Obsah (11)

§ 184§ 73§ 181§ 65§ 68§ 832§ 78§ 57§ 121§ 56§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4425 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Koi

§ 184lg 21 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.

juuli 2018 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuur Määruskaebuse esitaja Toomas Kuuma kaitsja Prokurör Arika Almann Süüdistatavad Toomas Kuum, ik: 38001090283, varem kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses

1. november 2016 kuni
2. juuli 2018, Vladislav Ivanov, ik: 39010080211, varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses
3. november 2016 kuni
4. mai 2017 Kaitsjad Leonid Olovjanišnikov ja Kristina Suvalova Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. juuli 2018 otsus:
7. Toomas Kuuma õigeksmõistmises

§ 184lg 21 järgi, 2.

Vladislav Ivanovi õigeksmõistmises

§ 184

lg 21 järgi grupis ja suure varalise kasu eesmärgil toimepandud süüdistuse osas, 1 3. Vladislav Ivanovi süüdimõistmises

§ 184lg 1 järgi ja tema karistamises 3 aastase vangistusega, 4.

Vladislav Ivanovile karistuse mõistmisel

§ 73

lg 1,3 kohaldamise osas, 5.Toomas Kuumale

§ 181

lg 1 alusel riigieelarve tuludest õigusabiga seotud kulude summas 4896.00 hüvitamise osas,

1. Harju Maakohtu
2. aprilli 2017 aasta kohtumäärusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud Toomas Kuumale kuuluva vara aresti alt vabastamise ja Toomas Kuumale tagastamise osas.
3. Uue otsusega:
4. Süüdi tunnistada Toomas Kuum

§ 184

lg 21 järgi ja karistada 13 ( kolmeteist) aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud põhikaristust Harju Maakohtu 30.

aprilli 2013 aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva, võrra ning liitkaristuseks mõista 15 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.

november 2016 kuni

1. juuli 2018, so 1 aasta 7 kuud ja 4 päeva, kantud karistuse hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 14 ( neliteist ) aastat 4 ( neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Toomas Kuuma poolt karistuse kandmisele asumise päev.
2. Süüdi tunnistada Vladislav Ivanov

§ 184

lg 21 järgi ja karistada 8 aasta 7 kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.

november 2016 kuni 29. mai 2017, so 6 kuud kantud karistuse hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 8 (kaheksa) aastat ja 1( üks) kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Vladislav Ivanovi poot karistuse kandmisele asumise päev. 3.

§ 832lg 1 § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 11.

aprilli 2017 aasta kohtumäärusega arestitud Toomas Kuumale kuuluv vara: - sularaha kokku summas 7095 (seitse tuhat üheksakümmend viis) eurot, mis on 30.03.2017 antud üle Politsei- ja Piirivalveameti eelarvestusosakonnale, kelle poolt kanti see 04.04.2017 Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE701700017001577198; - musta värvi korpusega tahvelarvuti Sony Xperia Z2, IMEI-koodiga 358058060094955 (ilma sim- ja mälukaardita), - kuldse korpusega nutitelefon Sony Xperia Z5 Model E6653, IMEI-koodiga 356086070394613 (ilma sim- ja mälukaardita), - kuldse korpusega nutitelefon Sony Xperia Z5 Model E6653, IMEI-koodiga 356086070394159 (ilma sim- ja mälukaardita), - musta värvi korpusega nutitelefon Sony Xperia Z3 Model D6603, IMEI-koodiga 351637073342747 (ilma sim- ja mälukaardita), - punasehallikirju korpusega mobiiltelefon Nokia 1208 (RH-105), IMEI-koodiga 351980048850349 (ilma sim-kaardita). Eelnimetatud tahvelarvuti, kolm nutitelefoni ja mobiiltelefon on 30.03.

1. a edastatud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressile Rahumäe tee 6 Tallinn (akt nr 2017-594). 2
2. KrMS § 180 lg 1, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Toomas Kuumalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1250.00 ( üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot. Menetluskulu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina.
3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
4. Prokuröri apellatsioon rahuldada.
5. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Toomas Kuuma ( ik: 38001090283) kasuks 624.00 ( kuussada kakskümmend neli) eurot apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Süüdistus:
6. Toomas Kuuma, isikuna, keda on varem Harju Maakohtu 30.04.
7. a otsusega 1-12-9660 karistatud

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja Vladislav Ivanovi süüdistatakse selles, et nad käitlesid suure varalise kasu saamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses narkootilisi aineid, marihuaanat ja kokaiini. Nimelt omandasid nad vähemalt

1. aasta suvest kuni nende kinnipidamiseni 29.11.2016 kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult ja kohas korduvalt suures koguses marihuaanat ja kokaiini, mida andsid edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Seejuures andsid nad korduvalt nimetatud narkootilisi aineid edasi XX-le.
2. aasta suvest kuni 02.11.2016 andsid nad XX-le edasi marihuaanat ja kokaiini sagedusega 2-3 korda kuus, andes korraga edasi ca 500 grammi marihuaanat ja ca 10 grammi kokaiini, mille XX pidi realiseerima selliselt, et marihuaana grammihind oli 20 eurot ja kokaiini grammihind 100 eurot. Marihuaana grammi müügi pealt võis XX töötasuna endale jätta 7 eurot ja kokaiini grammi müügi pealt 20 eurot. 02.11.2016 leiti XX kahtlustatavana kinnipidamise käigus tema valdusest 5,73 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (puhast kokaiini 1,74 grammi) ja tema elukoha läbiotsimise käigus 313,49 grammi marihuaanat, millised pärinesid Toomas Kuumalt ja Vladislav Ivanovilt ning milliseid XX ei olnud veel jõudnud realiseerida. Samuti näitas Vladislav Ivanov kooskõlastatult Toomas Kuumaga 15.11.2016 XX-le ette Harjumaal Rae vallas Venekülas Varivere tee lõpus asuvas metsatukas oleva peidiku, kust samal päeval teostatud sündmuskoha vaatlusega võeti politseiametnike poolt ära 202,4 grammi marihuaanat. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 3 lõike l ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. Marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 1lg3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Võttes arvesse, et kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajalik kogus on kokaiini puhul 650 milligrammi (0,65 grammi) ja marihuaana puhul 7,5 grammi, piisanuks T. Kuuma, V. Ivanovi poolt nimetatud ajavahemikul käideldud narkootilisest ainest kokaiin (käideldud kogus umbes 60-90 grammi) narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 39-59 inimesele ja narkootilisest ainest marihuaana (käideldud kogus umbes 3-4,5 kilogrammi) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 22 500-33 750 inimesele. EUROPOL-i andmetel oli narkootilise aine kokaiini ühe grammi hind
3. aastal jaemüügi korral Eestis keskmiselt 60 kuni 120 eurot (sõltub kvaliteedist) ja marihuaana ühe grammi hind
4. aastal jaemüügi korral 20 eurot. Selliselt teenisid Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov ajavahemikul
5. a suvest kuni 02.11.
6. käideldud narkootilise aine marihuaana realiseerimise eest kriminaaltulu kokku vähemalt 39 000-58 500 eurot ja narkootilise aine kokaiini realiseerimise eest kriminaaltulu kokku vähemalt 4800-7200 eurot. Kuivõrd Toomas Kuum tegeles narkootiliste ainete marihuaana ja kokaiini käitlemisega ajavahemikul
7. a suvest kuni 02.11.2016 andes XX-le 2-3 korda kuus korraga edasi umbes 500 grammi marihuaanat ja umbes 10 grammi kokaiini ning tal esines ajavahemikul 01.01.2013 kuni 01.12.2016 teadmata allikatest pärit sissetulekuid vähemalt 13 229,32 eurot, on ilmne, et Toomas Kuum tegeles narkootiliste ainete käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil. Karistusseadustiku § 12l p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot. Kuivõrd Vladislav Ivanov tegeles narkootiliste ainete marihuaana ja kokaiini käitlemisega ajavahemikul
8. a suvest kuni 02.11.2016 andes XX-le 2-3 korda kuus korraga edasi umbes 500 grammi marihuaanat ja umbes 10 grammi kokaiini ning tal esines ajavahemikul 01.01.2013 kuni 01.12.2016 teadmata allikatest pärit sissetulekuid vähemalt 2584,32 eurot, on ilmne, et Vladislav Ivanov tegeles narkootiliste ainete käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil. Karistusseadustiku § 12J p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot. Seega panid Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov toime grupi poolt narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 184lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Harju Maakohtu otsus: 4 2. Maakohus mõistis Toomas Kuuma

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuses täielikult õigeks kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. Tõkendi, vahistamine, tühistas kohtuotsuse kuulutamisel ning vabastas Toomas Kuuma vahi alt kohtuistungil. KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel rahuldas Toomas Kuuma taotluse valitud kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks täielikult ning hüvitas Toomas Kuumale õigusabikulud summas 4896 (neli tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus) eurot riigieelarve vahenditest. Vabastas pärast kohtuotsuse jõustumist aresti alt ja tagastas Toomas Kuumale Harju Maakohtu 11.04.2017. a kohtumäärusega nr 1-17-3416 konfiskeerimise tagamiseks arestitud Toomas Kuumale kuuluva vara. Maakohus mõistis Vladislav Ivanovi esitatud süüdistuses

§ 184

lg 21 järgi osaliselt õigeks, s.t grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil toimepandud süüdistuse osas. Tunnistas Vladislav Ivanovi süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas Vladislav Ivanovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aja 29.11.

1. a – 29.05.
2. a, 6 (kuus) kuud ja 1 (üks) päev ja lõplikuks ärakandmata karistuseks mõistis 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jättis mõistetud ja ärakandmata karistuse Vladislav Ivanovi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel luges katseaja alguseks 03.07.2018.

a. Vladislav Ivanovi suhtes kohaldatud tõkendi, elukohast lahkumise keeld, tühistas kohtuotsuse jõustumisel.

§ 832lg 1 alusel konfiskeeris Vladislav Ivanov’ilt 40 (nelikümmend) eurot sularaha.

Vabastas pärast kohtuotsuse jõustumist aresti alt ja tagastas HH’ile (isikukood: XXXXXXXXXXX) Harju Maakohtu 11.04.

1. a kohtumäärusega nr 1-17-3417 konfiskeerimise tagamiseks arestitud hõbedase korpusega pihuarvuti IPhone 5S (A1457), IMEI-koodiga 352046069534714 (ilma SIM-ja mälukaardita), KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 alusel mõistis Vladislav Ivanovilt välja riigituludesse menetluskulud kokku 2384.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras Vladislav Ivanovil menetluskulud kokku summas 2384 eurot tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimese ühteistkümnel kuul igakuiselt 199 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 195 eurot.
2. Maakohus mõistis süüdistusest loobumise tõttu otsusega õigeks QQ. Tema osas tehtud otsust pole vaidlustatud. Apellatsioon:
3. Prokuratuur vaidlustab Harju Maakohtu otsuse Toomas Kuuma õigeksmõistmises ja Vladislav Ivanovi õigeksmõistmises

§ 184

lg 21 järgi, samuti Vladislav Ivanovile mõistetud karistuse kuriteo raskusele mittevastavuse tõttu. Harju Maakohus on otsust tehes oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuivõrd on a’priori kõrvale jätnud XX ütlused ning sellest tulenevalt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mõistes Toomas Kuuma õigeks ja Vladislav Ivanovi süüdi

§ 184

lg 1 järgi, mitte

§ 184lg 21 järgi.

4.

1. Harju Maakohus on otsust tehes eksinud tõendite vaba hindamise põhimõtte vastu ning hinnanud XX ütlused aprioorselt ebausaldusväärseteks. 5 Prokurör esitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu
2. aprilli
3. a otsuse nr 3-1-1119-09 p-s 21 märgitu ja maakohtu põhjendused sellest, miks maakohus hindas XX ütlused eos ebausaldusväärseteks ning jättis need tõendikogumist välja. Prokuröri hinnangul on maakohtu selline järeldus täiesti oletuslik ega tugine ühelgi faktilisel ega kohtuistungil ilmsiks tulnud asjaolul. Liiati on kohtu selline arutluskäik täielikus vastuolus tõendite vaba hindamise põhimõttega ning seeläbi on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Käesoleval juhul ei ole Harju Maakohus nimetatud seisukohast hoolimata andnud XX ütlustele sisulist hinnangut, vaid asunud seisukohale, et sellise isiku ütlused, keda enne ristküsitlust ei ole võimalik tunnistajana hoiatada teadvalt valeütluste andmise eest ning kelle suhtes on menetluses teine kriminaalasi, on eos ebausaldusväärsed. Nimetatud seisukoht on täielikus vastuolus Riigikohtu senise praktikaga, kuivõrd Riigikohus on üheselt väljendanud (RKKKo 3-1-1-105-13, p 14.2), et ekslik on arusaam, nagu tuleks nn endisest kaassüüdistatavast tunnistaja ütlused lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks KrMS § 2871 lg-s 5 sätestatu tõttu, s.o tulenevalt asjaolust, et sellist tunnistajat kriminaalkaristuse eest ei hoiatata. Esiteks on selline käsitlus Riigikohtu hinnangul otseses vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning teisalt muudaks sellise seisukoha jaatamine KrMS § 2871 lg-s 5 tähendatud isiku tunnistajana ülekuulamise üldse tarbetuks. Samuti muudab selline arutluskäik sisutühjaks karistust kergendavad asjaolud, millised on sätestatud

§ 57lg 1 p-s 3, eelkõige süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise ning selliselt kaotab igasuguse mõtte ka Kr

MS § 205, mille kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga. Nimetatud paragrahvid on just need, millised on seadusandja poolt antud hoobadeks, et isikud oleksid motiveeritud uurimisasutustega koostööd tegema ning neid koheldaks seeläbi leebemalt. Samas kinnitas XX korduvalt ülekuulamise käigus, et talle ei ole uurimisasutuse ega prokuratuuri poolt tema karistusega seonduvalt mitte midagi lubatud, samuti pole talle kellegi poolt antud juhiseid, milliseid ütlusi ta peaks eeluurimise raames või kohtus andma. KrMS § 66 lg 2 sätestab, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Kuivõrd XX nõustus 02.11.2016 tegema politseiga koostööd ning osalema kriminaalmenetluses kuriteo matkijana, et aidata politseil tabada isikuid, kes teda narkootiliste ainetega varustasid, alustati nimetatud sättest tulenevalt ja kriminaalmenetluse tavapärasele praktikale tuginedes XX-lt saadud informatsiooni alusel uus kriminaalasi tema varustajate ehk Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi vastu. Prokurör möönab, et kuivõrd nimetatud kriminaalasi hõlmab endas ka episoode, millised on XX-le endale inkrimineeritud teise kriminaalasja raames, on tegemist eristaatuses tunnistajaga, keda ei saa hoiatada ning keda seaduse ja Riigikohtu praktika mõttes tuleb käsitleda pigem endise kaassüüdistatavana. Samas on Riigikohus väljendanud (RKKKo nr 3-1-1-100-15 p 19), et kaassüüdistatava ütluste hindamisele ei näe seadus ette kitsendusi või erandeid ja neid tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt RKKKo 3-1-1-94-04, p 8). Seda seisukohta ei ole Riigikohus hilisemas praktikas muutnud (vrd nt RKKKo 3-1-1-26-13, p 12). Prokurör toob ära Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-100-15 (p 16-17) sedastatu ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsuse osas ning märgib, et maakohus ei oleks saanud XX ütlusi aprioorselt kõrvale jätta, vaid oleks pidanud analüüsima neid sisuliselt, analüüsides nendes esinevaid võimalikke vastuolusid ning hinnates nende elulist usutavust ning nende riimumist teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kui Harju Maakohus ei oleks rikkunud tõendite vaba hindamise põhimõtet, analüüsinud seaduse mõttest ja sättest tulenevalt XX ütlusi ning kõrvutanud neid teiste kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega, sealhulgas jälitustoimingute protokolli ning isikute kinnipidamiste 6 ja läbiotsimiste käigus koostatud protokollidega, milliste kohaselt XX kasutas Vladislav Ivanovile kuuluvat sõiduautot, oleks kohus mõistnud, et XX ütlused riimud kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning aitavad nende sisustamisele selliselt kaasa, et tekib ühtne terviklik nägemus ja sisemine veendumus Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi poolt toime pandud kuriteost. Kuivõrd Harju Maakohus on täielikult jätnud tähelepanuta prokuröri poolt kohtuvaidlustes esitatud tõendite analüüsi, mille kohaselt XX ütlused on usaldusväärsed, eluliselt usutavad ja riimuvad teiste tõenditega ning mõistis isikud neile inkirimineeritavates kuritegudes osaliselt või täielikult õigeks, kordab prokurör XX poolt ülekuulamisel antud ütlusi. Prokurör märgib, et XX ütlusi kinnitab jälitustoimingute protokoll, kuivõrd peale omavaheliste sõnumite vahetust kohtus ta valdavalt Toomas Kuumaga. Samuti tõendab omavahelist suhtlemist tõsiasi, et Toomas Kuuma kasutuses olnud sõiduki läbiotsimise käigus leiti paberilipik käsikirjalise tekstiga XXXXXXXXX. Nimetatud number oli XX kasutuses kuni tema kinnipidamiseni 02.11.

