Obsah (4)

§ 19§ 133§ 38§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2018; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-16-1908 Haldusasi O.S., R.S.,

) § 38 lg 2 ja

lisa 1 kohaselt on mitteelamu ehitisealuse pinnaga üle 60m2 ümberehitamisel ja laiendamisel vajalik ehitusluba. Kotzebue 18a kinnistul paikneva laohoone ümberehitamiseks ega laiendamiseks ehitusluba antud ei ole. Ehitustegevuse toimumine Kotzebue 18a kinnistul asuvas laohoones on tuvastatud korduvate paikvaatlustega.

§ 19

lg 1 kohaselt peab ehitise ja ehitamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele tagama omanik. Kinnistusraamatust nähtub, et Kotzebue tn 18a korterite 18-28 omanikud on kaebajad. Asjaolu, et laiendatavas hoones asuvad üksnes kaebajatele kuuluvad korteriomandid, tõendavad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna plaanid. Seetõttu on ilmselgelt väär kaebajate väide, mille kohaselt ei ole nad laohoone omanikud ega kasutajad.

1. Ehitustöid teostatakse kinnistul viisil, mis seab ohtu inimeste elu ja tervise: naaberkinnistul asuva lasteaia mänguväljak asub vahetult müüri ääres, mida ehitise laiendamise eesmärgil kõrgemaks ehitati (fotod selle kohta on lisatud 28.09.2016 menetlusdokumendile). Ehitustöid ei ole naaberkinnistu omanikuga kooskõlastatud, samuti ei ole piiratud ohuala ega võetud kasutusele muid meetmeid ehitamise ohutuse tagamiseks. Selline olukord on kaasa toonud otsese ja vahetu ohu lasteaia mänguväljakul viibivatele isikutele, sealhulgas lastele, kes ilmselt ei suuda võimalikku ohtu ette näha ega seda teadlikult vältida.
2. Ehkki kaebajad üritavad väita, justkui ei oleks nad vaidlusaluse ehitamisega kuidagi seotud, on nad samas teadlikud, et vastustajale esitati projekteerimistingimuste taotlus, kuid projekteerimistingimusi ei väljastatud. Samuti on nad teadlikud, et projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine on hoone eelmise omaniku OÜ Beetahansa poolt vaidlustatud. Seejuures on 6 üks kaebajatest, O.S., OÜ Beetahansa juhatuse liige. Ühtlasi väidavad kaebajad, et vastustaja on ehitustegevuse seisanud ega tee omalt poolt midagi selleks, et ehitust saaks seadustada, millest nähtub, et kaebajad on teadlikud nii ehitustegevusest kui ka selle ebaseaduslikkusest. Asjaolu, et kaebajad olid teadlikud kinnistul toimuvast ebaseaduslikust ehitustegevusest ning varasematest ettekirjutustest juba hoonet omandades, tõendavad ka 07.07.2016 sõlmitud korteriomandite müügilepingud ja asjaõiguslepingud.
3. Kaebajatele tehti ettekirjutus nõudega kohe kõik ehitustööd peatada 01.09.
4. Arusaamatu on kaebajate väide, justkui ei selguks ettekirjutusest selle eesmärk. Ettekirjutuse eesmärk on peatada kohe kõik ehitustööd, sest ehitamiseks puudub õiguslik alus. Ettekirjutus on arusaadav, selles on märgitud adressaadid, ebaseadusliku ehitamise fakt ja koht ning ebaseadusliku ehitustegevuse eest vastutavad isikud. Kontrolli läbiviimise viis (paikvaatlus) ja see, milliseid ehitustöid jätkati, on fikseeritud paikvaatluse aktides. Ettekirjutusele vaatamata jätkasid kaebajad ehitustöid – ehitustööde jätkumine pärast ettekirjutuse tegemist on fikseeritud 14.09.2016, 17.09.2016 ja 20.09.2016 paikvaatluse aktidega. Tulenevalt ettekirjutuse nõude jätkuvast eiramisest rakendas vastustaja kaebajate suhtes sunniraha.
5. Kaebajad väidavad küll, et nad ei ole ehitustegevust läbi viinud ega seda lubanud, samas ei selgu kaebusest, kes ja millisel alusel siis nendele kuuluvas hoones ehitab ning mida on kaebajad teinud, et ebaseaduslikku ja väidetavalt nende tahte vastast ehitustegevust lõpetada. Arvestades, et kaebajad on ehitise omanikud ning olid juba hoonet omandades teadlikud toimuvast ehitustegevusest ning selle ebaseaduslikkusest, jääb vastustajale arusaamatuks, mis takistas neil juba ettekirjutuse tegemisele eelneva peaaegu 2 kuu jooksul ebaseaduslikku ehitustegevust peatada või miks ei ole ehitustegevust käesoleva ajani peatatud. On eluliselt ebausutav, et kaebajatele kuuluvas hoones teostab suuremahulisi ja kalleid ehitustöid keegi kolmas isik vastu kaebajate tahtmist. Ka kaebajad ise ei väida, et nad oleksid üritanud ebaseaduslikku ehitustegevust peatada ega selgita, mis takistab neid seda tegemast, samuti ei nähtu kaebusest, et kaebajate arvates oleks tegemist seadusliku ehitustegevusega. Asjaolu, et kaebajad tegutsevad teadlikult ja pahatahtlikult tõendab ka see, et ebaseaduslikku ehitustegevust on jätkatud ka pärast teistkordset sunniraha rakendamist.
6. Paikvaatluse aktid vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) tingimustele, neist nähtub paikvaatluse teostamise aeg ja koht, paikvaatluse läbiviija ning asjakohasel juhul kohalviibivad menetlusosalised, paikvaatluse eesmärk ja tulemus. Paikvaatlusaktide originaalid on allkirjastatud paikvaatlust läbiviinud ning aktid koostanud ametniku poolt, kelle pädevust saab kontrollida Tallinna linna kodulehelt. Vastustaja esitas kohtule küll esmalt allkirjastamata paikvaatlusaktid, kuid seda seetõttu, et originaaldokumendid on must-valged ning elektroonilistelt paikvaatluse aktidelt kajastuvad neile lisatud värvifotod selgemalt. Vastustaja on esitanud kohtule täiendavalt ka originaalaktid. Paikvaatluse aktid ei ole ettekirjutuse osad. Samuti puudus vastustajal kohustus paikvaatlusakti koostamiseks. Seetõttu ei sõltu vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasus sellest, millisele seisukohale asub kohus paikvaatluse aktide osas. Paikvaatluse aktid on koostatud ja esitatud eesmärgiga tõendada ehitise seisukorda konkreetsel ajahetkel. Täiendavalt on vastustaja esitanud ka fotode originaalfailid, milledelt nähtuvad mh fotode tegemise kuupäevad, mistõttu ei saa olla vaidlust ehitise seisu kohta fotodel ja paikvaatluse tulemustes toodud aegadel. Ametnik ei saa paikvaatlust teostades ette näha, millises ehitise osas asutakse ebaseadusliku ehitustegevust tulevikus teostama. Ametnikul ei ole ka kohustust pildistada hoone iga detaili iga nurga alt. Fotosid kõrvutades on selge ja üheselt arusaadav, et ehitamist on jätkatud. Kaebajate väitel olnuks nende paikvaatlusel osalemisel olnud tagatud andmete õige ja objektiivne fikseerimine, kuid kaebajad ei ole ära näidanud, millises osas on paikvaatluse aktides nähtuv fikseeritud valesti. Kuivõrd 7 paikvaatlused viidi läbi ehitisse ja kinnistule sisenemata, ei olnud paikvaatluse läbiviimiseks vajadust küsida luba omanikult. Seoses väitega, et paikvaatlusakte kaebajatele ei tutvustatud, selgitab vastustaja, et ettekirjutuse eesmärk oli tööde kohene peatamine, kuivõrd töödega kaasnes oht inimese elule ja tervisele: naaberkinnistul asuva lasteaia mänguväljak asub vahetult müüri ääres, mida kõrgemaks ehitati. Ohuala oli piiramata ning kasutusele polnud võetud ka muid meetmeid ehitamise ohutuse tagamiseks. Selline olukord tõi kaasa otsese ja vahetu ohu lasteaia mänguväljakul viibivatele isikutele, sh lastele, kes ei suuda võimalikku ohtu ette näha ega teadlikult vältida. Seetõttu oli ohu kõrvaldamiseks vajalik kohene reageerimine, st ehitustööde peatamine ja ettekirjutuse rikkumise korral ka sunnivahendi kohaldamine. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et ehitis on alates
7. aasta algusest omanikke vahetanud, kusjuures kõik endised ja praegused omanikud on omavahel seotud kas perekondlikult või ettevõtete kaudu. Seetõttu on ilmne, et kaebajatel puudub soov ja kavatsus ettekirjutust täita.
8. Kaebajate tõlgendus, mille kohaselt ei tohi kaasomanikele määratud sunniraha kokku ületada seaduses sätestatud sunniraha ülemmäära, mis füüsilise isiku puhul on 6400 eurot (

