← Eesti

3-18-154/18

Obsah (4)§ 45§ 5§ 74§ 781

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2019, Tallinn Haldusas

) § 5 lg 4 tähenduses. Väärteoasjas nr 230217005498 tuvastati, et mootorratta juht oleks pidanud aimama sundpeatamise kohaldamise võimalust hetkel, kui ta põikas oma mootorrattaga kõrvale politsei korraldatud teesulust. PPA poolsed peatumise märguanded olid nõuetekohased ja politseinikel oli õigus teostada sundpeatamist

§ 45

lg 5 tähenduses, s.t politseisõiduki valitud sundpeatamise viis ja taktika (tagant otsasõit ees liikuvale mootorrattale, mille juht eiras politseiametnike korduvaid korraldusi sõiduki peatumiseks, tegi ohtlikke manöövreid ja ületas lubatud sõidukiirust) olid kõige säästvamad, proportsionaalsed ja õigustatud. Patrullpolitseinik valis sundpeatamise, kuna kõik teised võimalikud viisid YY peatamiseks olid ammendunud. Politseiniku tegevuses esines õigusvastasust välistav asjaolu karistusseadustiku (KarS) § 30 järgi. Eelnevast tulenevalt ei ole vastustaja oma õigusvastase tegevusega taotlejale kahju tekitanud. Õigusvastaselt toimis mootorratast juhtinud YY, kes pani 21.04.2017 toimunud sündmuste käigus toime liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1, § 207, § 223 lg 1, § 227 lg 3, § 230 lg 1, § 231, § 2

(7)3-18-154 234 lg 1, § 237 lg 1 ja § 242 lg 1 ning liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod ja keda on karistatud 23.08.2017 otsusega väärteoasjas nr
  1. Vastustajal puudub süü (RVastS § 9 lg 1).
  2. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Vastustaja rikkus kaebaja õigust elule (põhiseaduse (PS) § 16) ja tervisele (PS § 28). PPA kohaldatud meede ei olnud kaebaja isikut ja temaga kaasnevat olukorda arvestades proportsionaalne. Politseiametniku juhitud politseisõiduk rammis 21.04.2017 teadlikult ja tahtlikult liikuvat mootorratast, sõites sellele tagant otsa. Politseiametnik pani oma õigusvastase tegevusega ohtu mootorrattal viibiva kaassõitja elu. Kaebaja on süütu isik, kes kaasati sündmustesse, mis lõppesid talle valu ja kannatustega, s.o kaebaja kukkumise tagajärjel tekkis tervisekahjustus ja psühholoogiline vapustus. Kaebajal tuvastati Ida-Tallinna Keskhaiglas parema rangluu keskmise kolmandiku olulise nihketa murd. Sõiduki sundpeatamise eeldused on reguleeritud

-s, kuid seal ei ole meetmena märgitud politseisõidukiga teise liikuva sõiduki rammimist.

§ 45

, § 74 lg 2 ja § 781 koostoimes võib seisva teenistussõidukiga tekitada sõiduki sundpeatamiseks teesulu. Seega oli sõiduki sundpeatamine õigusvastane. Politseiametnikud kasutasid sõiduki sundpeatamiseks valesid võtteid. Videosalvestiselt on näha, et politseisõidukid püüavad sundida mootorratast peatuma teesuluga, kuid tegid seda valesti, sest see ei tõkestanud mootorratta edasi liikumist. Pigem tekitasid politseinikud ise liikluses ohtliku olukorra. Kaebaja tundis kaasreisijana, et politseiametnikud ei võimaldanud tagaajamisel mootorrattajuhil enam vabatahtlikult peatuda. Politseisõiduk, mis ajas mootorratast taga, ei hoidnud ohutut pikivahet, et mootorrattur saaks veenduda ohutus peatumises. Videosalvestiselt on näha, et kui mootorrattur võtab hoo maha, et peatuda, kiirendab mootorratta taga liikuv politseisõiduk ning sõidab mootorrattale ohtlikult lähedale, mistõttu mootorratta juht kiirendab uuesti, vältimaks kokkupõrget. Politseisõidukites puudusid sundpeatamise vahendid. Politseiametnikul on alati õigus ja võimalus lõpetada tagaajamine. Ükski õigusakt ei nõua õiguskaitseorganitelt iga hinna eest sõiduki sundpeatamist. Teadaolevalt ei olnud mootorratta juht eelnevalt pannud toime ühtegi kuritegu, mis põhjustanuks tema vältimatu peatamise. 5. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 21.12.2017 otsuse nr 1.2-3/55-2 põhjenduste juurde ja lisades järgmist. YY juhitud mootorratta kiirus (kohati 160 km/h ja enam) ületas tunduvalt asulas lubatud sõidukiirust, mootorratta juht eiras korduvalt peatumise märguannet, korraldatud teesulud ei mõjunud ja juht jätkas suurel kiirusel liikumist kesklinna poole, tekitades selliselt ohu nii endale kui ka teistele, sh kaebajale. Tegemist oli kõrgendatud ohuga

§ 5lg 4 tähenduses.