1. Samuti see, et Toomas Kuuma kahtlustatavana kinnipidamisel leiti tema valdusest paberilipik käsikirjalise tekstiga YYYYYYYYYY. Nimetatud numbri kasutamine XX poolt nähtub jälitustoimingute protokollist. XX kinnitas ülekuulamisel, et ta peeti 02.11.2016 kahtlustatavana kinni ning leiti tema valdusest 5-7 kotikest kokaiiniga ning tema korteri läbiotsimise käigus suures kotis marihuaanat. Kõik nimetatud ained pärinesid XX sõnul Vladilt ja Toomaselt. Tõepoolest peeti XX 02.11.2016 kahtlustatavana kinni ning leiti tema valdusest 7 minigrip kilekotti valge pulbrilise ainega. Nimetatu on tõendatud tema kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga. XX elukoha läbiotsimise protokolliga on tõendatud, et sealt leiti läbipaistev plastikaatpakend rohekaspruunide taimeosadega ning 20 minigrip kilekotti rohekat värvi taimeosadega. Narkootilise aine ekspertiisiga on tõendatud, et minigrip kilekotid sisaldasid 5,73 grammi valget pulbrit, mis omakorda sisaldas 1,74 grammi kokaiini, suures vaakumpakendis oli 299,5 grammi marihuaanat ning minigrip kilekottides kokku 13,99 grammi marihuaanat. XX kirjeldas detailselt ka seda, kuidas Toomas saatis talle samal päeval, kui ta oli politsei poolt kinni peetud, mitu SMS-i, et on vaja kohtuda ning peale seda, kui ta politseist vabanes, kohtusid nad Puhangu tänaval Stromka ehk Stroomi ranna piirkonnas. Toomas tuli kohtumisele valge BMW-ga ning ühiselt sõideti Puhangu garaažide juurde, kus väljuti autost ning vesteldi. XX sõnul rääkis ta Toomasele, et oli viibinud politseis ning näitas enda sõnul talle ka sellekohast paberit, suutmata kohtuistungil meenutada, millise paberiga täpselt oli tegemist. XX ütlusi kinnitab taaskord jälitustoimingute protokoll, millisest nähtub, et XX ja Toomas Kuum kohtusid 02.11.2016 Puhangu tänava piirkonnas ja vestlesid garaažide juures. Isegi see, et XX näitas Toomas Kuumale mingit paberit, on varjatud jälgimise käigus fikseeritud ning XX poolt Toomas Kuumale mingi paberi andmine kuuldub ka nende omavahelise vestluse salvestiselt. XX hinnangul muutusid Vlad ja Toomas peale tema kinnipidamist ettevaatlikumaks. Nad ei kohtunud temaga enam nii tihti ning ainet ei antud talle edasi enam avalikult. XX sõnul kohtus ta peale kinnipidamist valdavalt Toomasega, kes omavahelistel kohtumistel manitses teda ettevaatlikkusele ning palus uue koguse narkootilise aine saamise osas olla kannatlik. XX sõnul näitas Toomas talle kohtumistel erinevaid eritunnusmärkideta autosid, mis Toomase sõnul kuulusid narko-osakonna töötajatele. Toomas Kuuma manitsused ja paranoia jälgimise suhtes kajastub samuti jälitustoimingu protokollis. Peale kinnipidamist sai XX enda sõnul Toomaselt ja Vladilt ainet veel ühe korra. Ta ei mäletanud ülekuulamisel enam täpset kuupäeva, kuid kinnitas, et see toimus samuti novembrikuus, nagu tema kinnipidaminegi ning tolleks ajaks oli lumi juba maas. XX kirjeldas ülekuulamisel, kuidas ta kohtus sel päeval Vladiga Ülemiste keskuses, telefonid jäeti Vladi autosse ning ühiselt sõideti XX Opeliga Peterburi teed pidi linnast välja, kus uue Tallinna vangla juurest jõuti mingi metsatukani, kus kivist sammaste juures näitas Vlad talle kohta, kuhu on maetud 200 grammi marihuaanat. Nimetatud ainet ei lubanud Vlad kohe kaasa võtta, vaid 7 käskis X-l hiljem üksi tagasi tulla ning seejuures telefoni maha jätta. Hiljem näitas XX politseile seda kohta, mida Vlad oli talle näidanud ning kus väidetavalt pidi marihuaana olema. XX ja Vladislav Ivanovi kohtumine on sama detailselt, kui XX seda kirjeldas, kajastatud ka jälitustoimingute protokollis, kus nähtub, et Vladislav Ivanov ja XX tõepoolest kohtusid 15.11.2016 kella 14.40 paiku Ülemiste keskuses, kus panid telefonid Vladislav Ivanovi autosse ning seejärel istus Vladislav Ivanov XX kasutuses oleva Opeli rooli ning sõideti Tartu maanteelt Peterburi tee suunas. Nende omavahelisest vestlusest kuuldub, kuidas Vladislav Ivanov käsib XX-l tee meelde jätta ning kuidas peidiku juures ei luba ta kilekotti puudutada, vaid käsib X-l hiljem ilma telefonita tagasi minna, kinnitades, et „seal on kakssada“. XX ütlusi ja jälitustoimingute protokollis kajastatut kinnitab omakorda sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokoll, millisest nähtub, kuidas Harjumaal Rae vallas Venekülas Varivere tee lõpus olevas metsatukas asuva kivist vundamendi tagant leiti must prügikott roheliste taimsete õisikutega. Narkootilise aine ekspertiisiga on tõendatud, et kahekordses mustas kilekotis oli 202,4 grammi marihuaanat. Kokkuvõttes leiab prokurör, et XX-l puudus põhjus anda valeütlusi. Objektiivselt on XX enda ütlustega süüstanud mitte ainult Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi, vaid kahjustanud ka ennast. Ta on tunnistanud enda süüd märksa suurema koguse narkootiliste ainete käitlemises, kui tema valdusest leiti ning tunnistanud enda poolt kriminaaltulu teenimist. Prokuröri hinnangul oli XX valmis niivõrd detailseid ja ennast kahjustavaid ütluseid andma siirast soovist aidata kaasa menetluse asjaolude tuvastamisele. Samas ei saa loomulikult eitada, et menetlusele kaasaaitamise soov võis omakorda osaliselt olla tingitud soovist aidata seeläbi ka iseennast, kuivõrd kuritegusid korduvalt toime pannud isikud on teadlikud võimalikest karistust kergendavatest asjaoludest, kuid nimetatu ei anna alust hinnata tema ütlusi ebausaldusväärseteks. XX selgitas ülekuulamisel, et tema roll politseiga koostööd tehes oli see, et ta aitab neil saada selgust, kes on need isikud, kes talle narkootilisi aineid toovad. Selleks pidi ta nendega samamoodi edasi kohtuma ja nende vestlused salvestati. Need salvestatud vestlused on kajastatud jälitustoimingute protokollis ning vaadates neid koostoimes samas protokollis kajastatud omavaheliste SMS-ide ja varjatud jälgimise käigus fikseeritud sündmusega, on üheselt mõistetav, et XX sai narkootilisi aineid Toomas Kuumalt ja Vladislav Ivanovilt. Toomas Kuuma ja XX omavahelise vestluse ja saadetud sõnumite maneer ja hoiak on üheselt selline, et Toomas Kuum seisab redeli kõrgemal pulgal ja XX oluliselt madalamal astmel. Juba esimestest sõnumitest alates on Toomas Kuuma hoiak pigem üleolev ja kamandav ning X oma alandlik ja kuuletuv. Prokurör peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et Harju Maakohus on leidnud, et XX andis ütlusi enda sisemisest tungist tingituna ning uurimisasutused ei andnud talle mingit sisendit, kelle kohta ja milliseid ütlusi ta peaks andma. Paraku jääb Harju Maakohtu mõttekäigust sellisel juhul täiesti selgusetuks, miks pidi XX valima just Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi, keda omaalgatuslikult valelike ütlustega mustata. Samuti ei ole Harju Maakohus selgitanud loogikat, kuidas XX poolt täiesti juhuslikult mustamiseks valitud Vladislav Ivanov talle sel juhul läbi peidiku 200 grammi marihuaanat soovis üle anda ning miks Toomas Kuum XX-le pidevalt midagi tuua lubas ning teda ettevaatlikkusele manitses. Prokuröri hinnangul ei ole XX mingil moel üritanud vabaneda vastutusest, kuivõrd antud ütlustega ei süüstanud ta mitte ainuüksi Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi vaid ka ennast ning nagu Harju Maakohus õigustatult märkis, ei teadnud ta neid ütlusi andes, kas ja millisel määral see kergendab või hoopis raskendab tema olukorda. Samuti on XX kogu menetluse kestel andnud sisuliselt ühesuguseid ütlusi. Nimetatud asjaolule viitab see, et tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist taotleti Harju Maakohtu istungil üksnes ühe kaitsja poolt ning sedagi üksnes marginaalses osas. Samas oleks käesoleva menetluse puhul kaitsjate huvi pidanud eos olema XX ütluste ebausaldusväärseks tunnistamine. 8 Nimetatud vastuolu XX ütlustes seisnes selles, et süüdistuse kohaselt hakkas XX Toomas Kuumalt ja Vladislav Ivanovilt narkootilisi aineid saama suvel
2. Kui talle esitati prokuröri ja kaitsja poolt täpsustavaid küsimusi, kas ta peab suve all silmas juunit, juulit või augusti, jäi ta esialgu pisut kõhklevale seisukohale, kinnitades, et ta täpselt ei mäleta, kas tegemist oli juuni või juuliga. Korduvalt sama teema juurde tagasi tulles vastas ta lõpuks kaitsja Kristina Suvalovale veendunult, et tegemist oli juuniga ning jäi endale kindlaks ka peale seda kui kaitsja taotles vastuolude väljatoomise eesmärgil avaldada tema eeluurimisel antud ütlused, kus ta viitas kolmele kuule. Ta selgitas, et ei mõistnud eeluurimisel ilmselt uurija küsimust päris õigesti ning jäi kohtuistungil endale kindlaks, et tegemist oli juunikuuga. Nimetatud kuu õigsust kinnitab ka tõsiasi, et ta selgitas, et sai Toomas Kuumalt ja Vladislav Ivanovilt sõiduauto Opeli enda kasutusse peale seda kui tema enda autoga avarii toimus ning see toimus mais või juunis. XX ütlused muutusid mõnevõrra segaseks, kui ta esialgu selgitas, et sai Opeli peale avariid, mis toimus tema autoga 2016 mais, kuid seejärel rääkis
3. aasta maist. Prokurör palus kohtul vastu võtta väljatrükk politsei andmebaasist, mis kinnitas, et ainus XX osalusega avarii toimus 28.05.2016, kuid kohus paraku keeldus selle tõendi vastuvõtmisest. Nimetatud väljatrükist nähtub, et 28.05.2016 kell 00.17 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli BB, kes sõitis mootorsõidukiga Volvo XXXXXX ristmikul ette teisele sõiduautole. Samas asja raames oli kontrollitavaks XX ning varaline kahju tekitati NN-le, mis annab aluse väita, et sõiduk, millega avarii tehti, oli sõidukiks, mida kasutas ka XX ning mille purunemise järgselt vajas ta uut liiklemisvahendit. Seega aitab väljatrükk üheselt mõista, et tunnistaja ilmselgelt eksis avariist rääkides aastaga, kui mainis lõpuks avarii toimumise ajaks aastat
4. Selline eksimus aga ei ole imekspandav peale mitmetunnist kohtumajas viibimist ning pikalt kestnud pingelist ülekuulamist. Kuivõrd nimetatud väljatrükk on ülaltoodud põhjusel prokuröri hinnangul endiselt oluline tõend, palub prokurör ringkonnakohtul KrMS § 321 lg 6 alusel ka nimetatud tõendit uurida. 4.
5. Harju Maakohus on otsust tehes eksinud tõendite vaba hindamise põhimõtte vastu ning hinnanud Vladislav Ivanovi ütlused aprioorselt usaldusväärseteks. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kui isik asub end aktiivselt kaitsma, peab ta esitama piisavalt tõendeid oma kaitseversiooni kinnitamiseks. Prokurör toob ära millistele küsimustele Vladislav Ivanov vastust ei osanud anda ja märgib, et Vladislav Ivanov jättis vastamata kõikidele nendele küsimustele, mis oleksid sisuliselt aidanud tema versiooni paikapidavust kontrollida. Eelnevast tulenevalt palus prokurör lugeda need ütlused ennastõigustavateks ning jätta need kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale. Harju Maakohus ei ole kohtuotsuses üldse analüüsinud Vladislav Ivanovi ütluste usaldusväärsust, vaid on neid lihtsalt tsiteerinud ning nentinud, et Vladislav Ivanovi puhul esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus toimepandu osas, kuivõrd kohtu hinnangul avaldas Vladislav Ivanov viimases sõnas, et ta väga kahetseb oma tegu ning teab täpselt, et ta kunagi ei pöördu tagasi kuritegude juurde. Kohtu hinnangul oli Vladislav Ivanovi viimases sõnas avaldatud kahetsus siiras. Prokurör on endiselt seisukohal, et kui võrrelda XX ütluste elulist usutavust Vladislav Ivanovi ütluste elulise usutavusega, siis saab tõsikindlalt väita, et eluliselt ebausutavateks tuleb pidada just Vladislav Ivanovi ütlusi. 4.

