Obsah (8)

§ 180§ 245§ 248§ 199§ 318§ 339§ 326§ 247

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-2142 (17230100622) Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi Jevgeni Tsvirkevitši

§ 180

lg 3 alusel määrati kriminaalmenetluse kulude tasumine kogusummas 3778,80 eurot ositi 12 kuu jooksul. alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

1. J. Tsvirkevitš sai makseinfo ja kohtuotsuse vene keelde tõlgituna allkirja vastu kätte 24.01.2019 Tallinna Vanglas.
2. 5.02.2019 esitas J. Tsvirkevitš ringkonnakohtule apellatsiooni, mille sisust tulenevalt vaidlustab ta otsuse menetluskulude väljamõistmise osas. Taotleb ekspertiisi (akt nr 17E-AN1203) tasu 672 eurot ja DNA-ekspertiisi (akt nr 17E-GE1022) tasu 1482 eurot jätmist riigi kanda, sest tal on raske finantsiline olukord ja kaks alaealist last. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
4. Maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, milles otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka nimetatud. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav osaliselt temalt menetluskulude väljamõstmist.
5. Riigikohus asus 11.02.2016 määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad 2 kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 7. Et süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKK 3-1-1-7-16). 8.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas. Kokkulepe on

§ 245

lg 4 kohaselt sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.

1. 21.01.2019 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör A. Almann, süüdistatav J. Tsvirkevitš ja tema kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov kokkuleppe (kohtutoimik, tl 104-107), millest nähtuvalt taotleb prokurör J. Tsvirkevitšilt menetluskulude välja mõistmist riigi tuludesse. Hüvitamisele tulevate Mmenetluskuludena on kokkuleppe p-s 9 muuhulgas märgitud ka ekspertiisi (akt nr 17E-AN1203) maksumus 672 eurot ja DNA-ekspertiisi (akt nr 17E-GE1022) maksumus 1482 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud absoluutsummana 3778,80 eurot hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe sõlmisest võttis osa ka tõlk. Kokkulepe on edastatud süüdistatavale ja J. Tsvirkevitš on selle omakäeliselt allkirjastanud.
2. Kokkuleppe arutamisel kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. 21.01.2019 kohtuistungi protokolli kohaselt on J. Tsvirkevitš kohtuistungil avaldanud, et nõustub asja arutamisega kokkuleppemenetluses. Kokkulepe on talle arusaadav ja sõlmitud vabal tahtel. Apelleeritud kohtuotsusega ongi J. Tsvirkevitš kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud, vastavalt kokkuleppes märgitule karistatud ja menetluskulud temalt välja mõistetud.
3. Ringkonnakohus selgitab, et olukorda, kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg3 s 4 loetletud rikkumiseks.

Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

§ 247

lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt

§ 318

lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. 12.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud

1. peatüki
2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele, tuleb

§ 318lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta J.

Tsvirkevitši apellatsioon läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4