Vastustaja oli korrakaitselistel kaalutlustel, vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ja põgeneva kahtlustatava kinnipidamiseks õigustatud peatama mootorratta sunniga. Leebemate sunnivahendite rakendamise võimalused olid ammendunud. Sundpeatamise ajal oli mootorratta kiirus väikseim, alates kiiruse mõõtmise alustamisest, samuti puudusid lähedal olevad kaasliiklejad. Vastustaja jättis kasutamata relva kui äärmusliku sunnivahendi. Riigi poolt ohu mittetõrjumine või ohtlikule olukorrale reageerimata jätmine võib viia olukorrani, kus need, kelle õiguste kaitse ja korra peaks PPA tagama, kaotavad usalduse nii politsei kui ka riigi vastu. Teenistussõiduki kasutamine erivahendina ei ole seadusega keelatud.

-i eelnõu seletuskirjas on toodud teenistussõiduki kasutamine erivahendina vaid näidetena 3

(7)3-18-154 olukordadest, kus võib esineda vajadus selle kasutamiseks sõiduki sundpeatamiseks. Ka muud sõiduki sunniga peatamise tehnilised vahendid (nt siil) võivad – kombineerituna peatatava sõiduvahendi kiiruse ja muude asjaoludega – tuua kaasa tõsised tagajärjed sõidukile või selles viibijatele. Seega ei välistanuks ka muude erivahendite kasutamine kaebajale kahju tekkimist. Vahetult pärast sunni kohaldamist tagas vastustaja esimesel võimalusel kaebajale esmaabi andmise ja kutsus kiirabi. YY seadis ohtu kaebaja ja kolmandate isikute elu. YY on sotsiaalmeedias avaldanud, et tal on piinlik ja ta tunneb ennast juhtunus süüdi. Kaebaja on pöördunud kahjunõudega vale isiku poole. 6. Tallinna Halduskohus jättis 21.09.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et politseiametnikud sundpeatasid patrullsõidukiga mootorratta, millel kaebaja oli kaassõitja, sellele tagant otsa sõites, tekitades sellega kaebajale füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Toiming tehti haldusmenetluses, sest sundpeatamise peamine eesmärk oli ohu kõrvaldamine, mitte mootorratta juhi karistamine, seega tuleb asi lahendada RVastS sätete alusel. RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt peab kindlaks tegema, kas kaebajale on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud PPA õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kaebajale on mootorrattalt kukkumise tagajärjel tekkinud tervisekahju, mis on fikseeritud Ida-Tallinna Keskhaiglas. Mittevaralise kahju tekkimine üleelatu ja saadud tervisekahju tagajärjel on usutav. Tervisekahju tekkis vastustaja sundpeatamise toimingu tagajärjel (kaebaja kukkus mootorrattalt), seega on olemas seos kaebajale tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel. Kaebus jääb aga rahuldamata, sest PPA tegevus ei olnud õigusvastane. Tõendid kinnitavad, et YY ületas tunduvalt asulas lubatud sõidukiirust ja rikkus mitmeid liikluseeskirju, tekitades sellega ilmselgelt liiklusohtliku olukorra ja ohustades teisi liikluses osalejaid. Samuti eiras ta politseiametnike antud peatumise märguandeid, manööverdas teesulgudest mööda ja püüdis põgeneda. Kohtule esitatud videolt nr 1 nähtub, et 21.04.2017 kl 22:18:32 möödus mootorratas patrullsõidukist väga kiiresti (võrreldes teiste sõidukite kiirusega). Pärast ca 10 sekundi möödumist suundus patrullsõiduk mootorrattale järele. Hoonetest ja liiklusmärkidest möödumisel ning teekattelt on näha, et teenistussõidukil oli sisse lülitatud sinine-punane vilkur. Samuti on videolt nr 1 näha, et ka eessõitval teenistussõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur (kl 22:18:50). Pirita teel liikumisel on näha, et teised sõidukid aeglustavad (pidurituled süttivad) ja proovivad suunduda teepeenrale, et võimaldada patrullsõidukil teel takistuseta liikuda. Samuti võib videost nr 2 näha (kl 22:20:49–22:22:07), et patrullsõidukilt antakse ees sõitvale mootorrattale märku peatumiseks ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Videolt nr 3 on näha (kl 22:24:49–22:24:55) siniste vilkuritega politseisõidukit, millega politseiametnikud proovisid sulgeda mootorratta läbipääsu sõidutee vastassuuna vööndist, ent kl 22:24:53 sõidab mootorratta juht vastassuuna vööndit eraldavale eraldusribale ja edasi vastassuunavööndist selle kõrval asuvale kõnniteele (kl 22:24:56– 22:24:57). Mootorratas manööverdas mööda teesuluks paigaldatud siniste vilkuritega politseibussist. Kl 22:24:59 jätkab mootorratta juht sõitmist vastassuunavööndis aina kasvava kiirusega. Kl 22:25:02 on näha, et vastassuunavööndist läheneb siniste vilkuritega sõiduk ja kõik (mootorrattur ja patrullsõidukite juhid) jätkavad sõitmist. Mootorratta järel sõitva patrullsõiduki möödudes jäävad samas sõidusuunas sõitvad teised sõidukijuhid teepeenrale seisma. Videolt nr 4 on näha, et mootorratta juht ei peatu ka hoolimata kl 22:26:53 vastassuunavööndist ette sõitnud sõidukist. Kl 22:27:08 on keset teed asuval teekattemärgisel (pikkade kriipsudega katkendjoon vastassuunavööndite vahel) siniste vilkuritega sini-valgetes värvides politseisõiduk, millest mootorrattur möödub kl 22:27:11–22:27:13 vastassuunavööndi sõidurada ja selle ääres asuvat jalakäijate teed eraldavat mururiba mööda, 4
(7)3-18-154 sõites kl 22:27:13–22:27:16 vastassuunavööndi kõnniteel ning seejärel mururiba ja vastassuunavööndi sõidurada ületades. Kl 22:27:27, kui mootorrattal sõitjad lähenesid ringristmikule, müksas patrullsõiduk mootorratast.

