esitas võlausaldaja TCM Estonia OÜ kohtutäitur Andrei Krek’ile avalduse 13.10.2016 kohtumääruse tsiviilasjas 2-16-117200 sundtäitmiseks ja võlgnikult 4 189.64 eurot sissenõudmiseks (t.lk. 17-18). Kohtutäituribüroo 06.09.2018 e-kirja kohaselt eelnimetatud kohtulahendi täitmiseks on kohtutäituri juures algatatud täiteasi nr 066/2016/2005 (t. lk. 73). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
  2. K R (hageja) väidab, et 13.10.2016 kohtumääruse tsiviilasjas 2-16-117200 sundtäitmine tema suhtes ei ole õiglane, sest kriminaalasjas tehtud otsusega on tuvastatud, et nõue, mis on kohtutäituri juures sundtäitmisel, on tekitatud kolmandate isikute poolt toime pandud kuriteoga.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas hagiavalduses esitatud asjaolud on piisavad jõustunud kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 23. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt sama seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Seega 13.10.2016 kohtumäärus tsiviilasjas 2-16-117208 on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes, mis kuulub sundtäitmisele. 5

(8)2-18-15060
  1. TMS § 221 lg1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja väidab, et sundtäitmiseks esitatud maksekäsk ei ole üldse täidetav. Samas kohtutäituri 23.05.2018 tõendi kohaselt 15.-22.05.2018 toimunud enampakkumisel müüdi K R’ile kuulunud kinnistu asukohaga xxxx. Kinnistu müügist laekus 2 325 eurot. Sellest 1 607.67 eurot täiteasjas 066/2016/2005 esitatud nõude sundtäitmiseks (t.lk. 166-169). Väidetud ei ole, et hagejal on tekkinud sissenõudja vastu tagasitäitmise nõue.
  2. Viru Maakohtu 14.05.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxx T T ja G K tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 1, p 4 järgi muu hulgas ka selles, et nad 2016.a jaanuaris veensid endale üle andma K R’i ID-kaardi koos PIN-koodidega ning SEB pangakaardi koos PIN-koodidega ning, K R’i teadmata ja tema isikuandmeid kasutades, sõlmisid 05.01.2016 veebikeskkonnas www.omaraha.ee Omaraha OÜga laenulepingu nr S16808560 laenusummaga 3 000 eurot. 05.01.2016 kanti laen 2 849.50 eurot K. R’i SEB panga arvelduskontole xxxx (t. lk 14-79). Kuna kuriteo toimepanemise eest on karistatud kolmandad isikud ja TCM Estonia OÜ kui Omaraha OÜ nõude õigusjärglane ei ole kriminaalasjas T T’i ja G K’u vastu tsiviilhagi esitanud, siis hageja arvates teevad need asjaolud täitemenetluse lubamatuks.
  3. Maakohus ei nõustu eelmises punktis toodud hageja käsitlusega. TMS § 221 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kriminaalasjas tehtud lahendist lähtudes, asjaolud milledele tuginedes hageja on käesolevas menetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitanud, on tekkinud mitte pärast tsiviilasjas 2-16-117200 lahendi tegemist, vaid enne seda. Võlgnik pidi juba maksekäsu kiirmenetluses teadlik olema, et tema vastu esitatud nõue on tekitatud kolmandate isikute poolt. Seega käesoleval juhul ei esine TMS § 221 lg 2 toodud alust, mis lubaks võlgnikul esitada vastuväiteid sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele. Riigikohus on 15.04.2015 kohtuotsuse 3-2-1-11-15 punktis 10 leidnud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu

§ 702jj alusel.

Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul on sissenõudja esitatud kohtutäiturile sundtäitmiseks viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi, mida ei ole teistmise kaudu tühistatud. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt otsus kriminaalasjas xxxx jõustus 30.05.2018.

§ 704

lg 1 esimeses lauses sätestatud kahekuulise tahtaja möödumise tõttu ei ole enam ka teistmisavaldust võimalik esitada. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata. 27. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega hageja poolt isikuandmete sertifikaatide kasutustingimuste rikkumise või Eesti Vabariigi seadustes fikseeritud kohustuste täitmata jätmise täitmise tõttu hagejat VÕS § 65 lg 1 alusel solidaarvõlgnikuna käsitlemise vajaduse kohta, põhjusel, et kostjal ei ole tekkinud täitedokumendist tulenevat nõudeõigust kolmandate isikute vastu (T T’i ja G K’u). Kostjal on tekkinud kohtulahendist tulenev nõudeõigus üksnes K R’i vastu, mida kostja on asunud täiteasjas 066/2016/2005 hageja (võlgniku) vastu realiseerima. Kostja esitatud kohtulahend on täitemenetluses osaliselt sundtäidetud ja kuulub ka ülejäänud osas hageja arvelt sundtäitmisele. 6

(8)2-18-15060
  1. Kuigi hagejat esindab vandeadvokaadist esindaja, selgitab kohus hagejale, et kriminaalasjas nr xxxx tehtud lahenditest tulenevalt on kolmandad isikud süülise käitumisega tekitanud hagejale kahju, mille väljamõistmiseks saab hageja esitada kahju hüvitamise nõuded T T’i ja G K’u vastu.
  2. Viru Maakohtu 14.11.2018 kohtumäärusega hagi tagamiseks peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2016/2005 kuni tsiviilasjas 2-18-15060 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

§ 386

lg 4 esimese lause alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus tühistab hagi tagamise abinõu. Menetluskulud 30.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 31. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 32.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on 03.12.2019 esitanud kohtule vastuse hagiavalduse, sisuliselt 2 lk ja 16.01.2019 seisukoha, millest seisukoht moodustab 0.2 lk, mida kohus ei arvesta, sest 04.01.2019 kirjaliku menetluse teatega lubati pooltel esitada vaid menetluskulude nimekirjad ja võimalikud täiendavad tõendid.

  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,33 tundi (2 lk x 40 min : 60 min).
  2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on palunud välja mõista menetluskulud ilma käibemaksuta sumas 270 eurot. Eeltoodu põhjal on kostja lepingulise esindaja tasu kostja vastuse esitamise eest 119.70 eurot (1.33 eurot x 90), mis kuulub väljamõistmisele hagejalt. 7

(8)2-18-15060
  1. Viru Maakohtu 23.08.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-10818 rahuldati K R’i riigi õigusabi taotlus ja anti riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus jätab hageja esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev’i õigusabi tasu ja õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
  2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.