1. Harju Maakohus on jälitustoimingute protokollile hinnangut andes lähenenud tõendile pealiskaudselt ega analüüsinud seda kontekstis teiste tõenditega, sealhulgas XX ütlustega. Prokurör esitab kohtuotsuses jälitustoimingute protokolli analüüsi järeldused, märkides, et kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul jälitusprotokollidest nähtuv selline informatsioon, millega 9 saaks sisustada põhjendatud kahtlust, kuid mis pole piisav inimese süüdimõistmiseks esimese astme kuriteos. Samuti on kohus nentinud, et ka sõiduauto Opel rentimine võib, aga ei tarvitse tähendada, et XX müüs Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi ülesandel narkootikume. Prokurör märgib, et maakohtus toimunud kohtuvaidluste käigus on prokurör pikalt analüüsinud jälitustoimingute protokollis kajastatud Toomas Kuuma käitumist ning tema suhtumist XX ja nende omavaheliste vestluste sisu ning kinnitab, et jääb enda kohtuvaidlustes toodud seisukohtade juurde. Küll aga juhib prokurör tähelepanu Harju Maakohtu etteheidetele terminite selguse osas. Nimelt on Harju Maakohus oma otsuses väitnud, et kohtule on teada, et sõna šiški (käbid) kasutatakse kanepi kohta, kuid sõnumi kontekstist ei ole üheselt arusaadav, et jutt käib Kuuma poolt X-le üleantud narkootikumidest. Samuti leiab kohus, et sõna voolima tähendus ei ole üldteadaolev ning prokuröri selgitus selle sõna tähenduse kohta on lihtsalt kohtumenetluse poole seisukoht. Kaitsja Leonid Olovjanišnikov uuris ülekuulamisel XX-lt, kas Toomas Kuum temalt peale kinnipidamist toimunud kohtumisel küsis, mis kaubast sai. XX selgitas, et ta ei mäleta, mida Toomas täpselt küsis, kinnitades üksnes, et Toomas uuris, kas kaupa jäi veel üle. Tegelikukuses nähtub jälitustoimingu protokollist, et Toomas Kuum uuris, kas XX juurest leiti midagi, mispeale XX selgitas, et tema juurest leiti politsei poolt minigripid ja vaakumpakend. Sama vestluse käigus uurib Toomas Kuum esmalt, kas XX tõesti raiskas kõik ära, küsides „proebal što li vsjo?“ ning sama vestluse käigus hiljem uuris ta veelkord, kas tõesti on nii raha läinud kui ka kaup läinud, küsides „Deneg net, ni figa netu?“. Sama vestluse viimase lausega uuris Toomas Kuum veelkord, kus aine jäi, küsides „Gde šiški, ostalis?“ 07.11.2016 kella 14.20 paiku toimunud vestluse käigus kinnitab Toomas Kuum XX-le, et tal ei õnnestunud seda võtta ja lükkab nende omavahelise kohtumise kella viie peale, kinnitades, et tal tuleb kusagilt võtta. Arutledes, kus oleks hilisem kohtumine kõige parem läbi viia, kinnitab XX, et tal on ükskõik. Seepeale küsib Toomas Kuum temalt, et kuhu ta pärast liigub või kas hakkab siis sealsamas voolima. Lõpetuseks kinnitab Toomas Kuum XX-le, et annab talle sellised paremad ning tunneb huvi, kas too (teine) telefon on sisse lülitatud. XX vastas seepeale, et telefon oli terve eelmise päeva ja õhtu sees, kuid hetkel on väljas ning XX ei mõista, miks see peaks sees olema. Nimetatud vestlust kontekstis vaadates on ilmne, et Toomas Kuum on see isik, kes peaks XX-le midagi tooma. Kusjuures mitte niisama midagi, vaid just n.ö. paremaid palasid, mida tal ei õnnestunud esialgu saada, kuid mida ta peab järgmiseks kohtumiseks hankima. Samuti saab konteksti vaadates teha järelduse, et Toomas Kuum tundis huvi, kas XX-l on müügitelefon sees, kuid kuivõrd müüdavat ainet ei olnud, ei mõista XX, miks see hetkel peaks sees olema. Kella viiese kohtumise ajal viitab Toomas Kuum taas, et politsei jälgib neid ja esialgu ei ole mõistlik „tõmblema hakata“. Konteksti tõlgendades saab järeldada, et Toomas Kuum otsustas paranoiast politseinike ees mitte XX-le ainet tuua, vaid tegi ettepaneku esialgu oodata. Nimetatud päeva vestluseid tervikuna analüüsides on ilmne, et Toomas Kuum oli see, kes pidi XX-le midagi tooma, mitte vastupidi. On üldtuntud, et narkootilisi aineid käitlevad isikud käituvad konspireeritult, püüdes varjata oma tegevuse kogu ulatust ja kasutades omavahelises suhtluses allegoorilisi väljendeid. Ei saa eeldada, et Toomas Kuum oleks öelnud XX-le: „toon sulle kilo kanepit, kus sa seda kavatsed pakendama hakata?“. Seetõttu ongi oluline selliste tegevustega hõivatud inimeste vestlusi vaadelda kontekstis. Nii Toomas Kuum kui ka XX kinnitasid Harju Maakohtus toimunud ristküsitluse käigus, et sõna шишки tähendab marihuaanat. Sõna лепить tähendus on voolima, mätsima, kleepima, liimima ehk teisisõnu peab olema midagi, millest midagi meisterdada. Nimetatud sõna tähendus on üldtuntud, kuivõrd see on kergesti leitav igale inimesele, kel on oskus lehitseda sõnaraamatut või kasutada internetti. Kõnealuses kontekstis, kus jutt on narkootilise aine üleandmisest ning 10 Toomas Kuum küsib XX-lt, kuha ta kavatseb hiljem (koos selle ainega) minna, küsides seejuures üleolevalt „kas siin hakkad voolima (millestki midagi meisterdama)“ on prokuröri hinnangul üheselt mõistetav, et tegemist on narkootilise aine ümberpakendamisega ning Toomas Kuum, kui tööandja, tundis huvi, kus XX seda tegema kavatseb hakata. See, et millegi toojaks pidi olema just Toomas Kuum, nähtub ka XX ja Toomas Kuuma vestlusest, milline leidis aset 08.11.
2. Selle surnuaias toimunud vestluse käigus käskis Toomas Kuum enne surnuaeda minekut XX-l telefon autosse jätta ning seejärel sõimas teda alustuseks väga üleolevate sõnadega. Seejärel õpetas Toomas Kuum XX, kuidas neil puudub omavaheline seos ja õpetab, kuidas XX ei tohi politseile midagi rääkida. Ta selgitab XX-le, kuidas ta eelmise päeva lõuna ajal ütles, et ei õnnestu, kuivõrd nägi politseinikke. Samas ta praalib, kuidas tema juurest läbiotsimistega niikuinii midagi ei leitaks. Samuti avaldab Toomas Kuum selle vestluse käigus, kuidas teised arvavad, et XX teeb politseiga koostööd, kuid tema on veendunud, et XX ei reedaks. Sama vestluse käigus Toomas Kuum kiitles ka sellega, kuidas tema telefoni pealtkuulamine ei anna politseinikele midagi ning kuidas ta sõidutas teda jälitavaid politseinikke enda sabas lihtsalt mööda linna. Seesugune suhtumine viitab üheselt sellele, et Toomas Kuum on mees, kellel on võim ja XX on keegi, kes peab temale kuuletuma. See ei ole väikese narkosõltlase ja tänavamüüja vaheline suhe, vaid ülemuse ja alluva suhe, kus rollid on sellised nagu kirjeldas XX. 4.
3. Harju Maakohus on otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mõistes Toomas Kuuma õigeks ja Vladislav Ivanovi süüdi

§ 184

lg 1 järgi, mitte

§ 184lg 21 järgi.

Kuivõrd Harju Maakohus on tõendikogumist kõrvale jätnud XX ütlused, on see omakorda viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Hinnates XX ütlusi koostoimes jälitustoimingute protokolli ning teiste Harju Maakohtu istungil avaldatud tõenditega, on prokuröri hinnangul tõendatud, et Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov tegutsesid narkootiliste ainete käitlemisel ühiselt ja kooskõlastatult. Seejuures on teostatud jälitustoimingute ja XX ütluste põhjal ilmne, et Toomas Kuumal oli selle tegevuse juures juhtiv roll ning Vladislav Ivanovil mõneti täidesaatev roll, kuivõrd Toomas Kuum oli isikuks, kes organiseeris aine, pidas XX-ga vestlusi ning korjas raha. Samas Vladislav Ivanov oli valdavalt isikuks, kes käis XX-le ainet toomas. Nimetatud arvamust kinnitab seegi, et 15.11.2016 näitas narkootilise aine peidiku XX-le ette just Vladislav Ivanov, samas kui jälitustoimingute käigus fikseeritud üleoleva ja paranoilise sisuga vestlusi, mille käigus lubati „midagi“ tuua, pidas XXga Toomas Kuum. Lugedes XX ütlused tervikuna usaldusväärseks, on prokuröri hinnangul tõendatud, et Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov varustasid XX juunist 2016 kuni novembrini 2016 igakuiselt 1 kilo marihuaana ja 20 grammi kokaiiniga, mille eest XX andis neile kokku üle vähemalt 63000 eurot (55000 eurot marihuaana eest ning 8000 eurot kokaiini eest). Siia lisandub 200 grammi marihuaanat, mille peidiku näitas X-le 15.11.2016 ette Vladislav Ivanov. XX ütlusi narkootiliste ainete hindade kohta kinnitab ka politseimajor AA vastuskiri, mille kohaselt oli

1. aasta seisuga Eesti kuritegelikul turul kokaiini grammihind jaemüügi korral 60 kuni 120 eurot (sõltub kvaliteedist) ja marihuaana grammihind 20 eurot. Kuivõrd suure varalise kasu moodustab 40 000 eurot ning lisaks ülaltoodule oli Toomas Kuumal ja Vladislav Ivanovil ilmselgelt kavas oma tegevust ka jätkata (selle viitab asjaolu, et peale XX kinnipidamist olid nad valmis äritegevust jätkama, tehes seda üksnes varasemast konspireeritumalt), saab üheselt väita, et Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult suure varalise kasu saamise eesmärgil. Suure varalise kasu saamist tõendab seegi, et Toomas Kuuma kinnipidamise ning tema elukoha ja sõiduki läbiotsimiste käigus leiti märkimisväärses koguses väikestes kupüürides sularaha (nt 163x5 eurot, 153x10 eurot ja 155x20 eurot), mis on omane pigem narkootiliste ainete müügist 11 saadud rahale, mitte äriettevõtte poolt pangast või pangaautomaadist välja võetud kupüüridele. Nimelt püüdis Toomas Kuum Harju Maakohtu istungil väita, et ta töötas alates 01.11.2016 OÜs W, kust talle 21.11.2016 väljastati sularaha summas 10 000 eurot, et ta saaks osta autode varuosi. Nimetatud summast osa oli ta enda sõnul jõudnud ära kulutada ning teine osa oli see, mis temalt kinnipidamise ja läbiotsimise käigus ära võeti. Toomas Kuum kinnitas küll, et kõikide sularaha eest sooritatud ostude kohta võtab ta alati arved, kuid nimetatud arveid kohtule ei esitatud. Kokku leiti Toomas Kuuma valdusest menetlustoimingute käigus 7095 eurot sularaha. 4.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Prokuröri hinnangul sellised põhjused käesoleval juhul esinevad, kuivõrd Harju Maakohus on aprioorselt lugenud XX ütlused ebausaldusväärseteks, jättes ütluste usaldusväärsuse sisuliselt kontrollimata ja ütluste kõrvalejätmise seeläbi sisuliselt põhjendamata. Maakohus ei ole XX ütlusi analüüsinud koostoimes teiste tõenditega, mistõttu on tõendite hindamine puudulik ning seeläbi on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Samuti on XX ütluste kõrvalejätmine toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Eelnevast tulenevalt taotleb prokurör XX ütluste usaldusväärseks tunnistamist ning Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist ning nende tõendikogumist väljajätmist. Sellest tulenevalt taotleb prokurör Harju Maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järelduste ümberhindamist ning Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi süüdimõistmist

§ 184lg 21 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Apellatsioonikohtul on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Eelnevast tulenevalt taotleb prokurör ka Vladislav Ivanovile Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318 lg 1; § 338 p 2, 3, 4 ringkonnaprokurör palub: 1. Tühistada Harju Maakohtu 03.07.2018 otsus Toomas Kuuma õigeksmõistmises ning tunnistada ta süüdi

§ 184lg 21 järgi ja karistada ning karistada teda vangistusega 13 aastat.

Võttes arvesse, et Toomas Kuum on käesoleva teo toime pannud katseajal, palub tema karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 15 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

alusel palub arvestada ärakandmisele kuuluvast karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.11.2016 kuni 03.07.2018. 2. Tunnistada Vladislav Ivanov süüdi

§ 184

lg 21 järgi ning karistada teda vangistusega 9 aastat.

§ 68

alusel palub arvestada ärakandmisele kuuluvast karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.11.2016 kuni 29.05.

2. Võttes arvesse, et isikud tegutsesid kriminaaltulu teenimise eesmärgil, nende legaalne sissetulek ei vasta nende tegelikule elatusstandardile ning nad mõistetakse süüdi narkootiliste ainete käitlemises, palub

§ 832

lg 1 ja

§ 184

lg 5 p 2 alusel Toomas Kuumalt konfiskeerida sularaha summas 7095 eurot sularaha, tahvelarvuti Sony Xperia Z2, 2 nutitelefoni Sony Xperia Z5, nutitelefoni Sony Xperia Z3 ja mobiiltelefon Nokia 1208 ning Vladislav Ivanovilt sularaha summas 40 eurot ja nutitelefon IPhone 5S.

1. Samuti palub Toomas Kuumalt ja Vladislav Ivanovilt välja mõista menetluskulud ning sundraha vastavalt seadusele. 12
2. Prokurör suulist menetlust ei taotle.
3. Apellatsioonile on lisatud väljatrükk politsei andmebaasist MIS neljal lehel.
4. Toomas Kuuma kaitsja määruskaebus: Kaitsja märgib, et õigeksmõistva otsuse tegemisel jättis maakohus lahendamata küsimuse, mis käsitleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist kuna Toomas Kuum viibis vahi all ebaseaduslikult. Toomas Kuumal tekkis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 12 p 9 tulenevalt õigus taotleda tekitatud kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju on seotud Toomas Kuuma alusetu vahistamisega. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse§ 11 lg-st 4 tuleneva arvestuse põhjal moodustab see 22 154 eurot. Toomas Kuum oli vangistuses 29.novembrist 2016 kuni
5. juulini
6. Varaline kahju koosneb saamata jäänud töötasust nimetatud ajavahemikul. Arvestusega, et igakuine töötasu oli 2800 eurot, on 19 kuu eest summaks 53 200 eurot. Kahju hüvitamise nõue on kokku 75 354 eurot, millise summa palub kaitsja Toomas Kuuma kasuks välja mõista. Määruskaebusele on lisatud Toomas Kuuma samasisuline kirjalik taotlus. Vladislav Ivanovi kaitsja vastuväited apellatsioonile:
7. Harju Maakohtu
8. juuli 2018.a otsus on seaduslik ja õiglane. Otsuse tegemisel on õigesti kohaldatud materiaalõigus, samas on järgitud ka kriminaalmenetlusõiguse norme. Toetab täies ulatuses esimese astme kohtu seisukohti ja põhjendusi ning leiame, et apellatsiooni väited ei võimalda materiaal- ega kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest rääkida ega anna alust otsuse tühistamiseks. Maakohus on kõiki tõenditest tehtud järeldusi veenvalt põhistanud ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Asjaolu, et prokuratuur ei nõustu kohtulahendis toodud põhjendustega ei anna alust rääkida kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisest. Kaitsja teeb viite Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.03.2015.a otsusele asjas nr 3-1-1-11-
9. Apellatsiooni väidete alusel pole võimalik asuda seisukohale, et XX ütluste tõendikogumist väljajätmisel oleks maakohus toiminud vääralt. Esimese astme kohus põhjendas väga põhjalikult, miks XX ütlused ei ole võimalik usaldusväärseteks pidada ning me jagame kohtu vastavat seisukohta. Tegemist on kriminaaltaustaga isiku ütlustega, mis on antud olukorras, kui esimese astme kuritegu on toime pandud tema poolt katseajal ning meie asjas kohtus antud ütlustest sõltuski, kuidas lahendatakse tema kriminaalasi, mis on rohkem kui aasta aega pärast kohtueelse menetluse lõpetamist prokuratuuris olnud ilma edasiste sammude tegemata, s.o oodati kohtuliku uurimise lõppemist käesolevas asjas. Ainuke väljapääs XX-l oli prokuratuuriga koostöö tegemine ning esitatud süüdistuse kinnitamine. Samas ei olnud tunnistaja hoiutatud vastutusest valeütluste andmise eest. Kaitsja teeb viite Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.10.2004.a otsusele asjas nr 3-1-1-94-04 p
10. Kohus ei ole ka materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, kuna puuduvad igasugused alused

§ 184g 21 inkrimineerimiseks.