§ 133), on täiesti meelevaldne ja põhistamata.

Seadusest ei nähtu mitte mingil viisil, et ülemmäär ühele isikule oleks väiksem, kui seadust rikuvad korraga mitu kaasomanikku. See ei olnud ka seadusandja mõte –

-s sätestatud ülemmäära eesmärk on ilmselgelt konkreetse (füüsilise või juriidilise) isiku ettekirjutuse täitmisele sundimine, sõltumata võimalike kaasomanike olemasolust. Asjakohatu on kaebajate viide AÕS §-le 75, kuivõrd sunniraha, kui isiku haldusakti täitmisele sundimise vahend, ei ole käsitletav asjal lasuva koormatise ega ka mitte asja valitsemisega seotud kuluna, vaid tegemist on sunnivahendiga, mille eesmärk on sundida isikut täitma konkreetset haldusakti ning mille tasumist on võimalik vältida ettekirjutuse täitmisega. Sunniraha suuruse määramisel võttis vastustaja arvesse kaebajate ilmselgelt pahatahtlikku käitumist, millega kaasnes otsene oht laste elule ja tervisele: naaberkinnistul asuva lasteaia mänguväljak asub vahetult müüri ääres, mida ehitise laiendamise eesmärgil kõrgemaks ehitati. Kuivõrd ehitustöödeks puudus luba, siis ei kooskõlastatud neid ka naaberkinnistu omanikuga, samuti ei piiratud ohuala ega võetud muid meetmeid ehitamise ohutuse tagamiseks. Selline olukord tõi kaasa otsese ja vahetu ohu lasteaia mänguväljakul viibivatele isikutele, sealhulgas lastele, kes ilmselt ei suuda võimalikku ohtu ette näha ega seda teadlikult vältida. Lisaks on ilmne, et alates

