TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-1374 16. november 2018, Tartu Janar Jäätma J.K.i

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.K. esitas
2. aprillil 2018 Tartu Vanglale taotluse (tl 18), milles nõudis kambris asuva öötule asukoha muutmist ning kambrisse lüliti lisamist. Taotleja väitis, et öötuli mõjutab kahjulikult tema tervist.
3. Tartu Vangla jättis
4. aprilli
5. a otsusega taotluse rahuldamata (tl 19). Elukambrites öövalgustuse tugevust ei ole kehtestatud. Öörahu ajal kasutatakse valgustusena madala võimsusega luminestsents valgusteid, mida tavaliselt kasutatakse dekoratiivvalgustusena. Öövalgustuse asukoht ja tugevus võimaldavad tagada järelevalve teostamise öisel ajal kogu kambri ulatuses ilma, et ametnik peaks kambrisse sisenema või läbi toiduluugi taskulampi kasutama. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglas pimedas magamist. Öövalgustus on vajalik korrektse järelevalve tagamiseks öisel ajal, selle asukoht on eesmärgipärane, meede ei kahjusta tervist ja on proportsionaalne.
6. J.K. esitas
7. mail 2018 vaide (tl 14-15). Öötuli kambris paistab otse näkku. Valguse käes magamine kahjustab tervist. Lüliti lisamisel kambrisse ja koridori kambri ukse juurde aitab valvuril teostada järelevalvet. Valvuril on võimalik järelevalve teostamisel valgusti sisse lülitada.
8. Tartu Vangla jättis
9. juuni
10. a vaideotsusega nr 1-11/141-2 vaide rahuldamata (tl 13). Vangla põhjendab otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Vaide esitaja taotleb endale üksnes erandi tegemist enda tervislikust seisundist tulenevalt; 2) järelevalve korraldusest tulenevalt on ametnikul kohustus jälgida oma valvepiirkonda ning selle raames ringkäike tehes veenduda ka kambris toimuvaga, seda üldjuhul läbi vaateava. Kambris järelevalve teostamiseks on vajalik igas elukambris valgusallika olemasolu; 3) valgusti asukoht või selle sisse- ja väljalülitamise korraldust ei ole õiguslikult reguleeritud, vaid see on jäetud vangla korraldada; 4) kohustus tagada vangla üldine julgeolek kaalub üles vaide esitaja soovi magada pimedas.
11. J.K. nõuab kaebuses, et kohus kohustaks Tartu Vanglat paigaldama kambris olev öölamp ukse kohale ning lisaks kambrisse lüliti. Kaebaja leiab, et kambris põlev öölamp kahjustab tema tervist ning tal on melatoniini puudus. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei taga talle võimalust 8 tundi magada. Valgus paistab kaebajale öösel näkku ja öise valgustuse tõttu on tal palju psüühika- ja terviseprobleemid. KOHTU SEISUKOHT
12. Kaebaja taotleb kohtult Tartu Vangla kohustamist paigutada kambris olev öövalgusti ukse kohale ning lisada kambrisse lüliti.
13. Kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks on, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ning see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse seadus § 6 lg 1 ja lg 3). Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on ka haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus (RKHKo 3-3-1-62-09, p 11).
14. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust otsustada selle üle, kus öövalgusti asub ning kas kambris öövalgustus on sisse lülitatud või mitte.
15. Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri (vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 ls 1). Öövalgusti paiknemist ega selle kasutamist kehtiv õigus ei reguleeri.
16. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendit (nt arsti pandud diagnoos vm) selle kohta, et kambris olev öövalgusti kahjustaks tema tervist. Kui kinnipeetava tervis nõuab pimedas magamist, on see võimalik tagada muude vahenditega, nt teatud olukordades võib kinnipeetaval olla õigus nõuda enda tervise kaitseks silmaklappe. Selleks aga peab esinema meditsiiniline vajadus, mille otsustab arst. Praeguses asjas pole arsti diagnoosi või muud ettekirjutust selle kohta, millest saaks järeldada, et kambris olev öövalgus, mille valgusvoog on eelduslikult väga väike, kahjustaks kaebaja tervist. Üksnes väidetav ebamugavustunne ei ole eelduslikult piisav, et kustutada kambris tuli või muuta lüliti asukohta. 2
17. Kohustus tagada vanglas julgeolek kaalub üles kaebaja soovi magada kambris, kus ei põle öövalgus. Kinnipeetavat peab olema võimalik pidevalt jälgida (VangS § 7 lg 1 ja lg 2). Vangla peab korraldama julgeoleku tagamiseks kinnipeetavate üle järelevalvet ka öösel (VangS § 66 lg 1). Justiitsministri
18. septembri
19. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 2 p 1 sätestab, et järelevalvetoiminguks on isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Määruse nr 44 § 12 lg 1 p 5 ja lg 2 kohustavad vähemalt korra tunnis vanglaametnikke kambrisse sisse vaatama ka öösel. Öövalgustus aitab tagada julgeolekut vanglas.
20. Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (

§ 108lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3