Kaitsja teeb viite Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.06.2011.a otsustele asjas nr 3-1-1-38-11 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.05.2008.a otsusele nr 31-1-18-08. Kogutud tõendite pinnal ei ole tuvastatav Vladislav Ivanovi tegevuses

184 lg 21 koosseisu objektiivseid ega subjektiivseid tunnuseid, ei ole tõendatud tema kavatsetus tegutseda suure varalise kasu saamise eesmärgil. 13 Kogu süüdistus põhines XX ütlustel, mida kohus õigesti luges ebausaldusväärseteks. Jääb selles osas esimese astme kohtus toodud argumentide juurde, mis on toodud allpool. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud peale 15.11.2016.a episoodi, süüdistatava/te poolt XX-le narkootiliste ainete üleandmist, seda enam süüdistuses märgitud kogustes. Kusjuures XX suhtes on menetlus alustatud 24.08.2016.a. (IIk lk 36) ning alates 27.09.2016 on teostatud tema varjatud jälgimine ning telefonide pealtkuulamine (tuvastatud teostatud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli käigus, 13.04.2018.a kohtuistungi helisalvestis kl 10.15 – 10.18 ja kl 10.23-10.28) ning Toomas Kuumi suhtes oli varjatud jälgimise luba antud 07.10.2016.a. Nimetatud ajavahemikul peaks olema tuvastatud süüdistatavate poolt narkootikumide XX-le üleandmine, kui tema ütlused oleksid tõesed. Puuduvad alused seostada XX juurest 02.11.2016.a leitud narkootilisi aineid süüdistatavatega, kuna nende bioloogilist materjali ei ole vastavatelt pakenditelt leitud. Samas on 15.11.2016.a peidikust leitud ja äravõetud marihuaana koostis erinev võrreldes XX juurest 02.11.2016.a leitud marihuaana koostisega. Samas ei saa ainuüksi väidetavalt käideldud narkootilise aine koguse pinnal (kuigi puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta) asuda seisukohale, et väidetav kuriteo oleks toime pannud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistuses toodud väidetavate narkoainete eest saadud summad ei ole tõendatud ega ole arvesse võetud, et kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. Prokuratuur tugineb inkrimineeritud narkootiliste ainete keskmistele turuhindadele, jättes tähelepanuta seda, et selleks, et kaupa müüa, tuleks seda eelnevalt soetada, s.o hüpoteetiliselt tuleks lähtuda esitatud tabeli narkoainete hulgi- ja jäehinna vahest, maha arvestades XX väidetavat „palka“, s.o raha mida ta olevat kinni pidanud oma kasuks narkootikume müügilt saadud summadelt. Samas puuduvad tõendid ka selle kohta, et süüdistatavad oleksid tegutsenud kaastäideviijatena seda enam kavatsusega tegutseda suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtus avaldatud XX kohtueelses menetluses antud ütlustest tulenes, et XX hakkas saama süüdistatavatelt narkootilisi aineid kolm kuud enne tema kinnipidamist 02.11.2016.a, s.o alates august 2016.a. Kohtus andis XX ütlusi, et hakkas saama kas juuni või juuli kuust ega osanud selgitada vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega (23.04.2018.a kohtuistungi protokoll, lk 28). Seega ka selles osas on isiku ütlused ebausaldusväärsed ning prokuröri viited narkootikumidega tegelemise alguse kohta juunis 2016.a ei ole millegagi tõendatud. Samas ei osanud A X anda ütlusi millal ja kuskohas toimusid talle väidetavad narkootikumide üleandmised süüdistatavate poolt. Nii jälitustegevuse raames kogutud teabest kui ka kohtus antud XX ütlustest tulenes, et tunnistaja majanduslik seisund oli vaidlusalasel perioodil päris kehv, ta kurtis raha puuduse üle, ei olnud tal isegi jõukohane sõidukit tankida. Samas ei olnud XX-lt kinnipidamisel ära võetud suured rahasummad või arestile kuuluvad kallid esemed, või tuvastatud muu vara, mis viitaksid isiku poolt suurtes kogustes pika aja jooksu narkootiliste ainete käitlemisele. Juhul, kui tema ütlused narkootiliste ainete väidetavates kogustes käitlemise kohta oleksid tõe-sed, siis peaks tema igakuine narkoainete müügilt saadav sissetulek olema tuhandeid eurot ning suurem võrreldes kasumiga, mida pidid saama teda narkootikumidega varustanud isikud, kes omakorda pidid vastavaid aineid soetama. Ei ole tõendatud, et V. Ivanov oleks XX-ga narkoteemal suhelnud või kohtumiste aega kokku leppinud enne novembrit 2016.a ega seda, et V.Ivanovi kasutuses oleksid telefoninumbrid, mille abil võeti ühendust XX-ga, peale seda, mis leiti kinnipidamisel. Seega ei ole usaldusväärselt tõendatud

§ 184

lg 21 p 1 inkrimineerimiseks vajaliku kasu summa olemasolu ega ole tuvastatud süüdistatavate vastavat tahtlust. 14 V. Ivanovilt ei ole ära võetud rahasummasid või kalleid esemeid, mis viitaksid sellele, et isik oleks suurt varalist kasu saanud või üldse teeninud narkootikumide müügilt. Asjas teostatud kriminaaltulu analüüs ei tuvastanud erinevust legaalse sissetuleku ja varalise seisundi vahel. Seega tuligi süütuse presumptsiooni alusel tõlgendada kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ning kvalifitseerida V. Ivanovi tegevus

§ 184

lg 1 järgi, kuna ta ei ole varem narkokuritegusid toime pannud ega tegutsenud grupis. Apellatsiooni väited ei anna alust ka V.Ivanovi ütluste ebausaldusväärseteks tunnistamiseks. Esimese astme kohtus palus prokurör mõista V.Ivanovile karistuseks 8 aastat 7 kuud. Apellatsioonis palutakse määrata 9-aastane vangistus, kuid puuduvad põhjendused, miks taotletava karistuse pikkus on muutunud. V.Ivanovile mõistetud karistus vastab teo raskusele, süüdistatava isikule ja levinud kohtupraktikale. Pärast vahi alt vabanemist asus süüdistatav ametlikult tööle, temal on väga hea palk, mis koosmõjus vahi all tajutud kogemuse, halva tervisliku seisundi ja toetava perekonna olemasoluga tagab seaduskuuleka eluviisi, mh kindlustab seda ka pikaajaline katseaeg. Apellatsioonis esitatud taotlus tõendi materjalide juurde võtmiseks on põhjendamata, kuna ei ole prokuratuur KRMS § 297 alusel põhjendanud, miks vastav tõend ei olnud süüdistusaktis loetletud, samas leidis maakohus õigesti, et antud tõend ei ole asjakohane ning tõendamiseseme asjaolu kohapealt ei ole sellel tõendil olulist tõendamisväärtust. XX ei täpsustanud kohtus ülekuulamisel, mis tema sõiduk avariisse sattus, kuid oli kindel, et avarii toimus aastal 2017 (23.04.2018.a kohtuistungi protokoll, lk 31). Seega puudub alus seostada apellatsioonile lisatud dokumendis mainitud sõiduk sõidukiga, mille kohta on tunnistaja kohtus ütlusi andnud ning palume jätta apellatsiooni vastav taotlus rahuldamata. Seega on prokuratuuri apellatsioon põhjendamata ning puuduvad seaduslikud alused esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks. Vladislav Ivanov ja tema kaitsja ei taotle suulist menetlust. Toomas Kuuma kaitsja vastuväited apellatsioonile: 7. Kohus on vägagi põhjalikult analüüsinud XX´i tekkimise ja tema kohtus toimunud ülekuulamisega seotud menetluslikku olukorda, siis seevastu prokurör, kes pole isegi üritanud astuda üksaaval kohtu tehtud samme ja vaidlustada kohtu poolt iga oma mõttekäigu etapiga seonduvalt väljendatud seisukohti, lihtsalt valib EV Riigikohtu lahenditest endale sobivaid seisukohti ja sisustab nendega oma apellatsiooni, kus tõlgendab neid eranditult enda kasuks.. Pokurör jätab märkamata, et kõigis tema poolt esiletoodud lahendites kasutab EV Riigikohus kahte võtmetähendusega terminit ehk „kaassüüdistatav“ ja „endine kaassüüdistatav“ (nagu prokuröri poolt mainitud EV Riigikohtu lahendis 3-1-1-105-13, p. 14.2). Ehk seega tuleb tõdeda, et arutamaks menetluslikku olukorda prokuröri esitatud aspektist vaadatuna on vajalik, et:

1. a)XX oleks meie kriminaalasja arutamise hetke seisuga süüdistatav;
2. b)tema suhtes oleks tehtud lõplik otsustus ja seda sõltumata sellest, millist numbrit kannab nimelt tema kriminaalasi, kui tegemist on ühe ja sama faabulaga. Siinkohal juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et tema nägi küll XX´i ülekuulamisega seonduvalt ette taolist sündmuste kulgemist, mille tõttu esitas 19. aprillil 2018. aastal kirjaliku taotluse (mis on võetud kriminaaltoimiku materjalide juurde), kus kategooriliselt oli XX´i ülekuulamisele vastu menetluslikel kaalutlustel. Arvestades seda, et see üksikasjalik taotlus asub kriminaaltoimiku materjalides, viitab kaitsja üksnes selles toodud peamistele seisukohtadele. KrMS § 66 lg 2 ei kohaldu olukorras, kui tegemist on isiku tunnistajana ülekuulamisega, kes on samas menetluses süüdistatav. Seega seadusandja eeldab, et peetakse silmas kahtlustatavate või süüdistatavate staatuses olevaid isikuid, kes ei ole hetkel ühes menetluses, kuid kes esinevad nimetatutena samas asjas, 15 kuid mingite asjaolude tõttu ei ole neid veel kaasatud antud protsessi. Selles osas on seaduseandja loogika arusaadav. Ta ei saa lubada, et isik (kahtlustatav, süüdistatav), kelle menetluslik ega varaline saatus ei ole veel otsustatud, oleks üle kuulatud tunnistajana ilma kaitsjata ning seejuures võidakse tema ütlusi kasutada tema enda vastu edasises menetluses ning tema suhtes lõpliku otsuse tegemisel. Kaitsja asub seisukohale, et ei ole tekkinud mingisuguseid kahtlusi selles, et faabula on ühtne süüdistatavatele, kui ka XX´ile, kes on isikuks, kes võib ja peab olema meie asjas kahtlustatavaks ja seejärel süüdistatavaks. Järelikult ei saa KrMS § 66 lg 2 kohaselt XX´i üle kuulata tunnistajana. Kohus peaks sellest ülekuulamisest loobuma. Kaitsja teeb viite Viru Maakohtu menetlusele kriminaalasjas nr 1-15-9048 AL suhtes, kus nii toimiti. Selline kohtu otsustus tugineb täielikult nendele RK selgitustele, milles ta väidab, et pärast otsuse tegemist eraldatud kriminaalasjas, võib isikut, kelle suhtes on kohtuotsus juba tehtud, üle kuulata tunnistajana asjas, millest see on eraldatud, kuid mitte hoiatada vastutusest valeütluste andmise eest. Järelikult selleks, et nimetatud isikut saaks üle kuulata tunnistajana, isegi selliste piirangute korral, peab tema suhtes olema tehtud lõplik otsus: isik peab olema kas süüdimõistetud või tuleb kriminaalasi tema suhtes lõpetada. Arvestades kaitsja ja kohtu esitatud argumente selles osas, võib juhtida tähelepanu asjaolule, et prokurör ei ole toonud esile ühtegi argumenti ega leidnud ühtegi EV Riigikohtu lahendit, mille alusel oleks võimalik kahtlustatava ülekuulamine tunnistajana. XX´i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste põhjal (nagu nähtub süüdistusaktist) muutus süüdistatavaks veel üks isik ehk Q. Kuid pärast XX´i ülekuulamist kohtus, kus ta kergekäeliselt loobus oma ütlustest, prokurör, kes isegi ei üritanud avaldada XX´i kohtueelses menetluses antud ütlusi, loobus omakorda Q suhtes esitatud süüdistusest. Sama ülekuulamise käigus on XX samuti muutnud oma ütlusi ka T. Kuum´a suhtes, kinnitades, et nimelt XX ostis tema käest narkootikume. Ka siinkohal ei ole prokurör isegi üritanud neid selgitusi ümber lükata. Kaitsja teeb viite Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-94-04 punktis 11 märgitule. Kuid kaitsja kordab veelkord, et tegemist on mitte süüdistatavaga, vaid kahtlustatavaga, kelleks ongi XX. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 322 lõigetest 3 ja 4, palub Võtta antud vastuväited menetlusse. Jätta 03. juulil 2018.a. tehtud kohtuotsus Toomas Kuum´a suhtes muutmata. Kaitsja ei taotle suulist menetlust. Prokuratuuri vastuväited Toomas Kuuma kaitsja 09.07.2018 esitatud kaebusele. 8. Juhul kui Tallinna Ringkonnakohus jätab prokuröri apellatsiooni rahuldamata ning Harju Maakohtu otsuse muutmata, palub jätta rahuldamata kaitsja Leonid Olovjanišnikovi kaebuse Harju Maakohtu 03.07.2018 otsuse peale. Määruskaebuses taotletakse, et seoses Harju Maakohtu poolt tehtud õigeksmõistva otsusega hüvitataks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel Toomas Kuumale mittevaraline kahju seoses tema alusetu vahistamisega summas 22 154 eurot ning varaline kahju seoses saamata jäänud töötasuga summas 75 354 eurot. Seejuures märgivad Toomas Kuumtaotluses ja tema kaitsja, et Toomas Kuuma sissetuleku suuruseks oli enne kinnipidamist 2800 eurot kuus. Oma kaebuses ja taotluses viitavad nii Toomas Kuum kui tema kaitsja, et Toomas Kuumal tekkis õigus kahju hüvitamist nõuda alles peale Harju Maakohtu poolt tehtud õigeksmõistvat otsust. Prokurör selle seisukohaga ei nõustu. Toomas Kuuma kaitsepositsioon on läbi kogu menetluse olnud enda süüd eitav. Harju Maakohtus toimunud kohtuvaidluste käigus palus vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov Toomas Kuum õigeks mõista ning taotles seejuures ka kokkuleppel kaitsjale tehtud kulude hüvitamist Toomas Kuuma kasuks. Prokuröri hinnangul oleks kaitsja sama menetluse raames pidanud taotlema ka süüteomenetluses väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist, kuivõrd süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 18 lg 1 sätestab 16 üheselt, et kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik kahju hüvitamiseks maakohtule taotluse enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Ka Harju Maakohus on oma otsuses väljendanud, et KrMS § 314 p 6 kohaselt peab kohus esitama õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas ning KrMS § 312 p 81 kohaselt kohtuotsuse põhiosas otsustuse taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. Kohtu hinnangul tuleneb eelmärgitud sätetest sõnaselgelt, et kohus saab seisukoha süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel tekkinud kahju osas võtta vaid siis, kui seda on kohtult taotletud. Toomas Kuum ega tema kaitsja vastavasisulisi taotlusi kohtule ei esitanud, mistõttu Harju Maakohus ka sisulist seisukohta võtta ei saanud. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 21 lg 1 kohaselt võib isik taotluse pärast maakohtu lahendi tegemist esitada üksnes juhul, kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel. Prokuröri hinnangul käesoleval juhul sellist mõjuvat põhjust ei esine. Toomas Kuuma ja tema kaitsja positsioon oli läbi menetluse see, et Toomas Kuum ei ole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud ning ta tuleb õigeks mõista. Kohus saab teha kas õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse, mis tähendab, et õigeksmõistva otsuse tegemine ei saanud kaitsepositsiooni arvesse võttes olla selliseks uudseks ja ettenägematuks asjaoluks, mis annaks võimaluse nimetatud taotlust esitada peale maakohtu lahendi tegemist ning vastavasisulised taotlused oleks pidanud esitama Harju Maakohtus toimunud kohtuliku uurimise käigus. Juhul kui Tallinna Ringkonnakohus jätab prokuröri apellatsiooni rahuldamata ning Harju Maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri eelneva seisukoha arvesse võtmata, leiab prokurör, et taotletav varaline kahju põhineb fiktiivsetel numbritel. Toomas Kuum vabanes eelmise karistuse kandmiselt 27.08.2015. Harju Maakohtu istungil uuritud kriminaaltulu analüüsist nähtuvalt oli Toomas Kuumale ajavahemikul oktoober 2015 kuni detsember 2016 deklareeritud tulu põhjal makstav palk kokku 6034,20 eurot ehk 402,28 eurot kuus. Tõepoolest on tema arvetele laekunud maksed ettevõtetest S ja F. Kuivõrd kahetsusväärselt oli käesolev kriminaalasi saadetud kohtusse teise prokuröri poolt ning süüdistusaktis nimetamata tõendite lisamise taotlemine prokuröri vahetumise pinnalt ei olnuks asjakohane, kasutas prokurör kõikidele vabalt kättesaadavaid vahendeid ning tõdes neid ettevõtteid üksnes googledades, et esimese ettevõtte näol on tegemist Läti ettevõttega, millisel puudub igasugune majandustegevus ning teise ettevõtte näol on tegemist Panama ettevõttega. Nimetatud ettevõtete tausta ja üldisi teadmisi arvesse võttes on paraku järeldatav, et tegemist võib olla pigem rahapesu kui palga maksmisega, mistõttu ainuüksi sellistelt ettevõtetelt arvele laekunud summade pinnalt sellises ulatuses hüvitise maksmine ei oleks riigivastutuse seduse § 13 lg 1 p 5 tulenevalt õiglane. Prokuratuuri vastuväited kaitsjate vastuväidetele: 9. Kaitsja Leonid Olovjanišnikovi hinnangul keelab KrMS § 66 lg 2 sellises staatuses isiku, nagu oli XX, ülekuulamise kriminaalmenetluse ja eelkõige kohtumenetluse käigus sootuks. Prokurör selle seisukohaga ei nõustu. KrMS § 66 lg 2 sätestab tõepoolest, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, kuid prokurör ei nõustu kaitsja tõlgendusega, justkui keelaks nimetatud säte XX ülekuulamise seetõttu, et tema suhtes ei ole teises kriminaalasjas jõutud süüdimõistva kohtuotsuseni. Prokuröri hinnangul on juriidiliselt korrektne, et sellest hetkest, kui XX andis nõusoleku politseiga koostöö tegemiseks ning nõustus matkima kuritegu, ei saanud teda enam käsitleda kahtlustatavana, kuivõrd ta ei toimetanud nimetatud kriminaalasjas enam edasi kahtlustatavana ning tema ütluste pinnalt oli õige alustada kriminaalasi tema varustajate ehk Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi vastu. 17 Samas jääb ja jäi XX põhjusega eristaatuses tunnistajaks, kuivõrd osa ütlustest, mis ta kohtuistungil andis, süüstasid ka teda ennast. Kaitsja mõttel oleks iva sellisel juhul, kui XX suhtes ei oleks menetluses olnud teist kriminaalasja tema enda poolt toime pandud episoodide osas ning kohtus teda tunnistajana üle kuulama hakates oleks selgunud, et ta peaks tegelikult olema kahtlustatava staatuses. Mõlemad kaitsjad on viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-94-04 punktile 11, mille kohaselt tuleb eriti juhtumitel, kui kaaskohtualuse ütluste näol on tegemist ainukese süüstava tõendiga, tuleb arvesse võtta kõik motiivid, miks võib konkreetne isik anda kaaskohtualust süüstavaid ütlusi. Prokurör nõustub nimetatud seisukohaga, kuid jääb endiselt arvamusele, et XX ütlused ei ole käesolevas kriminaalasjas ainukeseks Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi süüstavaks tõendiks, kuivõrd ka teised tõendid, eelkõige jälitustoimingute protokoll, viitavad üheselt Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi poolt narkootiliste ainete käitlemisele ning riimuvad XX poolt kohtus antud ütlustega. Kaitsja Kristina Suvalova ei nõustu prokuröri seisukohaga, et Vladislav Ivanovi ja Toomas Kuuma tegevus võiks olla kvalifitseeritav

§ 184lg 21 järgi.

Prokurör on seisukohal, et kui kohus loeb XX ütlused usaldusväärseks, mida nad prokuröri hinnangul on, siis on nimetatud ütluste pinnalt tõendatud, et Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov käitlesid narkootilisi aineid kriminaaltulu teenimise eesmärgil ning nende eesmärk oli seejuures teenida suurt varalist kasu. Nimetatud arvutuskäigud on välja toodud prokuröri apellatsioonkaebuses. Kristina Suvalova vaidleb vastu täiendava tõendi esitamisele, kuivõrd prokurör ei ole põhjendanud tõendi vastuvõtmise vajadust. Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil põhjendas prokurör, et kuivõrd XX seostas narkomüügi algusaja tema enda kasutuses olnud sõiduki avariisse sattumise ja Toomas Kuumalt ning Vladislav Ivanovilt sõiduauto Opel enda kasutusse saamisega esmakordselt Harju Maakohtu istungil toimunud ristküsitluse käigus, sai nimetatud asjaolu prokurörile teatavaks alles istungi käigus ning seetõttu ei olnud prokuröril nimetatud tõendit võimalik eelnevalt süüdistusakti märkida. Harju Maakohus väljendas kohtuistungil, et kohus nõustub sellega, et prokurör ei esitanud tõendit hilinenult, kuivõrd asjaolud, mille tõendamiseks prokurör antud tõendit soovis esitada, ilmnesid alles tunnistaja ülekuulamisel. Samas leidis Harju Maakohus, et tõend ei ole asjakohane, kuna sellel tõendil ei ole tõendamiseseme asjaolu kohapealt olulist tõendamisväärtust. Kuivõrd avarii toimumise ajast tulenevalt sai täpsemalt määratleda millisest ajast alates XX tegeles Toomas Kuuma alt narkootiliste ainete müügiga, omab nimetatud tõend prokuröri hinnangul kriminaalasjas siiski endiselt tähtsust ning seetõttu paluski prokurör oma apellatsioonis Tallinna Ringkonnakohtu poolt KrMS § 321 lg 6 alusel ka nimetatud tõendit uurida. Prokurör nõustub vandeadvokaat Kristina Suvalova märkusega Vladislav Ivanovi karistuse osas. Kohtuvaidlusteks eelnevalt ettevalmistatud kirjalikes teesides oli prokurör esialgu plaaninud küsida Vladislav Ivanovile 9 aasta pikkust vangistust, kuid tulenevalt kaitsja poolt kohtuliku uurimise käigus esitatud meditsiinidokumentidest korrigeeris prokurör suuliselt vaidluste käigus karistuse määra ning taotles Vladislav Ivanovi karistamist 8 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Samas oli kirjalikes teesides, milliseid prokurör apellatsiooni kooostamisel kasutas, jäänud karistusmääraks 9 aastat. Prokuröril puuduvad sisulised põhjendused Harju Maakohtus taotletud karistusmäärast suurema karistusmäära taotlemiseks, mistõttu palub lugeda kaitsja märkus asjakohaseks ning tunnistada Vladislav Ivanov süüdi

§ 184

lg 21 järgi ning karistada teda vangistusega 8 aastat ja 7 kuud.

§ 68

alusel palub 18 arvestada ärakandmisele kuuluvast karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.11.2016 kuni 29.05.

1. Kokkuvõttes jääb ringkonnaprokurör enda poolt esitatud apellatsioonis toodud seisukohtade juurde, nõustudes üksnes vandeadvokaat Kristina Suvalova märkusega Vladislav Ivanovi karistusmäära osas. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, apellatsiooniga ja määruskaebusega ning esitatud vastuväidetega märgib alljärgnevat.
3. Prokurör on apellatsioonis viidates nii kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele kui ka materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele taotlenud maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut muuta. 11.
4. Maakohus on tunnistajana ülekuulatud XX ütlused jätnud tõendikogumist välja. Apellatsioonis on prokurör maakohtu järeldust vaidlustanud ning taotlenud tunnistaja poolt antud ütlusi hinnata sisuliselt koos teiste kohtule esitatud tõenditega. XX oli kahtlustatav teises kriminaalasjas, kuid süüdistatavate Toomas Kuumale ja Vladislav Ivanovile inkrimineeritud kuriteoga seotud kuriteo toimepanemises. Kuna on tõstatatud küsimus XX tunnistajana ülekuulamise seaduslikkusest, peab kolleegium esmalt vajalikuks käsitada tema tunnistajana antud ütluste lubatavust. Alles seejärel on võimalik hinnata tema ütluste usaldusväärsust ja tõenduslikku tähendust kriminaalasjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude kohta. Kohtuistungi protokollist kui ka apellatsioonile esitatud vastuväitest nähtuvalt on kaitsjad esitanud seisukoha, et kuna XX-le esitatud kahtlustus on sama antud kriminaalasja raames esitatud süüdistustega, on tema tunnistajana ülekuulamine välistatud KrMS § 66 lg 2 alusel. Kolleegium sellist seisukohta ei jaga. KrMS § 66 lg 2 kehtestab, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et XX-le oli teises kriminaalasjas esitatud kahtlustus Vladislav Ivanovi ja Toomas Kuumaga seotud kuriteo toimepanemises. Vaidlustatud kriminaalasjas ei ole XX kahtlustatav ega süüdistatav, küll aga oli teadlik tõendamiseseme asjaoludest KrMS § 66 lg 1 mõttes, mistõttu oligi võimalik teda vaidlustatud kriminaalasjas üle kuulata tunnistajana ( vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-68-09). Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et maakohtu poolt XX käsitamine tunnistajana oli seaduslik kuna kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene keeldu kuulata teda kohtulikul arutamisel tunnistajana üle. Samas on tuvastatav, et juba enne tunnistaja ülekuulamist oli nii kohtule kui ka menetluspooltele teada ja arusaadav, et XX ei ole võimalik samastada tavalise tunnistajaga, kuna ta peab andma tunnistusi olles ise teises asjas kahtlustatav süüdistatavatega seotud kuriteo toimepanemises. Vaidlustatud kriminaalmenetluse objektiks on sama kuriteo tunnustega tegu, mille toimepanemises ka tunnistajat ennast kahtlustatakse. Kolleegium, võttes aluseks Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-119-09 esitatu, osutab, et kriminaalasjas on kõigile süüdistatavatele võrdselt kindlustatud KrMS § 34 lg-s 1 sätestatud õiguste realiseerimine, sh õigus keelduda ütluste andmisest. Eeltoodust lähtuvalt on üldiste menetlusreeglite kohaselt välistatud olukord, kus kedagi süüdistatavatest saab kriminaalvastutusele võtmise ähvardusel sundida ütlusi andma kaassüüdistatavate vastu nii, 19 nagu see on

§-de 318 ja 320 alusel võimalik tunnistaja puhul. Kolleegiumi arvates ei too kriminaalasjade eraldi menetlemine kahtlustatava suhtes endaga kaasa tema menetlusseisundi sedavõrd olulise muutumise,et temale kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemise kohta teises kriminaalasjas, tekib tunnistajana sama kuriteo tehiolude osas ütluste andmise kohustus. Seega on XX menetlusseisund tunnistajana eriline, mis tähendab, et ta ei saa olla kriminaalvastutuse subjektiks

§-de 318 ja 320 mõttes ka olukorras, kui ta keeldub ütluste andmisest. Samaselt maakohtuga kolleegium leiab, et XX näol on tegemist isikuga, keda vaidlustatud kriminaalasjas on võimalik üle kuulata tunnistajana, kuid kellel on antud menetluses õigus keelduda ütluste andmisest. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ongi kohus XX-le selgitanud, et ta on istungile kutsutud kui tunnistaja, kuid kuna teda kahtlustatakse sisuliselt sama kuriteo toimepanemises, siis on tal õigus ütluste andmisest keelduda. Samuti seda, et kohtus peab rääkima tõtt, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuses tema vastu. XX on andnud selgitustest arusaamise kinnituseks allkirja ( 5 kd t.lk.37, 38-41). Seega kolleegium leiab, et tunnistajale on nõuetekohaselt selgitatud tema õigusi ja kohustusi, teda on seaduslikult ja tema õigusi tagavalt käsitatud eristaatuses tunnistajana, mistõttu kolleegium leiab, et tema ütlused on käsitatavad seadusliku, lubatud tõendina. 11.