1. aastat tehtud võõrandamistehingute eesmärk on olnud vältida ettekirjutuste täitmist. Seejuures on juba ainuüksi tulenevalt kaebajate omavahelistest perekondlikest suhetest ning perekondlikest suhetest esialgse omaniku S. P. ja seotusest juriidilistest isikutest vahepealsete omanikega eluliselt ebausutav, et kaebajad ei osalenud teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikus ehitustegevuses. Lisaks nähtub ka 07.07.2016 sõlmitud korteriomandite müügilepingutest ja asjaõiguslepingutest, et kaebajad olid korteriomandeid omandades teadlikud Kotzebue tn 18a toimuvatest õigusliku aluseta ehitustöödest ning 17.02.2016 ja 30.06.2016 tehtud ettekirjutustest. Järelikult oli kaebajatel enne vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist enam kui kaks kuud aega ebaseaduslike ehitustööde peatamiseks. Kaebajate väidetest ei nähtu, et nad seda teha oleksid üritanud. Eeltoodust tulenevalt pidas vastustaja põhjendatuks rakendada iga ettekirjutuse saaja suhtes sunniraha summas 5 000 eurot: oli ilmne, et leebemad sunnivahendid ei sunni kaebajaid ettekirjutust täitma, kuid ebaseaduslike ehitustöödega kaasnev oht avalikkusele, s.h lastele, oli vaja kõrvaldada. Kaebajatele ei tehtud ettekirjutust tulenevalt eelmiste omanike tegevusest, vaid kaebajate tegevusest. Samuti rakendati sunniraha tulenevalt asjaolust, et kaebajad, olles Kotzebue 18a omanikud, jätkasid ebaseaduslikke ehitustöid. Eelmiste omanike tegevusele on vastustaja osundanud, tõendamaks kaebajate teadlikku ja pahauskset tegevust. 8
2. Kaebajatele tehti (vaidlustatud) ettekirjutus 01.09.
3. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust, sunniraha määraga 5000 eurot. See edastati kaebajatele 01.09.2016 e-posti teel järgmistel, pereregistri järgsetel aadressidel: O.S.le e-posti aadressile xxxxxxxx; O.Y.le e-posti aadressile xxxxxxxxx; S.Š.ile e-posti aadressile xxxxxxxxxx; A.P.ile e-posti aadressile xxxxxxxx. Samad e-posti aadressid on kaebajad märkinud kontaktaadressiks ka kohtumenetluses. Lisaks edastati vaidlustatud ettekirjutus kaebajatele 02.09.2016 ka tähtkirjaga: O.S.le aadressil xxxxxxx ja xxxxxxxx, tähtkirjad tagastati vastavalt 22.09.2016 ja 26.09.2016 hoiutähtaja möödumise tõttu; R.S.le aadressile xxxxxxxxx, tähtkiri tagastati 22.09.2016 hoiutähtaja möödumise tõttu, O.Y.le aadressile xxxxxxxx, tähtkiri tagastati 21.09.2016 hoiutähtaja möödumise tõttu; S.Š.ile aadressile xxxxxxxxxx, tähtkiri tagastati 21.09.2016 hoiutähtaja möödumise tõttu; A.P.ile aadressile xxxxxxxxx, tähtkiri tagastati 22.09.2016 hoiutähtaja möödumise tõttu. Tähtkirjad edastati kaebajate pereregistri järgsetele aadressidele. Samad aadressid on kaebajad ise märkinud kontaktaadressideks ka kohtumenetluses. Arvestades kaebajate omavahelisi sidemeid ja suhtlust, ei ole eluliselt usutav, et keegi neist ettekirjutust kätte ei saanud ning sellest teisi ei informeerinud. Ettekirjutuse kättetoimetamise küsimuses ei saa olla ka vaidlust, sest kaebajad esitasid kohtule juba 23.09.2016 kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebajad ei ole ka ise väitnud, et ettekirjutuse täitmine olnuks takistatud põhjusel, et nad polnud ettekirjutusest teadlikud
4. Kuivõrd 14.09.2016 paikvaatlusel selgus, et kaebajad ettekirjutuse nõuet täitnud ei ole, tegi vastustaja 16.09.2016 uue hoiatuse, nõudes 01.09.2016 ettekirjutus-hoiatuse alusel sunniraha tasumist hiljemalt 22.09.2016 ning määrates uueks sunniraha suuruseks 6 400 eurot. 16.09.2017 hoiatuse toimetas vastustaja kaebajatele kätte ülalnimetud e-posti aadressidele ning, kuivõrd kaebajad tähtkirjadele ilmselgelt teadlikult järele ei läinud, edastas lihtkirjana ülalnimetatud aadressidele. Kuivõrd kaebajad sunniraha tähtaegselt ei tasunud, esitas vastustaja kaebajate O.S. ja R.S. suhtes täitmisavaldused (vastavalt 23.09.2016 ja 26.09.2016). Et kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule 23.09.2016, on ilmne, et hiljemalt selleks ajaks olid nad 16.09.2016 hoiatusest teadlikud: 23.09.2016 kaebuse p-s 16 on märgitud: „Amet on asunud juba sunniraha rakendama, saates kaebajatele hoiatuse, märkides, et laohoones toimub endiselt ehitustegevus.“ Nii O.S. kui ka R.S. suhtes on täitemenetlus hetkel peatatud. Teiste kaebajate suhtes täitemenetlust alustatud ei ole. Kaebajatele 21.09.2016 tehtud hoiatuse alusel vastustaja täitmisavaldusi ei ole esitanud.
5. Asjassepuutumatu on kaebajate väide projekteerimistingimuste kohta, kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks on 01.09.2016 ettekirjutuse õiguspärasus. Samuti ei puutu asjasse järelevalvemenetluse läbiviimine Kotzebue 18a eelmiste omanike suhtes.
6. Kaebajad on jätkanud loata ehitustegevust ka kohtumenetluse vältel ning see asjaolu on tuvastatud 7.12.2017 paikvaatlusega ja paikvaatluse käigus tehtud fotodega. Ka seetõttu ei ole õige kaebajate väide, et peale ettekirjutuse tegemist ei ole ehitustegevust teostatud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
8. Kaebajad on vaidlustanud nende suhtes tehtud ettekirjutuse nr 1612899/010493 (I kd tl 15-16), millega kohustati kaebajaid kõigi ehitustööde peatamiseks Tallinnas Kotzebue 18a asuvas laohoones, 9 hoiatusega rakendada ettekirjutuse mittetäitmisel sunniraha iga ettekirjutuse saaja suhtes summas 5000 eurot. Kaebajad soovivad ettekirjutuse tühistamist põhjusel, et selle andmiseks puudus alus, ettekirjutus on motiveerimata ning ettekirjutusest ei selgu selle eesmärk. Kaebajate väitel ei ole ehitustegevust peale ettekirjutuse andmist teostatud, ettekirjutusest ei selgu, kes, kus ja milliseid töid teostab ja millises ulatuses. Samuti on ebaõige ettekirjutuse adressaat, sest kaebajad ei ole ehitustööde teostajad. Kaebajate hinnangul on ettekirjutusega antud sunniraha hoiatus on formaalne ja pole selge, mille tagajärjel hoiatus rakendub. Paikvaatluse aktide põhjal ei ole võimalik järeldada ehitustööde jätkamist, paikvaatlusest ei ole omanikke teavitatud ega võimaldatud kaebajatel paikvaatlusel osaleda, puudub veendumus, et paikvaatluse ja fotod on teostanud pädev isik. Paikvaatluse protokollid on allkirjastamata. Samuti on kaebajad vaidlustanud ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamise kaebajate suhtes, sh sissenõudmise toimingute tegemise. Kaebajad ei ole sunniraha rakendamise ja sissenõudmise toimingute teostamise vaidlustamisel esile toonud muid põhjuseid peale ettekirjutuse õigusvastasuse, samuti, et hoiatust sunniraha rakendamiseks pole kätte toimetatud. Kaebajad on küll esmalt märkinud, et ettekirjutusega on sunniraha määratud ebamõistlikus suuruses, kuid kohus selgitas kaebuse käiguta jätmisel vajadust esitada kohustamisnõue sunniraha määramise toimingu uuesti tegemiseks. Kaebuse täpsustamisel märkisid kaebajad, et vaidlustavad vaid sunniraha rakendamise, kui toimingu ning kaebajad esitasid keelamisnõude sunniraha rakendamise keelamiseks. Kohus selgitas kaebajatele kaebuse menetlusse võtmisel, et arvestades kaebajate esitatud täpsustusi võtab kohus menetlusse ettekirjutuse tühistamise nõude ja sunniraha rakendamise keelamisnõude ning nende nõuete osas ei saa kaebajad esitada vastuväiteid sunniraha suuruse küsimuses. Seetõttu ei käsitle kohus käesolevalt kaebajate esitatud väiteid sunniraha ebamõistliku suuruse kohta. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata ettekirjutuse, sh selles sisalduva sunniraha hoiatuse õiguspärasust, arvestades kaebajate esile toodud väited ning seejärel anda hinnang ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamise ja sissenõudmise toimingute õiguspärasusele.