§-s 7 on sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Korrakaitseorgan järgib riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: 1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda; 3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Kuna mootorrattur tekitas liikluses ilmselgelt liiklusohtliku olukorra, ei allunud politseiametnike peatumise märguannetele, ei peatunud teesulgude juures ja üritas põgeneda, siis tuli politseiametnikel kasutada tõhusamaid vahendeid ohu kõrvaldamiseks ja mootorratta peatamiseks. Leebemad meetmed ei olnud piisavalt tõhusad ja mootorrattur eiras neid tahtlikult. Jätkuv tagaajamine olnuks teisi liiklejaid ohustav. Mootorratas sooritas politsei eest põgenedes ohtlikke manöövreid – sõitis vastassuuna vööndis ja kõnniteel ning seadis sellega ohtu teiste liiklejate elu ja tervise. Arvestades kiiruse ületamisega kaasnevat liiklusohtu linnas, ei saanud vastustaja jääda ootama tagaajamise tulemust. Samuti ei olnud asjakohaseks alternatiiviks mootorratturi n-ö minemalaskmine, sest sellega oleks vastustaja tolereerinud mootorratturi liiklusohtlikku käitumist ja jätnud kõrvaldamata tema tekitatud ohu. Sellise käitumisega oleks rikutud teiste isikute õigust elu, tervise ja vara kaitsele. Mootorratta juht suundus linnas suurel kiirusel tihedama liiklusega alale ja seega suurenes võimaliku liiklusõnnetuse oht ehk oht kahjustada teiste inimeste elu, tervist ja vara. Kuna tegemist oli kõrgendatud ja vahetu ohuga (

§ 5

lg-d 4 ja 5), oli vastustaja korrakaitseorganina kohustatud sellele reageerima ja ohu kõrvaldama.

§ 45

lg 5 sätestab, et kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit

5. peatükis sätestatud korras.

§ 74lubab vahetuks sunniks kasutada erivahendit.