1. Kohtuotsuse kohaselt on maakohus hinnanud tunnistaja XX ütlused ebausaldusväärseks põhjusel, et tal lasub kohustus anda ütlusi enda vastu teadmata, kas ja millisel määral see kergendab või raskendab tema olukorda. Kolleegium leiab, et eeltooduga on maakohus lugenud sisutühjaks nii tunnistaja õiguse ütluste andmisest keeldumise kohta kui ka kohtu sellekohased selgitused. On ju kohus tunnistajale selgitanud, et tal on õigus ütluste andmisest keelduda ning et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu. Seega oli ta olukorrast teadlik ning kui tunnistaja siiski otsustab ütlusi anda, mis muuhulgas inkrimineerivad teda ennast, pole alust hinnata tema ütlusi tõele mittevastavateks seetõttu, et ta ei oska ennustada kas neid ütlusi tegelikkuses ka kasutatakse tema süüstamisel. Kriminaalasja materjalid näitavad, et juba kohtueelsel uurimisel on XX teinud menetlejaga koostööd ning kohtuistungi protokollist nähtuvalt ( 5 kd. t.lk. 41-54) on XX selgitanud, milles see koostöö seisnes ning andnud sisulisi ütlusi nii tema enda kui ka süüdistatavate tegevusest narkootilise aine käitlemisel. Seejuures on tunnistaja kinnitanud, et talle ei ole kellegi poolt, sh prokuratuuri poolt antud juhiseid, milliseid ütlusi ta peaks andma ega antud ka ütluste andmisega seonduvalt mingeid lubadusi vastutusest vabanemise osas. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on meelevaldselt lugenud ebausaldusväärseks tunnistaja ütlused lähtuvalt kohtu enda oletustel põhinevatel järeldustel tunnistajal tõeste ütluste andmise raskusest. Samuti on kohus leidnud, et tunnistajale võib ütluste andmisel kehtida vaid üks ähvardus- s.o ähvardus saada karistatud teadvalt valeütluste andmise korral. Igasugused muud ähvardused võivad mõjutada ütluste tõepärasust. Selles osas kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga ja leiab, et maakohtu järeldus nagu tunnistaja hoiatamine on garandiks tõeste ütluste andmisel ning hoiatamata tunnistaja ütlused on aprioorselt ebausaldusväärsed, on vastuolus nii KrMS § 61 lg-s 1 ettenähtud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu kui ka korduvalt Riigikohtu lahendites esitatud seisukohtadega tunnistajate või ka kaassüüdistatavate ütluste hindamise osas. Nii on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-105-13 sedastanud põhimõtte, et ekslik on arusaam, nagu tuleks eristaatuses tunnistaja ütlused lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks seetõttu, et sellist tunnistajat kriminaalkaristuse eest ei hoiatata. 20 Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-80-08 märgitud, et tunnistaja ja süüdistatava (kahtlustatava) poolt antud ütluste erinevus seisneb eeskätt selles, et esimesel juhul on isikut valeütluste andmise eest hoiatatud, teisel juhul aga mitte. Tõendite hindamisel ei ole aga sellel erinevusel määravat tähtsust, kuivõrd KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Seega kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et tunnistajat ei ole maakohtus enne ristküsitlemist hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest, pole aluseks hinnata tema poolt antud ütlusi ebausaldusväärseks ning vastupidine maakohtu seisukoht on ebaõige. 11.
2. Kolleegium leiab, et XX kohtuistungil antud ütluste kui isikulise tõendi usaldusväärsust on alus hinnata sisuliselt ehk KrMS § 61 kohaselt kogumis koos teiste tõenditega. Prokurör on apellatsioonis asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-100-15 sedastatule sellest, et ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsus on seostatav näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt on tunnistaja andnud kohtuistungil ütlusi ( t.lk. 27 pöördel) sellest, et müüs enne kinnipidamist süüdistatavatelt saadud narkootikume alates 2016 aasta suvest, täpselt ei osanud ütelda mitu kuud kuid kinnitas, et alates juunist
3. Vladislav Ivanovi kaitsja on taotlenud vastuolu tõttu avaldata tema
4. novembri 2016 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist osa, kus ta on ta andnud ütlusi sellest, et nii tema kinnipidamisel kui ka korteri läbiotsimisel leitud narkootikumid sai ta süüdistatavatelt, kes on viimase kolme kuu jooksul neid korduvalt… Kolleegium peab vajalikuks osutada, et tegelikkuses diametraalne vastuolu ütlustes puudub. Asjaolu, et kohtuistungil on tunnistaja süüdistatavatelt saadud narkootikumide käitlemise alguseks nimetanud juuni 2016 pole vastuolus avaldatud ütlustega sellest, et läbiotsimisel leitud ja äravõetud narkootikumid sai ta süüdistatavatelt korduvalt viimase kolme kuu jooksul. Kolleegium ei tuvastanud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, mis annaks aluse hinnata tunnistaja XX ütlused ebausaldusväärseteks. Apellatsioonis on ka viidatud tunnistaja ütlustes eksimusele kohtuistungi raames seonduvalt tema autoga avarii toimumise aja ja sellest tulenevalt ka narkootilise aine müümise otstarbel Vladislav Ivanovilt auto saamise aja osas. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tunnistaja maininud maid 2017, kuid on ka nentinud, et võis aastaga eksida ( 5 kd. t.lk. 53). Apellatsioonis esitab prokurör viitega KrMS § 321 lg-le 6 taotluse võtta vastu apellatsioonile lisatud väljatrüki politsei andmebaasist liiklusjuhtumist
5. mail 2016, kus liiklusõnnetusega tekitati ka NN-le varaline kahju ning XX nimi nähtub sealt kui kontrollitav isik. Maakohus on nimetatud tõendi osas leidnud, et tõendi esitamine alles kohtuistungil tulenes istungil tunnistaja poolt antud ütlustest, mistõttu pole tõendi vastuvõtmisest keeldumise aluseks selle süüdistusaktis nimetamata jätmine. Küll aga kohus keeldus tõendi vastuvõtmisest kuna see ei puuduta tõendamiseseme asjaolu ( 5 kd. t.lk. 58 pöördel). Kolleegium osutab, et esitatud taotlusest tulenevalt polegi tegemist tõendamiseseme asjaolusid puudutava tõendiga vaid prokurör on täiendava tõendi esitanud tunnistaja XX ütluste usaldusväärsuse kinnitamiseks, mistõttu maakohtu põhjendus on ekslik. Täiendava tõendi vastuvõtmise põhitingimus on vastavalt KrMS § 2861 lg-le 1 selle tähtsus kriminaalasjas. Nagu eelpool kolleegium juba märkis on tegemist tunnistaja kui tõendiallika usaldusväärsuse küsimust puudutava tõendiga. 21 Kolleegium osutab, et tunnistaja on läbivalt andnud ütlusi 2016 aastal toimunud narkootilise aine käitlemise kohta ning ka süüdistuses äratoodud ajavahemikuks on 2016 aasta suvi kuni süüdistatavate kinnipidamine
6. november
7. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta pärast avariid temale kuuluva sõidukiga, süüdistatavatelt Vladislav Ivanovi poolt rendituna narkootikumide käitlemise hõlbustamiseks rohelist värvi Opel Omega. Jälitustoiminguna varjatud jälgimise protokollist nähtub, et Toomas Kuumaga ja Vladislav Ivanoviga kohtumistele, millised toimusid 2016 aasta novembris sõitis XX rohelist värvi autoga Opel Omega reg nr XXXXXX. Ning varjatud jälgimine protokollist 15.11.2016 nähtub, et tegemist on sama sõidukiga, mida juhin lisaks tunnistajale ka Vladislav Ivanov ( 2 kd. t.lk. 1-21). Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi veendumuse kohaselt ristküsitlemise lõpus tunnistaja poolt 2017 aasta nimetamine käsitatav ebaolulise eksimusena, mis ei anna alust hinnata tema poolt antud ütlusi osaliselt või tervikuna ebausaldusväärseks. Sellest tulenevalt puudub prokuröri poolt esitatud tõendil tähtsus ning ringkonnakohtul seaduslik alus selle vastuvõtmiseks. Kolleegium jätab prokuröri taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Tunnistaja XX on kohtuistungil ( t.lk. 5 kd. 41-54) andnud järjekindlaid ja üksikasjalikke ütlusi Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi poolt 2016 suvest alates tema varustamisest marihuaana ja kokaiiniga. Tema ülesandeks oli narkootilised ained maha müüa. Müügist saadud rahal käis valdavalt järel Toomas Kuum, kes ütles talle ette ka hinnad, millega narkootilisi aineid müüa tohib. Tunnistaja on andnud ütlusi ka sellest kuidas toimus süüdistatavate poolt temale narkootilise aine üleandmine ja seda üksikasjalikult kuni selleni välja milliste sõidukitega Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov kohtumistele tulid. Tunnistaja poolt antud ütlusi kinnitavad ja seda ka detailide osas jälitustoimingu protokolli andmed sellest, et süüdistatavad kasutasid tunnistaja poolt nimetatud sõidukeid ja nimelt Toomas Kuuma kasutuses oli valge BMW ja Vladislav Ivanov kasutas Honda CRV-d. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi sellest, et narkootilise aine üleandmine toimus Tallinna erinevates piirkondades. Kohtumised lepiti kokku SMS –i teel või eelmise kohtumise käigus. XX, Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi suhtlemine SMS- i teel ja kokkusaamiste kohtade vajadusel jooksev muutmine on tuvastatav ka jälitustoimingu protokolli alusel, mistõttu ka selles osas on tema ütlused kinnitust leidnud teise otsese tõendiga. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et tal oli eraldi nö müügitelefon ja teine telefon Toomas Kuumaga suhtlemiseks. Tegemist oli erinevate numbritega kuna Toomas Kuumaga suhtlemiseks mõeldud number pidi alati vaba olema. Samuti sellest, et seda numbrit ta vahetas ja Vladislav Ivanov tõi talle aeg-ajalt uue numbri. Ka sellekohaseid ütlusi kinnitab jälitustoimingu protokoll, kust nähtub, et toimingute tegemise käigus on nende kasutatud numbrid muutunud. Apellatsioonis on prokurör ära toonud ka, et XX ütlused sellest kuidas samal päeval, kui ta politsei poolt kinni peeti, saatis Toomas Kuum talle mitu SMS-i sooviga kohtuda ja kuidas siis kohtumine aset leidis, ühtivad jälitustoimingu protokollis kajastatuga. Nii XX ütlustest kui ka jälitustoimingu protokollist nähtub, et pärast tema kinnipidamist muutusid süüdistatavad, eelkõige Toomas Kuum ettevaatlikumaks ning manitsesid teda ka ettevaatlikkusele. Ka selles osas kattuvad tunnistaja ütlused protokolliga. Samuti kinnitavad XX ütlusi narkootilise aine käitlemise kohta tema kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt leiti temalt 7 minigrip kilekotti valge pulbrilise ainega ( 1 kd. t.lk. 1-4), tema elukoha läbiotsimise protokoll, millest nähtuvalt leiti plastikaatpakend rohekaspruunide taimeosakestega ning 20 minigrip kilekotti rohekat värvi taimeosakestega ( 1 kd. t.lk.5-6) kui ka narkootilise aine ekspertiisiakt ( 1 kd. t.lk. 7-9). 22 XX ütlusi Vladislav Ivanovi poolt
8. novembril 2016 narkootilise aine peidiku näitamisest on kohtuistungil kinnitanud ka süüdistatav Vladislav Ivanov. Samuti on Vladislav Ivanov andnud ütlusi sellest, et tema andis XX-le narkootikume müümiseks. Seega on nimetatud asjaolu osas XX ütlused samuti kooskõlas süüdistatava ütlustega, milliste usaldusväärsust pole maakohus kahtluse alla seadnud. Samuti on tunnistaja ütlused kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatuga selle kohta, et Harjumaal Rae vallas Venekülas metsatukas kivist vundamendi tagant, leiti must prügikott roheliste taimsete õisikutega ( 1 kd. t.lk. 20-24). Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et XX on andnud ühetaolisi ja vastuoludeta ütlusi. Tema ütlused on piisavalt detailsed ning need riimuvad ka teiste kogutud ja vahetult uuritud tõenditega ja seda ka aja ja kohtumiste osas süüdistatavatega enne tema kinnipidamist, seega mitte ainult osas, kus tunnistaja tegi juba koostööd uurimisorganitega. Talle oli selge teadmine õigusest ja võimalusest ütluste andmisest keelduda ning otsustades ütlusi anda, oli talle ka teada, et ütlused mitte ainult ei süüsta süüdistatavaid vaid võivad kahjustada ka teda ennast. Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja XX ütlused tuleb hinnata tervikuna usaldusväärseteks. 11.
9. Prokurör on leidnud, et süüdistatavate Vladislav Ivanovi ja Toomas Kuuma ütlused tuleb tunnistada ebausaldusväärseteks ja tõendikogumist välja jätta. Vastavalt kohtuotsusele on kohus Toomas Kuuma poolt antud ütluste osas vaid märkinud, et ta ei tunnista ennast süüdi ( otsuse lk 19, tl.lk. 165). Samuti on viidanud tema ütlustele sellest, et ta soovis XX-lt enda tarbeks omandada marihuaanat ja kokaiini, millega on tõendatud Harju Maakohtu 11 augusti 2015 aasta määrusega kehtestatud lisakohustuse rikkumine, mis aga kolleegiumi arvates pole antud asjas menetlusesemeks. Samas on maakohus, esitades osa jälitustoimingu protokollist, leidnud, et just Toomas Kuum on XX-le millegi toojaks, on juhtfiguuriks. Kolleegium leiab, et maakohus on sisuliselt jätnud süüdistatava ütlused hindamata, tõendites esinevad vastuolud on jäänud analüüsita, mis viitab kohtuliku uurimise ühekülgsusele ja puudulikkusele. Toomas Kuuma ristküsitlemisel on läbivaks versiooniks, et mitte tema ei andnud XX-le narkootilist ainet, vaid tema sai XX-lt narkootilisi aineid. Nimetatud ja asjas tähtsust omavas osas on Toomas Kuuma ütluste ebausaldusväärsusele viidanud ja oma põhjendused esitanud ka prokurör. Kolleegium leib, et Toomas Kuuma eeltoodud ütlused on kummutatud nii tunnistaja XX ütlustega kui ka nende ütlustega riimuvate kirjalike tõenditega, eelkõige jälitustoimingu protokolliga, millede alusel saab jõuda üheselt järeldusele, et Toomas Kuum oli isikuks, kes narkootilisi aineid XX-le müümiseks edasi andis. Jälitustoimingu protokollis toimunud vestlustest on arusaadav, et Toomas Kuum on isikuks, kes on XX-le millegi toojaks ning kellele XX allub ja kelle korraldusi täidab. Sellest tulenevalt hindab kolleegium eeltoodud Toomas Kuuma kaitseversiooni ümber lükatuks ja sellekohased ütlused ebausaldusväärseteks. Vladislav Ivanovi osas on maakohus kohtuotsuses kajastanud tema ütlused seonduvalt
10. novembril 2016 aastal XX-le narkootilise aine peidiku ettenäitamise ja eelnevalt sinna narkootilise aine paigutamise osas. Samuti sellest, et ta soovis marihuaana anda XX-le müügiks. Kuigi kohtuotsuses pole süüdistatava ütluste usaldusväärsust hinnatud on tema süüdimõistmisel neile tuginetud. Eelnevad ütlused on kooskõlas jälitustoimingu protokolliga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga marihuaana peidikust leidmise kohta kui ka XX ütlustega. Kolleegium leiab, et eeltoodud 23 ütlused on hinnatavad usaldusväärsetena ning nendele asja lahendamisel tuginemine on kooskõlas seadusega, mistõttu prokuröri taotlus koguulatuses tema ütluste ebausaldusväärseks tunnistamiseks jääb rahuldamata. Küll aga on süüdistatava ütlused sellest, et tegemist oli üksinda toimepandud ja ühekordse narkootilise aine käitlemisega, vastuolus XX ütlustega kui ka jälitustoimingu protokollis kajastatuga ning saab hinnata ennastõigustavateks ja kummutatuiks. Samas kolleegium ei nõustu prokuröri seisukohaga, et Vladislav Ivanovi poolt antud ütluste näol on tegemist aktiivse kaitseversiooniga, mida oli süüdistatav kohustatud tõendama. Asjaolu, et süüdistatav ei tunnista kogu süüdistuse mahus kuriteo toimepanemist ega anna kaassüüdistatava suhtes süüstavaid ütlusi, pole käsitatav aktiivse kaitsena, mis eeldab kaitseversiooni kinnitavate tõendite esitamist. Kokkuvõtvalt tõendite hindamise osas kolleegium ülaltoodud põhjendustega jõudis järeldusele, et maakohus on eeltoodud isikulisi tõendeid hinnanud puudulikult ja ühekülgselt, on rikkunud tõendite vaba hindamise põhimõtet, millised rikkumised on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumistena KrMS § 339 lg 2 mõttes ning annavad ringkonnakohtule aluse tõenditele anda maakohtust erinev hinnang.
11. Maakohus on Toomas Kuuma suhtes otsuse tegemisel lähtunud tõendikogumist, millest oli välja jäetud tunnistaja XX ütlused. Kohus on seaduslikuks tõendiks hinnanud jälitustoimingu protokolli ( 2 kd. t.lk. 1-21) ja leidnud, et selles sisalduv teave annab aluse põhjendatud kahtlusele, et Toomas Kuum koos Vladislav Ivanovi ja XX-ga tegeles narkootilise aine käitlemisega ja et XX allus oma tegevuses Toomas Kuumale. Samas on kohus, viidates KrMS § 7 lg –le 3 jõudnud järeldusele, et usaldusväärsest tõendikogumist ei piisa Toomas Kuuma süüdimõistmiseks. Kohtukolleegium eelpool ( p 11) esitas oma põhjendused sellest, et maakohus on tunnistaja XX ütlusi hinnanud ühekülgselt, puudulikult ning rikkudes tõendite vaba hindamise põhimõtet on jõudnud ekslikule järeldusele, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Kohtukolleegium hindas tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused lubatavaks ja ka usaldusväärseks tõendiks, mistõttu tugineb nendele koos teiste tõenditega ka Toomas Kuumale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise tõendamisel. Kolleegium peab siinkohal vajalikuks uuesti viidata XX ütlustele sellest, et Toomas Kuum oli isikuks, kes teda teadis varasemast ajast seonduvalt narkootilise aine käitlemisega. Toomas Kuum koos Vladislav Ivanoviga tegid talle narkootilise aine müügi osas ettepaneku ja olid isikuteks, kes talle narkootilisi aineid ka hankisid. Koos Vladislav Ivanoviga oli Toomas Kuum isikuks, kellega peamiselt lepiti kokku ajad ja kohad kus narkootiliste ainete edasiandmine toimub. Selleks oli tal olemas eraldi telefoninumber, et Vladislav Ivanov ja Toomas Kuum teda alati kätte saaks. Just Toomas Kuum oli isikuks, kes ütles narkootiliste ainete müügihinnad ja just Toomas Kuum oli peamiselt isikuks, kellele ta ka narkootiliste ainete müügi eest raha andis. Lisaks XX ütlustele nähtub jälitustoimingu protokollist lühisõnumitega Toomas Kuuma ja XX suhtlemine ja kohtumiste aja ja koha osas kokku leppimine. Varjatud jälgimine kokkusaamisi kinnitab. XX ütluste kohaselt toimus kohtumistel narkootilise aine ja raha üleandmine. Kolleegium peab vajalikuks välja tuua osa jälitustoimingu protokollis kajastatud Toomas Kuuma ja XX vestlustest pärast seda kui viimane 02.novembril 2016 politseist vabaneb ja politseis viibimisest Toomas Kuumale ka räägib. Toomas Kuum: No ja mida, kas leiti midagi? Ei. Aga mida? XX: Kilekotid, vaakum. Toomas Kuum: Missugused? XX: Minigripid. 24 Sama vestluse käigus küsib Toomas Kuum XX-lt: „On sul ikka kõik oma koha peal?“… Ah. Kas raiskasid kõik ära või?..... Raha ei ole, tühjad pihud?.... Kus käbid on, kas jäi alles? Ah? Siinkohal kolleegium osutab, et nii Toomas Kuum ise kui ka XX on kohtuistungil kinnitanud, et sõna käbid( šiški) tähendas marihuaanat.
12. novembril 2016 ( 2 kd. t.lk. 11) kell 14.20 paiku toimunud vestluse käigus räägib Toomas Kuum, et tal ei õnnestunud seda võtta ja lükkab kohtumise kella viiele. Kinnitab, et tal tuleb sealt kuskilt võtta. Toomas Kuum küsib ka kuhu X pärast liigub ja kas hakkab siis sealsamas „ voolima ( lepit) „ Hiljem ütleb Toomas Kuum: Sa vaata mul ette raisk, annan sulle sellised paremad. Samas küsib ka kas X on tolle telefoni sisse lülitanud ( 2 kd. t.lk. 11 pöördel). Pärast kella 17.00 kohtumisel näeb Toomas Kuum enda arvates politseid ja ütleb, et esialgu tõmblema ei hakka. Las number on sisse lülitatud. Tõmbab traati. Samuti küsib, et kas XX-l on see uus number sisse lülitatud ja teatab, et tal on uus number sisse lülitatud. Jälitustoimingu käigus salvestatud vestlusest ( 2 kd. t.lk. 16) nähtub ka, et Toomas Kuum arutleb seonduvalt politsei poolt võimaliku jälgimisega, et kõik arvavad, et Xil toimus midagi politseis. Kuid tema arvab, et ega Alexander ei reedaks. Samas käsib XX-l rahulikult kuskil olla, mitte tõmmelda. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et jälitustoimingu käigus salvestatud ja protokollis kajastatud vestluseid tervikuna hinnates on tuvastatav, et Toomas Kuum on isikuks, kes on narkootilise aine XX-le toojaks. Kolleegium märgib, et tunnistaja XX ütlused pole ainukeseks süüstavaks tõendiks kuivõrd ka kirjalikud tõendid , eelkõige jälitustoimingu protokoll, kuid ka
14. 2016 sündmuskoha vaatlusprotokoll on hinnatavad süüd kinnitavatena ning riimuvad tunnistaja ütlustega. Võttes aluseks XX kohtuistungil antud ütlused ja kohtule esitatud kirjalikud tõendid, eelkõige jälitustoimingu protokolli, saab jõuda järeldusele, et Toomas Kuuma poolt suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine on tõendamist leidnud. Inkrimineeritud kuriteo pani Toomas Kuum toime kooskõlastatult Vladislav Ivanoviga, kelle on maakohus süüdi tunnistanud