9. Kaebajate väitel omandasid nad Kotzebue 18a asuvad korteriomandid enne ettekirjutuse tegemist ja ajal, mil elamu oli valmis ehitatud. Seejuures toovad kaebajad esile, et ükski korteriomand ei asu laohoones, kus väidetavalt toimus ehitustegevus. Kaebajate sõnul nad majas ei viibi ja korteriomandeid ei kasuta. Korter nr 26 jäi peale võõrandamist A. P.´i valdusesse (üürile), kes haldab ja hooldab maja ja kes soojustas vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ametile antud selgitustele ka otsaseina ja paigaldas vihmaveetorud. Kaebajad ei vaidlusta asjaolu, et Kotzebue 18a kinnistul paiknevad kaks hoonet: asutusehoone (ehitisregistri kood 101023426, peamine kasutusotstarve: büroohoone) ja laohoone (ehitisregistri kood 101023427) ning moodustatud on korteriomandid: mitteeluruumid 1-17, mis asuvad asutusehoones ja mitteeluruumid 18-28, mis asuvad laohoones. Nimetatud asjaolu nähtub ka ehitisregistrist, kinnistusraamatust ja kohtule esitatud Kotzebue 18a hoonete plaanidest (tl 41-46). Ehitisregistri andmetel on asutusehoone 3-korruseline, ehitusaluse pinnaga 244 m2 ja laohoone 2-korruseline, ehitusaluse pinnaga 243 m
10. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad korteriomandid nr 18, 19, 20, 25 ja 26 O.S.´le (korteriomandid nr 25 ja 26 alates 7.07.2016 ja korteriomandid nr 18, 19 ja 20 alates 24.10.2016), korteriomandid nr 21 ja 22 A.P.´ile (alates 7.07.2016), korteriomandid nr 23 ja 24 S.Š.´ile (alates 7.07.2016) ja korteriomandid nr 27 ja 28 O.Y.´le (alates 7.07.2016). R.S.le kuulusid korteriomandid nr 18, 19 ja 20 alates 22.08.2016 kuni 24.10.2016, mil R.S. võõrandas nimetatud korteriomandid O.S.´le. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tuvastas vastustaja esmakordselt vaidlusalusel kinnistul ebaseaduslike ehitustööde teostamise juba 17.02.2016 (paikvaatluse akt I kd tl 35-36, originaalfotod I kd tl 185-190 ja paikvaatluse originaalakt II kd tl 15-16), mil kaebajad ei olnud veel kinnistu omanikud. Nimetatud aktist nähtub selgelt ehitamise seis paikvaatluse teostamise ajal ning välja on toodud ka 10 vaatluse tulemused. Esmakordse paikvaatluse tulemusel ilmnes, et kinnistul algupäraselt 2 korrusega asuvat laohoonet oli asutud laiendama ja hoonele korruseid peale ehitama, lammutatud oli laohoone katusekonstruktsioonid ja vahelagi ning olemasolevatele paekivimüüridele oli ehitatud peale kaks uut korrust. Samuti tuvastati paikvaatlusega, et paigaldatud olid tellingud, lammutatud vahelae asemele oli ehitatud uus betoonist vahelagi, II korrusel oli alustatud vaheseinte ehitamist ja III korrusel oli pooleli otsaseina ladumine, vaheseinad puudusid, paigaldatud olid katuseelemendid (monteeritavad betoonpaneelid) ning enamik aknaid. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka samale paikvaatluse aktile lisatud fotodelt, sh originaalfailidelt. Vastustaja tegi selleaegsetele kinnistu kaasomanikele ka 18.02.2016 ettekirjutuse ehitustööde peatamiseks (I kd tl 38-39) ning tuvastas ka 19.02.2016, 29.06.2016 ja 30.09.2016 teostatud paivaatluste käigus ehitustööde jätkumise (paikvaatluste aktid ja fotod I kd tl 4041, II kd tl 17-18, I kd 191-193; I kd tl 47-50, II kd tl 19-22, I kd tl 194-204; I kd tl 51-52, II kd töl 2324, I kd tl 205-209), millele järgnes 30.06.2016 ettekirjutuse (I kd tl 54) tegemine ka vahepeal korteriomandi omandanud uue isiku suhtes. 19.02.2016, 29.06.2016 ja 30.06.2016 paikvaatluse aktidelt nähtub, et ehitustööd kestsid, edasi ehitati III korruse otsaseina, mis laoti üles, välisseina paigaldati soojusisolatsiooni materjalid, jätkati sisemiste vaheseinte ehitust, esimesele korrusele paigaldati uks ja fassaadile paigaldati soojusisolatsioonimaterjali. Nimetatu on tuvastatav ka fotode vaatlemise ja võrdlemise põhjal. Kaebajad omandasid korteriomandid 7.07.2017 sõlmitud asjaõiguslepingutega (va R.S., kes omandas korterid nr 18, 19 ja 20 rohkem kui kuu aega hiljem, so 22.08.2016 ja võõrandas need 24.10.2016 O.S.´le). Vastustaja fikseeris kinnistul toimunud ehitustegevuse hetkeseisu 15.08.2016 ja 30.08.2016 paikvaatlustega (paikvaatluse aktid I kd tl 55-58 ja tl 63-66 ning II kd tl 25-26 ja 27-28, fotod ka I kd tl 210-213 ja 214-219). 15.08.2016 akti kohaselt on võrreldes 29.06.2016 ja 30.06.2016 paikvaatlustel tuvastatuga fassaadile paigaldatud soojusisolatsioonimaterjal kaetud krohviga, fassaadile on toodud torud ning välisseina on edasi krohvitud. See asjaolu nähtub ka paikvaatluse aktile lisatud fotodelt. 30.08.2016 paikvaatluse aktis on fikseeritud ehitustegevuse seis. Kuigi kaebajate väitel ei ole peale korteriomandite soetamist kinnistul ehitustegevust teostatud, nähtub vastupidiselt kaebajate väidetele ehitamine üheselt eelkirjeldatud paikvaatluse aktidest ja neile lisatud fotodest. Seejuures nähtub ehitustegevuse jätkumine selgelt varasemate paikvaatluse tulemuste ja hilisemate paikvaatluse tulemuste võrdlemisest. Kohtule on vastustaja esitanud nii paikvaatluste elektroonilised failid (I kd tl 35-36, tl 40-41, 47-50, 5152, 55-56, 67-69, 73-75, 79-87, 154-156, 157-158), kui allkirjastatud originaalaktid (II kd tl 15-42), samuti paikvaatluse fotode elektroonilised originaalfailid (I kd tl 185-237), milledelt nähtub üheselt fotode tegemise aeg ja sellega ka paikvaatluste teostamise aeg, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väited selle kohta, et paikvaatluse aktide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, millal on tehtud vaatlused ja fotod. Et fotod ei ole tehtud täpselt ühe ja sama koha pealt, ei lükka kuidagi ümber ehitustegevuse jätkamise kohta tuvastatut ja fotodelt nähtuvat. Kuivõrd kohtule on saadetud paikvaatluse aktide originaaldokumendid, millel on märgitud ka need teostanud isiku nimi ja allkiri, ei ole kaebajate vastupidised väited asjakohased. Kohtul ei ole alust kahelda, et paikvaatluse aktid olid allkirjastatud ka ettekirjutuse tegemise ajal. Kaebajad ei ole seejuures väitnud, et nad poleks peale ettekirjutuse saamist saanud võimalust paikvaatluse dokumentidega tutvuda. Ka ei ole alust kahelda ettekirjutused allkirjastanud TLPA ehitusosakonna ehituskontrolli ja kasutuslubade juhtivspetsialisti pädevuses. Vastustaja tegi kaebajatele vaidlustatud ettekirjutuse nõudega kõigi ehitustööde peatamiseks 01.09.
11. Ettekirjutuses on lisaks nõudele „peatada kohe kõik ehitustööd“ välja toodud õigusrikkumise sisu. Täpsemalt nähtub ettekirjutuses õigusrikkumise kirjeldusest üheselt, et Kotzebue tn 18a kinnistul asuvat laohoonet on hakatud laiendama ja hoonele korruseid peale ehitama. Ettekirjutuse rikkumise kirjelduse osas on välja toodud, et sellise ehitustegevuse teostamiseks on nõutav ehitusluba ning viidatud asjakohastele õigusnormidele (