Erivahendiks on

§ 781

p 7 järgi sõiduki sundpeatamise vahend.

ega ükski muu õigusakt ei sätesta, mida täpsemalt on sõiduki sundpeatamise vahendi all silmas peetud ja mida võib sellel otstarbel kasutada. Seega ei ole sõiduki kasutamine sundpeatamise vahendina keelatud. Praegusel juhul oli sundpeatamise eesmärk peatada liikluseeskirju rikkuv ja lubatud kiirust ületav mootorratas. Kuna mootorrattur manööverdas seisvate politseisõidukitega tekitatud teesulgudest mööda, siis järelikult ei olnud seisva sõiduki kasutamine sundpeatamise vahendina tõhus. Vastustaja valitud meede – sõidukiga tagant otsasõit – oli praeguses olukorras sobiv, vajalik ja proportsionaalne, sest võimaldas mootorratta juhi liiklusest kõrvaldada, tagas liiklusohutuse ja leebemate meetmete kasutamine osutus ebatõhusaks. Siili ja tulirelva kasutamine võinuks tuua kaasa oluliselt raskemad tagajärjed. Suurel kiirusel sõitva mootorratta rehvide lõhkumine siiliga toob kaasa mootorratta juhitamatuse, kukkumise ja suure tõenäosusega sõitjate surma. Tulirelva kasutamine linnas, kus lähedal asuvad elumajad, sõiduteel olid teised liiklejad ja samuti võisid liiklejad olla kõrvalasuval kõnniteel, oleks olnud ilmselgelt enam ohtlikum. Samuti olnuks ohtlikum sõita mootorrattale otsa eestpoolt, sest laupkokkupõrke tagajärjel tekkiva jõuga kaasnevad vigastused oleksid üldteadaolevalt oluliselt raskemad kui tagant otsasõidu korral. Vastustaja selgitustest ja esitatud videolt nähtub, et mootorrattale sõideti tagant otsa hetkel, kui ta oli kiirust vähendanud, millega vähendati mootorrattal sõitjatele kaasnevaid kahjusid. Samuti kutsus vastustaja kohe pärast otsasõitu esmaabi andmiseks kiirabi. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi teisele meetmele, mis oleks olnud sama tõhus mootorratta peatamiseks, kuid tema õigusi vähem kahjustav. 5

(7)3-18-154 Kaebaja väited teesulu valest kohaldamisest on alusetud. See, et mootorratas mahub teesuluks paigaldatud mootorsõidukist mööda manööverdama, ei tähenda, et juhil puudub kohustus peatuda. Ilmselgelt oli teesulu eesmärgiks mootorratas peatada ja juht pidi sellest aru saama. Vastustaja selgitustest ja esitatud videotelt nähtub, et mootorratas “pressis” politseibussi ja piirdeaia vahelt läbi, seega oli mootorratturile teada politseiametniku eesmärk ning tal oli ilmselge kavatsus politsei peatamiskatseid vältida ja põgeneda. Mootorratta saanuks peatada sujuva kiiruse vähendamisega, mis hoidnuks ära tagasõitva politseisõidukiga ootamatu kokkupõrke. YY ei teinud seda, vaid suurendas kiirust. Ilmselgelt ei olnud kiiruse lisamine tingitud kokkupõrke vältimise, vaid põgenemise soovist. Politsei asus mootorratast jälitama just põhjusel, et see ületas lubatud kiirust. Seega põhjustas politsei poolse jälitamise YY oma õigusvastase käitumisega, mitte vastupidi. Kaebajal on PS §-de 16 ja 28 järgi õigus elu ja tervise kaitsele, kuid samasugune õigus on ka teistel isikutel, keda YY mootorrattal kihutades ohustas. Kaebaja õigused ei ole kaalukamad teiste isikute samasugustest õigustest. Vastustajal puudusid muud võimalused peatada liiklusohtu kujutavat mootorratast, ilma et sellega ei oleks kaasnenud kaebajale kahju. Eeltoodud põhjustel oli mootorratturi sundpeatamine sellele tagant otsasõitmisega õiguspärane. Kuna antud juhul puudus õigusvastane tegu, siis puudub alus kaebajale tekkinud kahju hüvitamiseks. Kaebajal on võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega YY vastu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. PPA tegevus oli õigusvastane. Politseiametnik rammis 21.04.2017 teenistussõidukiga tahtlikult liikuvat mootorratast (sõitis sellele tagant otsa) ja tekitas sellega mootorrattal kaassõitjaks olnud kaebajale kahju.

§-dest 45, 74 ja 781 tulenevalt võib korrakaitseorgan sõiduki sundpeatamiseks kasutada üksnes seaduses loetletud vahetu sunni vahendeid, mis ei hõlma liikuvat teenistussõidukit. Politsei teenistussõidukit on lubatud kasutada üksnes seisvas asendis (sõiduki liikumist takistava teesulu tekitamiseks). Vastupidise järelduse korral oleks see sunnivahend

-s või mõnes teises õigusaktis selgelt sätestatud. Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja väidet, et politseiametniku tegu on KarS § 27 järgi õigusvastane ja PPA ei saa viidata KarS §-s 30 sätestatud kohustuste kollisioonile, sest politsei õigusvastase käitumisega on tekitatud süütule isikule (kaebajale) kahju. 8. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja tõlgendab

-i sätteid liiga kitsalt. PPA eesmärk ei olnud tekitada kaebajale kahju, vaid kõrvaldada oht, valides selleks asjaolusid arvestades eeldatavalt kõige vähem kahjulikke tagajärgi põhjustav meede.