§ 184lg 1 järgi.

Maakohus on hinnanud tõendatuks Vladislav Ivanovi poolt suures koguses narkootilise aine käitlemise ning nimetatud järeldust pole apellatsioonikorras vaidlustatud. Kolleegium leiab, et eeltoodud tõendite kogumi alusel on tõendatud, et Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov tegutsesid narkootilise aine käitlemisel ühiselt ja kooskõlastatult. Koos Vladislav Ivanoviga oli Toomas Kuumal suures koguses narkootilise aine käitlemisel oluline roll ja tema panus ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga. Toomas Kuum koos Vladislav Ivanoviga olid isikuteks, kes tegid XX-le ettepaneku hakata narkootilisi aineid müüma. Nende ülesandeks oli narkootilisi aineid hankida, kusjuures jälitustoimingu protokollist kajastatud vestlus kinnitab, et sellega tegeleb eelkõige Toomas Kuum. Peamiselt lepib kokku kohtumiste aja ja koha osas XX-ga Toomas Kuum. Narkootilisi aineid annavad kokkusaamistel XX ütluste kohaselt mõlemad nii koos kui ka eraldi. Müügist saadud raha annab peamiselt üle Toomas Kuumale. Samuti on Toomas Kuum isikuks, kes annab XX-le juhtnööre narkootilise aine müümise aktiivsuse osas. Vladislav Ivanov oli isikuks, kes tagas telefoninumbrite vahetamise ja kes uued numbrid, milledele viitab ka jälitustoimingu protokollis kajastatud vestluses Toomas Kuum, tunnistajale andis. Vladislav Ivanov on isikuks, kes näitas 15. novembri 2016 XX-le ette peidiku, kuhu oli tema jaoks narkootiline aine pandud. Siinkohal kolleegium osutab, et maakohus on otsuses juba seaduslikult põhistanud narkootilise aine suure koguse tuvastatust, see pole ka vaidlusesemeks, mistõttu kolleegium sellel aspektil ei pea vajalikuks peatuda. 25 Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et Toomas Kuum on oma käitumisega realiseerinud

§ 184

lg 2 p 1,2 ettenähtud objektiivse koosseisu kuna suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise panid süüdistatavad toime grupis ja Toomas Kuum oli isikuks, keda oli varem narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo. Vladislav Ivanovi poolt toimpandu eest on vastutus ette nähtud

§ 184lg 2 p-s 1, so grupis toimepandud suures koguses narkootilise aine kätlemine.

1. Analoogselt maakohtu järeldusega sellest, et Vladislav Ivanov pani suures koguses narkootilise aine käitlemise toime kavatsetult, leiab kolleegium, et ka Toomas Kuum on kuriteo toime pannud kavatsetult. Eelpool analüüsitud tõendite alusel on tuvastatav, et suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine oli Toomas Kuuma tahtlik ja eesmärgipärane, soovitud käitumine.
2. Prokurör on apellatsioonis taotlenud Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi süüdi mõistmist ja karistamist

§ 184lg 21 järgi.

Maakohus on Vladislav Ivanovi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil kuriteo toimepanemise hindamisel lähtunud narkootilise aine kogusest, milline oli sündmuskoha vaatluse käigus leitud Harjumaal Venekülas asuvast peidikust. Nimelt oli sealt ära võetud 202,4 grammi marihuaanat. Võttes aluseks kriminaalasja materjalides( t.lk. 35-36) esitatud narkootiliste ainete keskmised jae- ja hulgihinnad, millised põhinevad Europoli ja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse( EMCDDA) andmetel, leidis kohus, et nimetatud koguse võimalikul müümisel ei ületaks saadud kasu

§ 121p-s 2 ettenähtud 40 000 tuhandet eurot.

Prokurör on nimetatud kogusele lisaks apellatsioonis lähtunud suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel tõendite kogumist ja eelkõige tunnistaja XX ütlustest. Kolleegium sellise käsitusega nõustub. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-38-11 sedastanud, et

§ 184

lg 21 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Pole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles. Kvalifitseerimaks süüdlase käitumist

§ 184

lg 21 järgi tuleb konkreetse kriminaalasja pinnalt selgitada, millistel sisemistel ajenditel narkootilist ainet käideldi. Teo objektiivne avaldumine võib anda olulist teavet ka süüdlase tegevuse sihtide kohta. Seejärel tuleb selgitada, mida toimepanijad oma tegevuse tulemusena taotlesid. Kolleegium leiab, et nii tunnistaja XX ütlused, jälitustoimingu protokolli andmed kui ka Vladislav Ivanovi ütlused sellest, millisel eesmärgil soovis ta XX-le narkootilist ainet anda, kinnitavad, et Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi poolt oli omandatud suures koguses narkootilisi aineid ja antud üle XX-le just selleks, et viimane need realiseeriks ja müügilt saadud kindlaksmääratud summas raha neile annaks. XX tegeles süüdistatavatelt saadud narkootilise aine müügiga, kusjuures ütles Toomas Kuum talle ka hinnad, mille eest tuli narkootilist ainet müüa. Seega on tuvastatud, et Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov suures koguses narkootilisi aineid käideldes taotlesid nende müügist varalise kasu saamist, mis oligi ainete omandamise ja edasiandmise ehk käitlemise ajendiks. Narkootilise aine suures koguses käitlemisena suure varalise kasu saamise eesmärgil, on alust süüdistatavate tegevust kvalifitseerida juhul, kui asjas on leidnud tuvastamist, et käitlemise 26 tulemusena soovisid süüdistatavad teenida mitte ainult rahalist kasu, vaid saada seda vähemalt

§ 121p-s 2 sätestatud määras ehk üle 40 000 euro.

XX ütluste kohaselt alates suvest 2016 kuni novembrini 2016 sai ta korraga süüdistatavatelt kuni 500 grammi marihuaanat ja umbed 10 grammi kokaiini. Müüs ta ühes kuus ca 1 kilogrammi marihuaanat ja ca 20 grammi kokaiini. Süüdistatavatelt saadud suuniste kohaselt pidi ta neile andma 80 eurot ühe grammi kokaiini ja 11 eurot ühe grammi marihuaana eest, ülejäänud raha võis endale jätta ( 5 kd. t.lk. 43 pöördel- 44). Kolleegium osutab, et tunnistaja eeltoodud ütlused marihuaana ja kokaiini müügist süüdistatavatele antud summade kohta on kooskõlas Europoli ja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse( EMCDDA) andmetel põhineva teabega kuritegelikul turul narkootiliste ainete keskmiste jae- ja hulgihindade osas, milline oli kohtule esitatud ( 1kd. t.lk. 35-37). Sellele lisandub veel 202,4 grammi marihuaanat, mis peidikust Harjumaal ära võeti. Seega on tuvastatav, et süüdistatavad, tegeledes ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil, on juba ainete müügist saanud vähemalt 63 000 eurot, siis 55 000 eurot marihuaana eest ja 8000 eurot kokaiini eest, milline summa ületab

§ 121p-s 2 nimetatud määra ehk 40 000 eurot.

Asjaolu, et XX annab narkootikumide müügist saadud raha Vladislav Ivanovile ja Toomas Kuumale kinnitab ka jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlus, kus Vladislav Ivanov imestab…Kuidas sa küll kõik papi laiaks lõid…millele vastab XX …. Te ju võtsite kõik ära, kurat võtaks. Ma endale jätsin näe ainult kopikad….. Samuti nõustub kolleegium prokuröri seisukohaga, et Toomas Kuumal ja Vladislav Ivanovil oli kavas oma eesmärgipärast käitumist jätkata kuna jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlustest nähtub, et ka pärast seda kui XX oli juba politsei poolt kinni peetud ja Toomas Kuum arvas igal kohtumisel nägevat politseiautosid neid jälgimas, olid nad siiski valmis kuritegelikku käitumist jätkama, tehes seda varasemast ettevaatlikumalt ja konspireeritumalt. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohtu poolt tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemise, mis annab ringkonnakohtule aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et tuginedes usaldusväärseks hinnatud tõendite kogumile on alus järelduseks, et süüdistuses etteheidetud kuriteo toimepanemine Vladislav Ivanovi ja Toomas Kuuma poolt on tõendamist leidnud. Narkootiliste ainete käitlemisel oli grupis tegutsevate süüdistatavate eesmärgiks suure varalise kasu saamine

§ 184

lg 2 1 tähenduses ning nii Vladislav Ivanov kui ka Toomas Kuum tuleb eelnimetatud sätte järgi süüdi tunnistada ja maakohtu otsus Toomas Kuuma õigeksmõistmises ja Vladislav Ivanovi süüdimõistmises

§ 184lg 1 järgi tuleb tühistada.

1. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid Toomas Kuuma teos kolleegium ei tuvastanud. Samuti on Toomas Kuuma näol tegemist süüdiva täisealise isikuga.
2. Karistuse mõistmise osas on ringkonnakohus seotud prokuröri apellatsioonis esitatud taotlustega, mis määrab apellatsioonikohtu poolt mõistetava karistuse maksimaalse määra.

§ 184lg 21 sanktsioon näeb ette kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

16.1. Prokurör on taotlenud Toomas Kuuma karistamist

§ 184lg 21 järgi 13 aastase vangistusega.