§ 38

lg 2,

Lisa 1,

§ 19

). Kaebajad 11 seejuures ei vaidlusta, et ehitustegevus sellises mahus peab toimuma ehitusloa alusel. Ehitusseadustiku (

) § 38 lg 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Sama §-i lg 2 kohaselt on ehitusluba nõutav käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud juhul.

lisa 1 kohaselt on ehitusluba nõutav üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga mitteelamu ümberehitamisel ja laiendamisel.

§ 4

lg 2 kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või alla ehitamisega. Sama §-i lg 3 ja selle p 1 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone. Et paikvaatlustega oli tuvastatud algselt 243 m2 ehitusaluse pinnaga laohoone laiendamine ja jätkuv ehitustööde teostamine ilma ehitusloata, sh 15.08.2017 ja 30.08.2017 (so peale laohoones asuvate korteriomandite omandamist kaebajate poolt ja enne ettekirjutuse tegemist), oli ehitustööde peatamise nõudega 1.09.2016 ettekirjutuse tegemine kaebajatele põhjendatud. Seetõttu on alusetud kaebajate väited, et ettekirjutusest ei selgu selle eesmärk, selleks andmiseks puudus alus või et ettekirjutus on motiveerimata. Asjaolu, et kaebajad ei ole ise ehitustööde teostajad, kes korteriomandeid ei kasuta ja kohal ei viibi, ei tähenda, et ettekirjutus oleks ebaseaduslik. Vastustaja on ettekirjutuses korrektselt juhtinud tähelepanu

§ 19

lg-le 1 ja selle p-le 2, mille kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Kaebajad olid ettekirjutuse tegemise ajaks ja ehitustööde jätkumise tuvastamisel ehitise omanikud ja seega kohustatud tagama, et ehitustegevus toimuks kooskõlas õigusaktidega. Kaebajate väide, et nad ei pea vastustama eelmiste omanike tegude eest, ei ole asjakohane, arvestades, et ehitustegevus jätkus ka peale seda, kui kaebajad korteriomandid olid omandanud. Kaebajad ei ole tõendanud, et ehitustegevus toimuks seal nende tahte vastaselt. Kaebajad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kinnituseks, ega näidanud, mida nad väidetava nn tahtmatu ehitustegevuse peatamiseks on ette võtnud. Kaebajad pidi kinnistut omandades teadma kinnistul toimuvast ehitustegevusest, arvestades, et see asjaolu nähtub ka kinnistu omandamise dokumentidest (I kd 102-134), milles on lepingud koostanud ja tõestanud notar toonud välja ehitisregistrist nähtuvad andmed 17.02.2016 paikvaatluse kohta, laohoone ehitusloata laiendamise ja ehitamise kohta, 17.02.2016 ettekirjutuse kohta ehitustegevuse peatamiseks, 29.06.2016 paikvaatluse kohta ehitustööde jätkamise osas ning 30.06.2016 tehtud uue ettekirjutuse kohta. Kohus osundab, et ehitustegevus on antud juhul jätkunud ka peale kaebajatele ettekirjutuse koostamist ning see asjaolu nähtub selgelt vastustaja poolt teostatud paikvaatluste tulemustest, mis on vormistatud vastavate aktidena 14.09.2016, 17.09.2016, 20.09.2016 ja 3.11.2016 (I kd tl 67-72, tl 73-78, tl 79-84 ja tl 157-158, 220-226, 230-232, 233-237 ning II kd 29-31, 35-37, 38-40). Samuti on vastustaja esitanud kohtule ka 7.12.2017 paikvaatluse akti ja fotod (I kd tl 262-264, 238-244), milledelt nähtub selgelt ehitustegevuse jätkumine ka 2017 .aastal. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et sellest ei nähtu, kes konkreetselt ehitustöid teostab. Järelevalve teostajal ei ole kohustust tuvastada konkreetselt iga ehitusobjektil ehitustöid tegev isik.

