← Eesti

2-16-9680/134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9680 Tsiviilasi XX hagi aktsiaseltsi Y vastu töötasu nõudes Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
  2. mai 2018 otsus Kaebuse esitaja ja liik Aktsiaseltsi Y apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Korosteljova Kostja (apellant): aktsiaselts Y (registrikood XXXXXXXX), juhatuse liige CC ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kompromissis osalev menetlusväline isik Q OÜ (registrikood XXXXXXXX), keda esindab juhatuse liige XX Asja läbivaatamine Kohtuistungil
  3. märtsil 2019, millel osalesid pooled ja nende esindajad RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. mai 2018 otsus ja kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  6. Hageja edastab kostjale arve Q OÜ-lt summas 12 000 eurot, millele lisandub käibemaks ja kostja aktsiaselts Y tasub selle arve 7 päeva jooksul alates saamisest arvel näidatud saajale. Q OÜ võib nõuda eelmises lauses märgitud kohustuse täitmist. 1.
  7. Pooled lepivad kokku, et punktis 1.1 kirjeldatud kohustuse täitmise korral ei ole neil vastastikku käesolevast tsiviilasjast tulenevaid nõudeid.
  8. Mitte köita tsiviilasja toimikusse ringkonnakohtu menetluses kogutud täiendavaid tõendeid, vaid säilitada need ainult elektrooniliselt kohtute infosüsteemis.
  9. Tsiviilasja nr 2-16-9680 menetlus lõpetada.
  10. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 eurot samale saajale ja arveldusarvele, nagu lõiv tasuti.
  11. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. MENETLUSE KÄIK
  12. XX (hageja, töötaja) esitas
  13. juunil 2016 Harju maakohtule hagi aktsiaseltsi Y (kostja, tööandja) vastu välja maksmata tulemustasu nõudes. Hageja väitel töötas ta kostja juures
  14. juulist 2014 kuni
  15. märtsini
  16. Kostja kohustus maksma hagejale mh müügitulemuse lisatasu 8% hageja tehtud pakkumuste alusel sõlmitud lepingute käibest, aga kostja on jätnud selle osaliselt maksmata. Kostja vaidles hagile vastu.
  17. Maakohus rahuldas hagi
  18. mai 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 23 219,92 eurot perioodi
  19. detsember 2014 –
  20. märtsis 2016 eest ning sellelt summalt ka viivise. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 76% kostja kanda ja 24% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäid kõik kostja kanda. Maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.
  21. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
  22. Pooled ja Q OÜ (edaspidi „BSP“) esitasid
  23. märtsi 2019 istungil ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Lisaks esitas kostja taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  24. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses ja istungil. Pooled soovisid maakohtu otsuse tervikuna tühistamist.
  25. TsMS § 430 lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Käesoleval juhul ei võta BSP endale kohustust, aga ta saab olla kompromissi osaline kui kolmas isik võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 80 lg-le 2 ja kompromissi osaliste avaldustele saab ka tema nõuda kompromissi täitmist.
  26. Menetluse lõpetamisel ei ole vaja
  27. oktoobri 2018 määruse täitmisel esitatud dokumente köita toimikusse, millega pooled nõustusid. Juhindudes TsMS § 56 lg 3 teisest lausest määrab kohus, et need dokumendid võetakse toimiku juurde salvestisena kohtu infosüsteemis.
  28. Kostja palus tagastada apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivu, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 1 p 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 1 000 eurot, mis kuulub tervikuna tagastamisele. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.
  29. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
  30. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga
  31. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Krista Kirspuu / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.