Apellatsioonis Vladislav Ivanovile taotletud 9 aastast vangistust on prokurör oma ringkonnakohtule esitatud kirjalikes seisukohtades muutnud ja taotlenud Vladislav Ivanovi karistamist

§ 184lg 21 järgi 8 aasta ja 7 kuulise vangistusega.

27 Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13).

§ 184

lg 21 sanktsioonis ettenähtud tähtajalise vangistuse keskmiseks määraks on prokuröri poolt Tooma Kuumale taotletud 13 aastane vangistus. Vladislav Ivanovile taotletud karistus jääb sanktsiooni miinimumi ja keskmise määra vahele. Kolleegium leiab, et süüdistatavate poolt toimepandud rahvatervisevastane kuritegu kuulub esimese astme raskete kuritegude hulka. Vaidlustatud kriminaalasja raames on kätte saadud suures kohuses, so. 202,4 grammi marihuaanat, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 270 inimesele. Samas ei saa jätta arvestamata kohtu poolt tõendatuks loetud asjaolu, et süüdistatavate poolt oli toime pandud nii marihuaana kui kokaiini korduv käitlemine suvest 2016 kuni novembrini 2016, mil nad hankisid müügiks igakuiselt ca kilorammi marihuaanat ja 20 grammi kokaiini ehk kogustest, milledest piisaks marihuaana puhul narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 22 500 kuni 33 750 inimesele ja kokaiini puhul keskmiselt 39-59 inimesele. Tuvastamist on ka leidnud, et süüdistatavad käitlesid narkootilisi aineid eesmärgiga saada suurt varalist kahju. Kõik eelnev annab aluse hinnata karistuse mõistmisel arvestatavat süüd suurena. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus Vladislav Ivanovi puhul arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis kuulub arvestamisele ka ringkonnakohtu poolt ja tingibki prokuröri poolt taotletud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse mõistmise. Toomas Kuuma suhtes karistust kergendavad asjaolud ei ole tuvastatavad. Koosseisuvälised karistust raskendavad asjaolud pole samuti süüdistatavate suhtes tuvastatavad. Vladislav Ivanov on varem kriminaal - ja väärteokorras karistamata isik. Toomas Kuum on varem kriminaalkorras karistatud

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning talle oli mõistetud 6 aasta ja 4 kuuline vangistus, mille kandmiselt ta

1. augusti 2015 aasta Tartu Maakohtu määruse jõustumisel tingimisi ennetähtaegselt vabanes ja talle määrati katseaeg kuni 25.august
2. Seega on ta jätkanud ebaseaduslikku narkootikumide suures koguses käitlemist talle määratud katseajal, mis annab aluse kohelda teda rangelt kuivõrd eelmine karistus ei mõjutanud teda kuritegelikku käitumist lõpetama. Tema poolt toimepandu on muutunud veelgi ohtlikumaks ja raskemaks kuna uue kuriteo toimepanemise sisemiseks ajendiks ja liikuma panevaks jõuks oli narkoainete müügist suure varalise kasu saamine. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et puudub alus mõista süüdistatavatele prokuröri poolt taotletust erinev karistus. Seega tuleb Vladislav Ivanovi karistada reaalse 8 aasta ja 7 kuulise vangistusega, mis omakorda toob kaasa ka otsuse tühistamise tema suhtes

§ 73

sätete kohaldamise osas kuna tema tingimisi karistusest vabastamine on nii kuriteo raskuse kui kohtupraktikas kinnistunud põhimõtete alusel välistatud. Toomas Kuuma tuleb karistada 13 aastase vangistusega. Mõlema karistusest tuleb kantuks lugeda

§ 68alusel nende eelvangistuses viibitud aeg.

Vladislav Ivanovil

1. november 2016 kuni 29 mai 2017, so 6 kuud ja Toomas Kuumal
2. november 2016 kuni
3. juuli 2018, so 1 aasta 7 kuud ja 4 päeva. 28 16.
4. Seoses asjaoluga, et Toomas Kuum on vaidlustatud kriminaalasjas pannud kuriteo toime katseajal on prokurör taotlenud tema karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva, võrra ja liitkaristuseks mõista 15 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistust. Kolleegium leiab, et selline taotlus on seaduslik ja põhjendatud. Toomas Kuum oli Harju Maakohtu
5. aprilli 2013 aasta otsusega süüdi tunnistatud

§ 184lg 2 p 1 järgi 6 aasta ja 4 kuulise vangistusega ( 1 kd.

t.lk. 130-134). Tartu Maakohtu 11. augusti 2015 aasta määrusega vabastati ta

§ 76alusel tingimisi enne tähtaega ja määrati katseaeg kuni 25.

august 2018 ( 1 kd. t.lk. 135-139). Seega on Toomas Kuum talle 2016 suvest kuni 29. novembrini 2016 inkrimineeritud kuriteo toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, mis toob endaga kaasa

§ 76

lg 8 alusel

§ 65lg 2 kohaldamise ja kandmata karistuse täitmisele pööramise.

Kuna eelmise Harju Maakohtu otsusega ärakandmata karistuseks on 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva tulebki nimetatud tähtaja võrra

§ 65lg 2 alusel temale mõistetud 13 aastast vangistust suurendada.

17. Prokurör on taotlenud

§ 832

lg 1 ja

§ 184

lg 5 p 2 alusel Vladislav Ivanovilt konfiskeerida sularaha summas 40 eurot ja nutitelefoni IPhone 5S. Toomas Kuumalt konfiskeerida sularaha summas 7095 eurot, tahvelarvuti Sony Xperia Z2, kaks nutitelefoni Sony Xperia Z5, nutitelefoni Sony Xperia Z3 ja mobiiltelefoni Nokia 1208.

§ 832

lg 1 näeb ette, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Kolleegium on otsuses jõudnud järeldusele, et Vladislav Ivanov ja Toomas Kuum on süüdi

§ 184

lg 21 ettenähtud kuriteos.

§ 184

lg 5 p 2 näeb ette, et

§-s 184 sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-s 832 sätestatule. 17.1. Vaidlustatud maakohtu otsusega on

§ 832

lg 1 alusel juba konfiskeeritud Vladislav Ivanovile kuulunud ja kohtu määrusega arestitud sularaja 40.00 eurot, mistõttu puudub alus nimetatud rahasumma uuesti konfiskeerimiseks ringkonnakohtu poolt nagu on taotlenud prokurör. Harju Maakohus on oma otsuses vabastanud aresti alt kohtumäärusega arestitud hõbedase korpusega IPhone 5S. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud tõendid, mis seadsid kahtluse alla nimetatud nutitelefoni kuulumise Vladislav Ivanovile kuna näitasid selle kuulumist tema elukaaslasele HH-le. Seetõttu kohus jõudis järeldusele, et puudub laiendatud konfiskeerimise üks eeltingimustest ning vabastas nutitelefoni aresti alt ja tagastas HH-le. Prokurör ei ole apellatsioonis maakohtu sellekohast põhjendust ( otsuse lk. 26-29) mingilgi määral ümber lükanud, mistõttu kolleegium leiab, et süüdistatava kasuks nutitelefoni suhtes vastuvõetud meetme osas tehtud otsustuse tühistamiseks alused puuduvad. 17.

1. Konfiskeerimise taotluses näidatud Toomas Kuuma vara, sh sularaha summas 7095 eurot, on arestitud Harju Maakohtu 11 aprilli 2017 aasta määrusega. Maakohtu istungil ( 5 kd. t.lk. 61 pöördel) on süüdistatava kaitsja esitanud Toomas Kuuma ja OÜ W vahel sõlmitud töövõtulepingu ja kassaorderi nr 21/1, millised kaitsja arvates 29 kinnitavad Toomas Kuuma elukohast äravõetud sularaha kuulumist OÜ- le W. Prokurör ei ole nimetatud tõendite vastuvõtmisele sisuliselt vastu vaielnud ning kohus on lisanud need kohtutoimikusse. Kriminaalasja materjalide juures olevast Toomas Kuuma elukoha läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on ettepaneku peale anda vabatahtlikult välja kriminaalasjas tähtsust omavad esemed, Toomas Kuum vabatahtlikult välja andnud riidekapi erinevatest kohtadest erinevates, enamus väikestes kupüürides sularaha. Näiteks 5x 162 eurot, 10x141 eurot, 20x 149 eurot. Samuti kirjutuslaua ülemisest sahtlist sularaha erinevates kupüürides, näiteks 1x10, 1x5, 4x
2. Toomas Kuumal ei olnud läbiotsimise käigu ega äravõetud esemete, sh sularaha osas mingeid märkusi ( 1 kd. t.lk. 44-51). Seega on läbiotsimise käigus Toomas Kuum ära võetud raha andnud vabatahtlikult välja kui temale kuuluva ja kriminaalasjas tähtsust omavad esemed ega pole mingilgi viisil viidanud, et tegemist ei ole temale kuuluva varaga. Samuti ei viita sularaha paigutus, siis riidekapi erinevates kohtades ning osa ka lauasahtlis, et tegemist oleks Toomas Kuumale võõra varaga. Kolleegium leiab, et kohtule esitatud
3. novembril 2016 W OÜ ja Toomas Kuuma vahel sõlmitud töövõtuleping ( 2 kd. t.lk. 32-35) ja W OÜ kassa väljamineku order 21/1
4. novembrist 2016, mille kohaselt on Toomas Kuumale välja antud 10 000 eurot auto varuosade ostmiseks( t.lk. 31) ei ole piisavateks ega usaldusväärseteks tõenditeks, et eitada eeltoodud asjaoludel leitud sularaha kuulumist süüdistatavale. Nii pole sõlmitud töövõtulepingus Toomas Kuuma kui töövõtja töö sisuna märgitud müügijuhi teenus kooskõlas lepingu p 3 äratoodud töö üleandmise ja vastuvõtmise asjaoludega ja punktis 4.5 on töö eest tasu maksmisel viidatud punktile 7.2, millist punkti lepingus polegi. Kaitsja ei ole esitanud raamatupidamisdokumentatsiooni, mis nimetatud väljamakset orderi alusel kinnitaks, seda enam, et orderil esitatud auto varuosade ostmine pole kooskõlas lepingus ettenähtud Toomas Kuuma töö sisuga. Samuti ei ole kaitsja esitanud dokumentaalseid tõendeid, kuludokumente ka osa raha tegeliku kulutamise kohta, kuigi Toomas Kuuma ütluste alusel oli tal alati ostude kohta võetud arved. Kriminaalasjas on tuvastatud, et perioodil 01.01.2013 kuni 01.12.2016 esines Toomas Kuumal teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas vähemalt 13 229.00 eurot ( 1 kd. t.lk. 85-86). Kolleegium leiab, et tondi kogum annab aluse eeldada, et Toomas Kuumalt äravõetud vara sh ka sularaha on soetatud tema kuritegeliku käitumise tulemusena, kuulub Toomas Kuumale, mistõttu esineb alus arestitud vara konfiskeerimiseks.
5. Maakohus tegi Toomas Kuuma suhtes õigeksmõistva otsuse, siis on kohus lähtuvalt KrMS § 181 lg-st 1 teinud otsustuse ka tema menetluskulude osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse Toomas Kuuma õigeksmõistmise osas, teeb tema suhtes süüdimõistva otsuse. KrMS § 180 lg 1 kehtestab, et süüdimõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega kuulub tühistamisele ka maakohtu otsus osas, millega Toomas Kuumale hüvitati riigieelarve vahenditest valitud kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulud. Süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha tuleb Toomas Kuumalt välja mõista.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 2, 3,4; § 340 lg 4 p 2,3,5 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
7. juuli 2018 aasta otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab.
8. Toomas Kuuma kaitsja on esitanud määruskaebuse lähtuvalt Toomas Kuuma õigeksmõistmisest maakohtu poolt. Nimelt taotleb kaitsja ringkonnakohtult Toomas Kuuma kasuks süüteomenetluses tekitatud kahju välja mõistmist. Määruskaebusele on lisatud ka Toomas Kuuma samasisulise taotlus ringkonnakohtule. 30 KrMS § 312 p 81 ja § 313 lg 121 kohaselt tehakse otsus eelnimetatud kahju hüvitamise taotluse kohta süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. Kolleegium osutab, et analoogselt eelnevaga kehtestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 12, et kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel. Maakohtule ei ole Toomas Kuum vastavasisulist taotlust esitanud, mistõttu puuduski maakohtul seaduslik alus selles osas otsustust teha, mistõttu on kaitsja määruskaebuses esitatud etteheide ainetu. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse( SKHS) § 21 lg 1 kehtestab, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku
9. või
10. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. Esitatud määruskaebuses puuduvad vähimadki põhjendused, miks ei saadud taotlust maakohtule esitada, mistõttu pole esitatud taotluses eelnimetatud põhjenduste esitamise nõue täidetud. Siiski peab kolleegium vajalikuks märkida, et kuna ringkonnakohus tegi Toomas Kuuma suhtes uue, süüdimõistva otsuse, siis tuleb taotluse lahendamisel juhinduda SKHS § 5 lg-st 4, mis kehtestab, et süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval õigus nõuda vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Toomas Kuum on olnud vahi all
11. novembrist 2016 kuni
12. juulini 2018 ehk siis alla kahe aasta. Ringkonnakohus karistas Toomas Kuuma põhikaristusega 13 aastat vangistust. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et Toomas Kuumal ei ole SKHS-i järgi õigust nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu puudub seaduslik alus esitatud taotluse rahuldamiseks ja kahju väljamõistmiseks.
13. Apellatsioonimenetluses on Toomas Kuuma valitud kaitsja esitanud taotluse õigusabiga seotud kulutuste hüvitamiseks. Arvestuse kohaselt uuris kaitsja 3 tundi maakohtu motiveeritud otsust, 2 tundi prokuröri esitatud apellatsiooni ja koostas apellatsioonile 1 tunni vastuväiteid. Tunnitasu hinnaks on kaitsja märkinud 130.00 eurot ja kokku on kaitsja taotlenud kulude hüvitamist 6 tunni eest, koos käibemaksuga 936 eurot. Vladislav Ivanovi kaitsja ei ole taotlust esitanud. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. (Vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-108-12, p 29.) Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Kolleegium hindab mõistlikuks õigusabiteenuse tunnihinnaks 130,00 eurot. Samas ei saa taotluses nimetatud maakohtu õigeksmõistva otsusega tutvumiseks kulunud aega pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks. Kolleegium leiab, et Toomas Kuum on maakohtu poolt õigeks mõistetud ja põhjendus, mis teda puudutab on koos tõenditele antud hinnanguga 5-l lehel. Seega ei saa 3 tundi tutvumist pidada liigseks kulutatud ja ebamõistlikuks ajaks. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse tutvumise mõistlikuks kestuseks saab lugeda 1 tundi. Prokuröri apellatsiooniga tutvumise 2 tundi ja 1 tundi sellele vastuväidete koostamiseks, saab lugeda mõistlikuks ja sellekohast taotlust põhjendatuks. 31 Seetõttu loeb kolleegium maakohtu otsusega, prokuröri apellatsiooniga tutvumise ja sellele vastuse koostamise mõistlikuks ajaks 4 tundi , s.o 520,00 eurot, millele lisandub käibemaks 104.00 eurot, seega kokku 624,00 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab põhimõtte, et kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Antud juhul ongi ainukeseks apellandiks prokuratuur. Seega tuleb apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud mõistlikud kulutused Toomas Kuumale riigi poolt hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) 32