sätetest tulenevalt on ehitise omanikel kohustus tagada ehitamise õiguspärasus ning kui ehitisel toimuvad ebaseaduslikud ehitustööd, siis ehitustööde peatamise ja jätkamise keelamise ettekirjutuse tegemiseks piisab ehitustegevuse tuvastamisest. Seejuures nähtub ettekirjutusest, et kõigile laohoone omanikele anti võimalus selgituste andmiseks ning kohal käis vaid A.P., kes keeldus kirjalike ütluste andmisest. Kirjalikud selgitused edastas vaid O.S., kelle selgitus on ettekirjutusele lisatud eraldi lehel. 12 O.S. selgituse kohaselt (tl 19) ei leidnud ta, et toimuks laohoone laiendamine. Siiski ei ole kaebajad näidanud ühegi tõendiga, et ehitustegevus toimuks nende teadmata või tahtevastaselt. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks ka see, et sellele ei ole lisatud paikvaatluse akte ja fotosid. Sellist kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Ettekirjutuses on välja toodud ebaseadusliku ehitustegevuse jätkumine, samuti millal ja kus ebaseaduslik ehitustegevus paikvaatlusega tuvastati. Ebaseadusliku ehitustegevuse toimumist ja jätkumist kinnitavad vastustaja esitatud ja eelnevalt viidatud tõendid. Seega, vastuspidiselt kaebajate väidetule nähtub ettekirjutusest selgelt ebaseadusliku ehitustegevuse toimumine, samuti millal ja kus ebaseaduslik ehitustegevus toimub. Ettekirjutuse rikkumise kirjelduses on viidatud paikvaatluste teostamise ajale ning ehitise asukohale (aadress ja katastriüksuse nr) ja ehitise andmetele, sh, et ehitustööd toimuvad laohoones. Seetõttu ei ole kaebajate vastavad etteheited põhjendatud. Ehitustegevuse toimumine oli jälgitav ka hoonesse sisenemata, milleks ei ole vajadust kaebajaid kohapeale kutsuda. Samuti pole kohtul alust arvata, et kaebaja menetlustoimingule (paikvaatlusele) kaasamise korral oleks vastustaja teistsugustele järeldustele jõudnud. Vastustaja ei ole asjas tõendite kogumisel ja hindamisel teinud menetlusvigu, mis annaks alust kalduda kõrvale juba tuvastatud asjaoludest ja faktiliselt jätkati ebaseadusliku ehitustegevusega ning vastustaja ettekirjutus oli täitmata. Vastustaja on taganud lisamaterjali kogumisega objekti muutuste jälgitavuse käesoleva ajani ja teinud selle kontrollitavaks. 52. Kaebajate väitel on ettekirjutusega antud hoiatus formaalne ning pole selge, mille tagajärjel hoiatus rakendub. Vaidlustatud ettekirjutuse hoiatuse osas on märgitud, et sunniraha rakendatakse iga ettekirjutuse saaja suhtes nõude igakordsel rikkumisel tuginedes