§ 781

p 7 järgi on politseile lubatud erivahendiks sõiduki sundpeatamise vahend, mida ei ole õigusaktides täpsemalt sisustatud.

-i seletuskirja järgi võib olla erivahendil ka muu kasutusotstarve väljaspool vahetut sundi, nt võib erivahendiks olla teenistussõiduk. PPA tegutses kohustuste kollisiooni olukorras, sest pidi kaitsma lisaks mootorratta juhile ja kaassõitjale ka kõrvaliste isikute elu, tervist ja vara. Politseiametnik arvestas kõiki talle sel hetkel teada olnud asjaolusid, sh mootorratta minimaalset kiirust ja pidurdamist enne ringteed, mootorratta rahvarohkesse piirkonda suundumist, teesulgude tulemuseta jäämist ja teiste erivahendite (nt tulirelva) kasutamise suuremat ohtlikkust. Pärast mootorratta sundpeatamist tegutses PPA kiirelt, et tagada kaebajale vajalik arstiabi. KarS § 30 kohaldamise õiguspärasus on tuvastatud Harju Maakohtu 02.08.2017 otsusega väärteoasjas nr 4-17-3932. 6

(7)3-18-154 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PPA toiming – YY juhitud mootorratta sundpeatamine sellele teenistussõidukiga tagant otsa sõites – oli asjaolusid arvestades õiguspärane, ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud asjaolu, et YY ületas 21.04.2017 mootorratast juhtides lubatud sõidukiirust, tegi ohtlikke manöövreid ja eiras tahtlikult politseiametnike nõuetekohaseid peatumise märguandeid, mis on käsitatavad korrarikkumistena

§ 5lg 1 tähenduses.

Seega toimus mootorratta sundpeatamine korrarikkumise kõrvaldamiseks olukorras, kus isik ei olnud täitnud sõiduki peatamise märguannet (

§ 45lg 1 ja lg 5 ls 1).

11. Sundpeatamiseks võib korraldada teesulu või kasutada sõiduki sundpeatamise vahendit või muud erivahendit

5. ptk-s sätestatud korras (

§ 45lg 5).

Erivahend on muu hulgas asi, mis on ette nähtud isiku või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv (

§ 74

lg 2).

§ 781p 7 järgi on politsei erivahendiks ka sõiduki sundpeatamise vahend.

Viidatud sätte kommentaaride kohaselt on siin mõeldud näiteks „siili“ ehk mootori jõul teel liikuva sõiduki peatuma sundimiseks mõeldud seadet, millest üle sõitmisel purunevad sõiduki rehvid ning edasi liikumine on võimatu või raskendatud. Lisaks on tehniliste vahenditena võimalik kasutada teele paigaldatavaid võrke, millesse sõitmisel sõiduk peatub või millesse takerduvad rehvid. Kommentaaride kohaselt ei piira ega täpsusta

erivahendina sundpeatamise vahendite liike, lubades seega kasutada ka näiteks elektroonilisi või muid sundpeatamise vahendeid (M. Laaring jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia, 2017, lk 236). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et selliseks vahendiks võib olla ka politsei teenistussõiduk.

  1. Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtsust, kas sõiduki sundpeatamisel olid KarS §-s 30 sätestatud kohustuste kollisiooni kohaldamise tingimused täidetud või mitte. Viidatud säte on hädaseisundi eriliik, mis välistab süütekoosseisule vastava teo õigusvastasuse ja seega ka teo toimepanija karistamise (vt ka Riigikohtu 09.03.2005 otsus nr 3-1-1-139-04, p-d 10–12; KarS § 2 lg 2 ja § 27). Seega omab KarS § 30 kohaldamine tähtsust kriminaal- või väärteomenetluses. Käesolevas asjas esitatud kahjunõue tuleb lahendada RVastS alusel, hinnates PPA toimingu õiguspärasust haldusõiguse normide kohaselt, nagu halduskohus ongi teinud.
  2. Halduskohtu seisukohad seoses sundpeatamise eesmärgipärasuse ja proportsionaalsusega on asjakohased ja piisavad ning kuna apellatsioonkaebuses ei ole selles osas uusi väiteid esitatud, ei pea ringkonnakohus halduskohtu põhjenduste kordamist vajalikuks.
  3. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.