§-ile

1. Sunniraha määramise aluse ja hoiatuse osas on selgitatud, et sunniraha tuleb kanda ettekirjutuse tähtaja möödumisest Tallinna Linnakantselei tulukontole, kui ettekirjutust ei täideta ning vastasel juhul nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega nähtub ettekirjutuse hoiatusest selgelt, millisel juhul sunniraha rakendatakse, st juhul, kui ettekirjutust ei täideta, ning millised on täitmata jätmise tagajärjed. Kaebajate vastupidised väited on asjakohatud.
2. Kaebajate väitel pole vastustaja tõendanud, millal ja millisele kaebajale on ettekirjutus kätte toimetatud. Vastustaja on selgitanud ja tõendanud (I kd tl 245-248) kohtule, et edastas ettekirjutuse kaebajatele 1.09.2016 e-posti aadressidele xxxxxxxxxx (O.S.), xxxxxxxxxx (O.Y.), xxxxxxxx (S. Š.), xxxxxxxxx (A.P.) ning 2.09.2016 tähtkirjadega ka kaebajate kohtumenetluses näidatud aadressidele, millised on ka O.S. (xxxxxxxxxxx), R.S. (xxxxxxxxxx) ja A.P.´i (xxxxxxxxx) puhul ka nende rahavastikuregistrijärgsed aadressid. Aadress (xxxxxxxxx), kuhu edastati O.Y.´le ja S.Š.´ile ettekirjutus, on märgitud rahvastikuregistris nimetatud isikute muu sideaadressina. Et kaebajad on märkinud eelmainitud e-posti aadressid ka kohtumenetluse kontaktidena, siis ei saa olla kahtlust, et tegelikult said kaebajad ettekirjutuse kätte. Esitatud tõenditest nähtuvalt tagastati kaebajatele saadetud tähtkirjad hoiutähtaja möödumisel (I kd tl.249-260). Ettekirjutuse kättetoimetamise küsimuses ei saa aga olla vaidlust, sest kaebajad esitasid kohtule juba 23.09.2016 kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks. Vastustaja märgib seejuures õigesti, et kaebajad ei ole ka ise väitnud, et ettekirjutuse täitmine olnuks takistatud põhjusel, et nad polnud ettekirjutusest teadlikud.
3. Kaebajad on väitnud, et sunniraha rakendati kaebajate suhtes enne hoiatuste kaebajatele kätte toimetamist. Kaebajad väidavad, et said hoiatuse kätte alles täitemenetluse raames ning kaebajatel puudus võimalus ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks. 13 Esmalt osundab kohus, et hoiatus sunniraha rakendamise kohta ettekirjutuse täitmata jätmisel sisaldus ettekirjutuses endas ning kaebajatele oli ettekirjutus kätte toimetatud. Seega ei ole asjakohased kaebajate väited selle kohta, et neil puudus võimalus ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks. 16.09.2017 tegi vastustaja kaebajatele hoiatuse nr 1512899/000493 hoiatades kaebajaid, et kui ettekirjutuses määratud sunniraha 5000 eurot ei ole tasutud hiljemalt 22.09.2016, nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (I kd tl 266). Hoiatuses on viidatud muuhulgas 14.09.2016 ja 16.09.2016 paikvaatluse käigus tuvastatud ehitustegevuse jätkumisele. Hoiatusega määras vastustaja uueks sunniraha suuruseks 6400 eurot. 21.09.2016 tegi vastustaja kaebajatele sunniraha rakendamise kohta uue hoiatuse nr 1612899/00493 (I kd tl 13), hoiatades kaebajaid, et kui 16.09.2016 hoiatuses määratud sunniraha ei ole tasutud hiljemalt 28.09.2016, nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hoiatusest nähtuvalt teostas amet 20.09.2016 paikvaatluse ja tuvastas, et Kotzebue 18a laohoonet on edasi ehitatud. Vastustaja on tõendanud ka 16.09.2016 hoiatuse edastamist samadel e-posti aadressidel (II kd tl 76) ja tähtkirjana samadel postiaadressidel (II kd tl 71-74), millele edastati ettekirjutused. Vastustaja on selgitanud, et kuivõrd kaebajad tähtkirjadele järele ei läinud, edastas vastustaja hoiatuse lihtkirjana. Kuivõrd kaebajad sunniraha tähtaegselt ei tasunud, esitas vastustaja kaebajate O.S. ja R.S. suhtes täitmisavaldused (vastavalt 23.09.2016 ja 26.09.2016). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuse esitamise ajaks 23.09.2016 olid kaebajad tegelikult teadlikud ka 16.09.2016 hoiatusest. Nii on kaebuse punktis 16 märgitud järgmist: „Amet on asunud juba sunniraha rakendama, saates kaebajatele hoiatuse, märkides, et laohoones toimub endiselt ehitustegevus.“ . Seega on selge, et kaebajad said tegelikult kätte nii ettekirjutuse kui 16.09.2016 hoiatuse. Kohtule nähtub kaebajate esitatud täitmisteadetest, et kaebajate O.S. ja R.S. suhtes esitati täitmisavaldused 16.09.2016 hoiatuse alusel vastavalt 23.09.2016 ja 26.09.2016 ning täitmisteated saadeti O.S.´le ja R.S.´le vastavalt 11.10.2016 ja 26.09.2016 (I kd, tl 171-172). Arvestades, et 16.09.2016 hoiatuse täitmise tähtaeg oli 22.09.2016, ei ole põhjendatud kaebajate väited selle kohta, justkui oleks hoiatus pööratud täitmisele enne selle täitmiseks määratud tähtaega. Vastustaja on selgitanud, et nii O.S. kui ka R.S. suhtes on täitemenetlus hetkel peatatud ning teiste kaebajate suhtes täitemenetlust alustatud ei ole, samuti, et kaebajatele 21.09.2016 tehtud hoiatuse alusel vastustaja täitmisavaldusi ei ole esitanud. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad kaebajate väited ja etteheited 21.09.2016 hoiatusega seonduvate täitetoimingute kohta, kuivõrd selliseid toiminguid ei ole antud juhul tehtud. Kaebajad ilmselt ei tee vahet kahel erineval hoiatusel ega ole saanud aru, millise hoiatuse alusel täitemenetlus alustati, kuigi see asjaolu nähtub selgelt ka täitmisteadetest (I kd tl 171-172). Kaebajad on märkinud, et hoiatus tehti 21.09.2016, kuid täitmisavaldus esitati juba 23.09.
4. Kaebajad jätavad tähelepanuta, et vastav täitmisavaldus esitati siiski 16.09.2016 hoiatuse alusel. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et sunniraha rakendamise eeldused olid vaidlustatud ettekirjutuse ja 16.09.2016 hoiatuse alusel täidetud, arvestades, et ehitustegevus jätkus ka peale kaebajatele ettekirjutuse koostamist ning see asjaolu nähtub selgelt vastustaja poolt teostatud paikvaatluste tulemustest, mis on vormistatud vastavate aktidena 14.09.2016, 17.09.2016, 20.09.2016, lisaks ka peale vaidlusaluse hoiatuse tegemist 3.11.2016 (I kd tl 67-72, tl 73-78, tl 79-84 ja tl 157-158, 220-226, 230-232, 233-237 ning II kd 29-31, 35-37, 38-40). Samuti on vastustaja esitanud kohtule ka 7.12.2017 paikvaatluse akti ja fotod (I kd tl 262-264, 238-244), milledelt nähtub selgelt ehitustegevuse jätkumine ka 2017 aastal. Seetõttu ei ole tõsiseltvõetavad kaebajate väited ettekirjutuse vabatahtliku täitmise soovi kohta, arvestades, et ehitustegevus on tuvastatud nii ettekirjutuse tegemise järgselt kui 16.09.2016 hoiatuse andmisele eelnevalt ning ka peale seda. Et ettekirjutus oli täitmata ning 14 ehitustegevuse jätkumine oli ilmne ja ettekirjutuses määratud sunniraha tasumata, oli sunniraha rakendamine 16.09.2016 hoiatuse alusel põhjendatud. Kuivõrd vastustaja on selgitanud, et 21.09.2016 hoiatuse alusel ei ole sunniraha kaebajate suhtes rakendatud, ei ole kaebajate väited nimetatud hoiatuse osas asjakohased. Siiski peab kohus vajalikuks osundada varasemalt sedastatut, et ka peale nimetatud hoiatuse tegemist on vastustaja tuvastanud ebaseadusliku ehitustegevuse jätkumise paikvaatlusega, mis viidi läbi 3.11.2016, samuti 7.12.
6. Kuivõrd kohus on käesolevalt kindlaks teinud, et vaidlustatud ettekirjutus on põhjendatud ja seaduslik, tuleb jätta rahuldamata kaebajate kaebus nimetatud ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamise ja sissenõudmise toimingute teostamise keelamiseks. Kohtu hinnagul on esitatud tõenditega veenvalt tõendatud, et sunniraha rakendamise eeldused olid antud juhul täidetud. Ehitamise peatamise ettekirjutuse toimet saab sunnirahaga tagada.

§ 133

kohaselt võib korrakaitseorgan ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 kohaselt sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sama seaduse § 2 lg 2 lubab sunnivahendit ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks ka korduvalt rakendada. ATSS § 7 lg 1 järgi teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. ATSS § 10 lg 1 kohaselt määratakse sunniraha kindlaks hoiatusega. Ettekirjutuse täitmise kontroll (järelkontroll) viiakse läbi ja sunniraha rakendatakse toimingutega. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-72-14 kontrollib kohus haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu seletuskiri, § 16 lg 1 selgitus). Käesoleval juhul on kohtule esitatud tõenditega (paikvaatluse protokollid ja neile lisatud fotod) tõendatud, et kaebajad ei olnud ettekirjutust täitnud, sh tuvastati jätkuv ehitustegevus 14.09.2016 ja 16.09.2016 paikvaatluste käigus. Vastustaja on kogu fotodokumentatsiooni esitamisega teinud objektil toimuva jälgitavaks, mitte vastupidi. Seega olid sunniraha rakendamise eeldused 16.09.2016 hoiatuse alusel täidetud ning kaebajate suhtes sunniraha rakendamine ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks põhjendatud. Kaebajad on küll väitnud, et 03.11.2016 tuvastatud tellingute eemaldamine ei ole käsiteltav ehitustegevusena, kuid kaebajad jätavad tähelepanuta, et sama paikvaatluse käigus on tuvastatud vihmaveesüsteemide paigaldamine. Väide, et vihmaveesüsteemid olid paigaldatud juba varem, ei ole tõendatud, kuna kaebajad ei esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Seejuures tõendab ka see kaebajate enda esitatud väide, et kaebajad on tegelikult olnud kogu aeg teadlikud etteheidetud ehitustegevusest ning lükkab ümber kaebajate väited, justkui ehitustegevust poleks toimunud ja kaebajad sellest midagi ei tea. Seejuures ei nähtu, et kaebajate suhtes oleks sunniraha rakendatud 03.11.2016 paikvaatluse käigus tuvastatud tegevuse tõttu. Varem on tehtud mitmeid ettekirjutusi, mis ei saanud jätta kahtlust, et objekti suhtes teostatakse kontrolli justnimelt loata ehitamise tõttu. Kuna kaebajad ise viitavad projekteerimistingimuste mitteväljastamisele TLPA poolt, siis on selge, et kaebajad on teadlikud ehitustegevuse ebaseaduslikkusest ja see kestab seni, kuniks pole saavutatud ehitusõigust. Väites, et vastustaja ise takistab ehitusõiguse saamist, märgivad kaebajad ühtlasi, et ehitustegevuse ebaseaduslikkus on neile äratuntav ja teada. Kohus on nii kaebuse käiguta jätmisel kui kaebuse menetlusse võtmisel selgitanud kaebajatele, et kui nad soovivad vaidlustada sunniraha suuruse, tuleb esitada selge nõue sunniraha määramise toimingu uuesti tegemiseks. Kaebajad sellist nõuet ei esitanud ning kaebuse menetlusse võtmisel selgitas kohus, 15 et menetlusse võetud nõuete osas ei saa kaebajad esitada vastuväiteid sunniraha suuruse küsimuses. Kuigi käesoleva kaebuse alusel ei kuulu hindamisele kaebajate esitatud vastuväited sunniraha suuruse kohta, selgitab kohus puutuvalt kaebajate väitega justkui saanuks sunniraha rakendada ülemmäära piires kõigi kaebajate suhtes kokku ja mitte eraldi igaühele selles suuruses, et

§-s 133 kehtestatud sunniraha, sh selle ülemmäär 6400 eurot, on iga kohustatud isiku ja tema toimepandud rikkumise põhine. Vastupidine tõlgendus ei tulene ei õigusaktide sõnastusest ega ka eesmärgist. See tähendab, et järelevalve teostajal on õigus kohaldada sunniraha kehtestatud määrade piires iga rikkumise toimepanija suhtes. Iga ehitise omaniku kohustus on

§ 19

lg 1 ja selle p 2 kohaselt tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Ebaseadusliku ehitustegevuse toimepanemise korral on järelevalve teostajal õigus rakendada sundi kehtestatud määrade piires iga ehitise omaniku suhtes eraldi. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda ennekõike ettekirjutust täitma, selleks saab rakendada sunniraha ja seda ka korduvalt. Kaebajatel ei saanud tekkida kahtlusi, et ettekirjutus jääbki täitmata, kui nemad selle täitmist ei soovi ning kaebajad ei saanud ega saa loota, et vastustaja ei vii asja täitemenetluseni või võtab oma nõuded tagasi. Ettekirjutuse täitmist on võimalik tagada sunniraha määramisega ja seaduses märgitud ulatuses. Kaebajatele oli antud võimalus esitada oma seletused, kuid nad neid ei esitanud. Kaebajad ei märkinud selliselt ka rahalise karistuse määramise võimatust ehkki leiavad, et see tuleks määrata muudmoodi. Kohus oli juba EÕK taotluse lahendamisel selgitanud, et kaebajad ei ole enda majanduslikku seisu üldse täpsustanud ega diferentseerinud. Ühegi kaebaja suhtes ei nähtunud, et keegi neist oleks midagi ette võtnud ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamiseks ja tegevust ei ole ka siiani lõpetatud, sj on tegevusest tulenevaid ohte piisavalt selgitatud ning juhitud tähelepanu rikkumise raskusele. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebajate väited justkui saanuks vastustaja kehtestada sunniraha suuruse kõigi omanike peale kokku seadusega määratud ülemmäära piires. TLPA arvestas sj olukorda ja kaalus asjaolusid ning leidis, et kinnistusraamatu andmetel on kaebajate majanduslik olukord pigem hea ning sunniraha suurust ei saanud asjaolusid arvestades pidada ebamõistlikult suureks, arvestades, et esitatud tõendite, sh paikvaatluse aktide ja fotode põhjal nähtus selgelt, et kinnistul asuva hoone laiendamiseks toimub ebaseaduslik ehitustegevus pikka aega ja seda vaatamata TLPA korduvatele ettekirjutustele ja selgitustele tegevuse ohtlikkusest. TLPA on selgelt välja toonud, et loata ja kooskõlastamata ehitustegevus on ohuks teistele inimestele (sh ehitamine lasteaia mänguväljaku vahetus läheduses). Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis takistanuks ja takistaks neil ehitustegevust peatada, sh mida on ette võetud, et ebaseaduslik ehitustegevus lõpetada. Kaebajad on asunud endiselt positsioonile, mil nad väidavad teadmatust, mis tähendab, et nad survestavad ise olukorda või ei kavandagi omanikuõigusi objektil maksma panna. Kaebajad saavad sunniraha rakendamist vältida ettekirjutuse täitmisega. 56. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebajate poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv HKMS § 108 lg 1 kohaselt jääb kaebajate enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega puuduvad käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 16